püsivad, meeste ruumid seevastu väiksemad. Homerose naistegelased Homerose luules on alati nähtud naiste ideoloogilist väärtustamist ja abielu romantiseerimist. Tuleb välja, et naistel oli palju iseseisvat võimu ehk koduse majapidamise valdkonnas. Ollakse arvamusel, et kogu antiikaja vältel oli naiste puudus (mehi rohkem). Ja et naisi kõigile ei jätkunud, siis neid väärtustati ja nad said ka võimu. Homerose tekstides rõhutatakse naiste kohalolekut ühiskonnas. Draamade naised Teater oli üks polise ehk linnriigi keskseid institusioone. Teatristes etendasid ainult mehed. Tekib küsimus, et kas naised üldse viibisid etendustel. Arvatakse, et ainult Ateenas ei lubatud naisi teatrisse. Igal juhul lugesid naised näidendeid. Naisi ei peetud kirjalikult harimatuteks. Naise ohtlikkus oli Ateena mehe õudusunenägu. Mehel oli kergem õudust välja kannatada, kui naisi juures ei polnud. On täiesti võimalik, et naised viibisid teatrietendustel.
mehelikest ja naiselikest väljendus kombinatsioonidest, sest naisi, kes on sündinud jäära tähemärgis ümbritseb mehelik energia. See loob maailma palju väga huvitavaid naisi, kes on seiklushimulised, sõltumatud ja konkurentsuvõimelised. Samuti kalduvad olema väga otsekohesed. Pole vahet, kas mees või naine, jäärad on rohkem " tegijad" mitte "rääkijad". Nad on impulsiivsed, tegutsevad esmalt ning küsivad küsimisi ja kahtlevad hiljem.Sellepäras ongi nende elu sageli täidetud draamade ja vahel ka õnnetustega! Nende võime elada oma elu piiri peal annab neile tõelised kogemused, millele toetuda. Kui jäär räägib millestki või kusagil siis on nad tavaliselt seda teinud või seal olnud , mitte lihtsalt raamatust lugenud. Olles aktiivsed inimesed, jäärad ei suuda kohanede ühegi piiranguga, eriti klammerduvate suhetega. Sageli lasevad nad jalga kui tunnevad, et neid kinni hoitakse. Nad armastavad väljakutseid. Tegelikult, kui kõik on korras võivad nad selle vastu
JEANNE D´ARC, ORLEANS´I NEITSI Jeanne d´Arc on Prantsusmaa rahvuskangelane. Ta sündis 06.01.1412 Domrémis talupoja Jacques d´Arci ja Isabelle Romée perekonnas. Kuigi oma elu lõpuni oli ta kirjaoskamatu, täheldasid inimesed juba tema lapsepõlves, et kuigi ta rääkis vähe, oli tema öeldu väga kaalukas ja mõjuv. Juba väga noorena, umbes 1425.a. sai ta Pühalt Katariinalt nägemuse, et ta peab võitlema Inglismaa vastu Saja-aastases sõjas ning tooma dofään Charles´i Reims´i kroonimisele. Veel neli aastat kuulas ta oma peas neid hääli ja nägi nägemusi, enne kui tõmbas selga meheriided, et minna võitlusse. 1429.aasta alguseks olid inglased alistanud suure osa Prantsusmaast ning Prantsuse troonipärija Charles (hilisem kuningas Charles VII) oli kaotamas autoriteeti isegi liitlaste seas. Jeanne´il õnnestus minna Charles´i audientsile ning toetudes oma nägemustele ja peas kumisevatele häältele, veenda teda edasi võitlema. Aprillis 1429 ...
o Riho Ridbeck on bass ning mängib löökpille. Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun. 3 Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80 mängijat. Pilte Hortus Musicusest Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008) Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008) 4 Hortus Musicus proovisaalis Kasutatud kirjandus o http://www.concert.ee/index.php?sisu=tekst&mid=141&lang=est o http://www.e mic.ee/?
Ivo Sillamaa - orel, klaver, klavessiin Joosep Vahermägi tenor Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun ning kostumeerija Lembi Arder Suuremate 18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku "Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester", solistlikumates, soolo- ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80. Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest: · Keskaja muusika Euroopa kirjapandud muusika lätetel Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid tundmatute heliloojate 9.-14. sajandi käsikirjadest. · Saltarello ja ballaad Trubaduuride ja truveeride peen ilmalik poeesia ja muusika - ballaad, aube, sanssoon ja virelai
terves hulgas halbades asjades. Need halvad teod justkui õigustaksid seda, miks allakäiguspiraalis olevad inimesed ei pea ilmutama normaalset empaatiat ja austust patuoinaste vaba tahte vastu. Ajalugu tunneb loendamatul hulgal selliseid lugusid, millest üks tuntumaid on kohtumõistmine Jeesuse üle ning see, kuidas inimesed teda mõnitasid ja ta peale sülitasid, kui ta Jesruusalemma tänavatel oma risti kandis. Eepiliste draamade põhiliseks iseloomustavaks omaduseks on püüe jagada inimesed kahte eraldiseisvasse gruppi, olenevalt sellest, missugune maailmavaade või uskumuste süsteem parasjagu seda eepilist draamat õigustab. Selle tulemusena need, kes kuuluvad „pahade” gruppi, ei oma normaalseid inimõigusi, austust või kaitset. Seega need, kes kuuluvad „heade” gruppi, võivad teha „pahadele” seda, mida nad iialgi omadele ei teeks. Läbi ajaloo on just see
Palju rohkem kui nad ise aru saavad, ning lisab, et naermine aitab hingamisaparaadi tööle ning lihased liikumisse.Teised uuringud kinnitavad, et naermine tugevdab ka immuunsust, reguleerib stressiga kaasnevat südame arütmiat, arendab hingamissüsteemi ja lõdvestab pinges lihaseid. Väide: Komöödiafilmi vaatamine parandab verevarustust ning vähendab südamehaiguste riski, kinnitavad teadlased. · Marylandi Ülikooli Meditsiinikeskuse uurijad võrdlesid naljafilmide ja draamade mõju inimesele, vahendab BBC. · Pisarakiskujate toimel vähenes inimestel verevool umbes 35 protsenti, ent naermine parandas verevarustust 22 protsenti. · Uuringus osales 20 tervet, mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat. Teadlaste arvates parandab naermine organismi verevarustust, kuna selle mõjul laieneb veresoonte sisekest ehk endoteel, mis võimaldab suuremal kogusel verel liikvele pääseda.Endoteeli kahjustused mängivad
Oma teoses ``La philosophie de Newton``, mille ta kirjutas oma armukese markiis du Chatelet` abiga, populariseeris ta Newtoni ``Principiat`` ja ´´Optics´it´´ ning kujundas Newtoni ettevaatlikult formuleeritud teaduslikest teesidest enesekindlalt paika pandud atomistliku ja mehhanistliku maailmavaate. Voltaire propageeris innuga ka Locke`i ideid empiirilisest meetodist, poliitilisest vabadusest ja ususallivusest.Oma seisukohti tutvustas ta draamade, romaanide ja ka kirjade kaudu. Kirjutas ka oma entsüklopeediat Dictionaire philosophique (Filosoofiline sõnaraamat, 1746). Kokkuvõte Igal ajastul on oma vaimsus. Kui keskajal oli inimene allutatud täielikult Jumalale, siis eriti Valgustusajal tugineti eelkõige mõistusele. Usuti, kuid seda mõistuse piirides. Leiti, et inimene ise saab elus midagi ära teha ja see tõi kaasa üsna kiire arengu. Valgustusest rääkides
Aasta pärast hoone taastati ja seda peeti kõige ilusamaks Inglismaa teatriks. Shakespeare pöördus tagasi koju. Tervis halb ja ta suri 1616.a., olles 52-aastane. Pärimuste kohaselt oli ta eelneval õhtul oma teatrisõpradega pisut napsitanud. Ta maeti Stratfordi kiriku altari kõrvale. 1623.a. maeti kirjaniku kõrvale ka tema naine. Teater ja draama · Inglise renessansikirj. keskmes DRAAMA (draama tähenduses näidend); · draamade kirj. oli moes ja kirjutajaid palju; · nimekamad näitekirjanikud: BEN JONSON, CHRISTOPHER MARLOWE, WILLIAM SHAKESPEARE; · draama eriline õitseaeg 16. saj. lõpus-17.saj. alg; · Shakespeare'i ajal oli Londonis u. 20 teatrit (Lootus, Luik, Roos, jt); teatrihoone- külgedelt rõdudega piiratud ehitis, mille keskel 4-nurkne lava; lava jagunes neljaks: 1. EESLAVA (ulatus publikuni); 2. PÄRISLAVA (e
juba järgmise parlamendi. Sellega sattus Cahrel ja Suurbritannia aina suuremasse sügavikku. Kuningat põhimõtteliselt vihati. Vajati raha. Seda nõudsid rootslased, taanlased, Saksa vürstid ja meremehed. Buckingham lubas peatset lahendust. Inglismaad mõnitati ka nõrga laevastiku pärast. Ka selleks oli vaja finantse ja raha saadi Londoni linnavalitsuse käest. 2/3 katoliklaste varadest omastati. Peale mõningate probleemide ja draamade ületamist sõitsid Inglise, Hollandi ja prantsuse protestantide laevad Prantsusmaa poole. Piiratakse Re saart ja lahingutes ning kannatustes näitab George üles suurt vaprust ja imelisust. Varsti aga saatis Louis XIII lisaväed Re alla ja Buckinghami oli sunnitud suure rutuga Inglismaale tagasi pöörduma. Võeti vastu ''Õiguste petitsioon'', mis piiras kuningas võimu. Parlament näitas nüüd näpuga
_ Mille Byron taaselustas? Spenseri stroofi _ Millest kõneleb poeem ,,Korsaar"?Mereröövlipealik Conrad tahab ülekohtu eest kõigile kättemaksta. Ta armastab Medorat. Ta langeb vangi ja Gulnare päästab ta. Enne kui conrad vabaneb sureb Medora hingevallu ja Conrad kaob salapäraselt. _ Milline on Byroni romantiline kangelane? võimsa tahte ja vaimuga üksikmässaja, veendunud võitleja armastuse ja vabaduse eest, pessimist. _ Nimeta 2 Byroni olulisemat draamasid. Mis on draamade sisuks? ,,Kain", ,,Manfred" _ Sõnasta byronismi olemus. Üksikisiku piiramatu vabaduse ülistamine ja kõikide sotsiaalsete normide põlgamine _ Mille poolest erineb Byroni värssromaani ,,Don Juan" nimikangelane varasemaist tõlgendustest? Looduslaps, naiivne, inimlik 8. Vene romantism _ Millal tekkis Venemaal romantiline kirjandusvool? 19 sajandi algus _ Kuidas võib jagada vene romantismi? Lisa esindajad. varasem romantism 1801-1815 (Vassili Zukovski, Konstantin Batju1skov), periood
oluline roll just Theodoril. Varsti tekkisid Theodoril erimeelsused Suomi-Filmi juhataja Risti Oroga, mis viisid lõpuks selleni, et Luts siirdus Erkki Karu poolt ellu kutsutud Soome Filmitööstuse Osaühisuse (Suomen Filmiteollisuus Osakeyhtiön ehk SF) teenistusse. SF pakkus Theodorile hulga väljakutseid ja tellimusi, kuni komöödiateni välja. Tuntuimaks sai film “Tuletikke laenamas” (“Tulitikkuja lainaamassa”, 1938), samuti osales Luts suuremahuliste ajalooliste draamade filmimisel. Vene rõhumispoliitikat kajastav “Veebruarimanifest” (“Helmikuun manifesti”, 1939) tõi kuulsust nii režissöörile ja omanikule Toivo Särkkäle (1890–1976) kui ka peaoperaator T. Lutsule. 1939. aasta sügisel sõitsid Theodor ja Aksella töö- ja õppereisile Itaaliasse. Reisi eesmärgiks oli tutvuda sealse filmitegemistöö ja oludega. Kojupöördumist takistasid teated Soome ja Nõukogude Liidu vahel puhkenud Talvesõjast. 1940
seotud oma keskse teemaga: teksti vähendamisega kunstiteoses eesmärgiga luua midagi väärtuslikku asjaolust, et kuigi elul puudub mõte, tuleb seda siiski elada (4, 121). Becketti näidendite maailm on sisustatud ülimalt napilt (1, 349). Tegevusaja kindlakstegemiseks ei anna autor mingeid viiteid. Määramatus ajas ja ruumis rullub lahti situatsioon, milles näidendi vältel ei toimu märkimisväärseid muutusi. Becketti draamade sisu moodustab aeglane liikumine lõpu suunas vaikuse ja liikumatuse kui olemise piiri poole, mida ometi kunagi ei saavutata. Tegelaste liikumis- ja kõnevõime on sageli piiratud. Surm kummitab kogu aeg läheduses, ent ei saabu siiski. Tegelased on võimetud sooritama tegusid, mis nende seisundisse muutusi tooksid (1, 350). Beckett jätab igaühele õiguse tema teoseid omal viisil vastu võtta, ei taha aga, et talle omistatakse mõtteid ja kavatsusi, mida tal ei ole olnud (2, 161).
Suundub antiikaega ,,Iphigeneia Taurises" (trooja sõja müütide ainetel). Renessanssiajastu kuulsast poeedist ,,torqeato Tasso" Järgmiste teostega pöördub tagasi kaasaegsasse perioodi ,,WilhelmMeistri õpiaastad", ,,Wilhelm Meister rännuaastad" kunstiku elu kujunemine. ,,Kõik mis meiega juhtub ja jätab jälgi, soodustab märkamatult meie arenemist" ,,Igasuguseid kahtlused saan kõrvaldada üksnes tegutsemisega" ,,üksned tegu tõestab armastuse jõudu". Draamade ja tragöödiaga ilmuv luulet, keeleliselt väga heal tasemel. Ballaad ,,Metshaldjas", luuletused on tekkinud konkreetselt elunäidete põhjal. Goethe värsse peetakse musikaalseks. Tema on tekste viisistanud.
põletas kirjanik ka käsikirja) 8. Ivan Andrejevits Krõlov · 13. veebruar 1768/1769 -21. november 1844 (Tema eluloost pole palju teada ja tihti kaheldakse selleski, kas ta sündis 1768. või 1769. aastal. 13.veebruaril Moskvas ja suri 21. novembril 1844 Peterburis) · Mälestussammas(Talle on püstitatud mälestussammas Peterburi Suveaias) 9.Krõlovi looming · Draamad ja satiirilised komöödiad (Ivan Krõlov alustas kirjutamist draamade ja satiiriliste komöödiatega. Ta andis välja satiiriajakirja Potsta duhov aastal 1789, koos radikaalsete literaatidega satiiriajakirju Eritel, aastal1792 ja Sankt- Peterburskii Merkurii, aastal 1793. · Valmid(19. saj alguses sai I. Krõlov tuntuks valmikirjanikuna. Esimene kogu oli aastal 1809 23 valmiga, mis pälvis kiirelt tunnustuse. Väga menukad olid ka järgmised valmikogud. I. Krõlovi valme on rohkesti tõlgitud. Eesti keeles
Inimlike ja jumalike väärtuste vahekorda vaeb Giraudoux eri vaatenurkadest näidendeis ,,Amphitryon 38" ja ,,Undiin". Paul Claudeli elumõistmine on sügavalt religioosene. Tema näidendite peateemaks on inimese võitlus kiusatuse ja patuga, moraalne ületamine läbi raskete hingeliste võitluste ja katsumuste. Nii nagu Giraudoux, vaatleb ka Claudel inimest maise-jumaliku mõõtkavas, ent kuulutab kirglikult absoluutsete, jumalike väärtuste ülemust. Claudeli draamade vormis on jooni keskaja müsteeriumidest, hispaania auto'dest, aga samuti jaapani no-teatrist. Dialoog on värsskõne ning stiil poeetiline ja paatoslik. Tema olulisemad näidendid on ,,Vahetus", ,,Kespäevalahe" ja ,,Maarja kuulutamine" Müütidele toetuv rituaalne teater oli Antonin Artaud sihiks ja paleuseks. Artaud peateos ,,Teater ja tema teisik" ilmus 1938. a, kuid laiemat vastukõla äratasid tema ideed alles pärast Teist maailmasõda
Tragöödia linnriigi vaatemäng Kuigi tragöödia süzeed käsitlesid rohkem või vähem marginaalset, teistsugust, oli teatrietendustel linnriigi demokraatlikus korralduses oma kindel koht. Üks polise kõrgematest ametnikest volitati valima kolm tragöödiakirjanikku, kelle teoseid pidi esitatama linnriigi pidustustel. Kreekas olid näitlejad ja kooriliikmed linnriigi kodanikud ning poeedid mängisid ise oma draamades. Zürii liikmed valiti loosiga. Paralleelselt draamade esitamisega võeti dionüüsiatel vastu kingitusi liitlastelt, kuulutati välja linnriigi heategijad jne. Dionüüsiad pakkusid polisele võimalust näidata ennast oma liitlastele ning sellest tehti vaatemäng. Kuid tragöödia oli midagi enamat kui vaid osa linnriigi korraldatud eneseesitlusest. Tragöödia erakordne avameelsus andis polise kodanikele ainest järelemõtlemiseks, kuivõrd vastavad nad ise oma ideaalidele. Siit selgub, miks kujutasid traagikud oma draamades ikka ja jälle
Kitzbergi näidendite paremik on säilitanud tunnetusliku väärtuse tänapäeva inimese jaoks. Humanistina vastandas Kitzberg end järjekindlalt kõigele sellele, mis ahistas ja pidurdas inimväärikuse arengut, kuigi ta ei mõistnud kodanliku ühiskonna pahede sotsiaalseid juuri. Täies ulatuses ei ole Kitzbergi näidendite tegelased ja probleemid, millele kirjanik ei suutnud anda küllaldast filosoofilist kandvust, säilitada järeltulevate põlevede huvi. Kuna ka tema draamade kompositsioon on konarlik, lavastatakse tema näidendeid tänapäeval tunduvalt vähem kui aastakümnete eest. Aga nende teostega, milles Kitzberg räägib karmi tõde oma ajastu kohta ning pakub süvalt läbitunnetatud karaktereid, kuulub ta meie draamaklassikasse. 5 Kitzbergi ,,Libahundi" peamised konfliktid
"Suur maailmateater" (1635-1645), "Imevõlur"(1637), aga ka tema peateoseks peetav filosoofiline draama "Elu on unenägu" (1635). *1640 võttis C osa sõjast ülestõusnud Kataloonias, 1651.a pühitseti ta preestriks. *1663.a sai ta kuningas Felipe IV eravaimulikuks Madridi õukonnas. *Hilisloomes on tähtsamas näidendid "Zalamea kohtunik"(1642) ja "Õhu tütar"(1653). *Kokku on loonud ta 200 näidendit,neist ligi 80 autot. *C teosed: C huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ta draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga.Küünib usuliselt pinnalt aina üldinimlikule. Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus,ka hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest,on C suur teema,mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Tema intellektuaalse rõhuga barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii "elavad" kui Shakespeare'il
kohaselt. Inglise renessansidraama küpsus algas 1570ndatel. Christophe Marlowe (1564-1593) - luuletused, tõlked antiikautorid (Ovidius, Lukianos); näidendid: "Tamerlan Suur" I-II (1590/92), "Doktor Faustuse traagiline lugu" (1604), "Edward Teine"(1593) jt Teoste järjekord oletuslik. Teoste aluseks kroonikad, rahvaraamatud, kaasaegsed sündmused või mõne teise autori näidendid. Draamade kangelased on renessansiaja inimesed, uhked, sõltumatud, suurte püüdlustega; detailide brutaalsus, julmus, kannatused, naeruvääristatud pateetiline surm. William Shakespeare (1564-1616) - näidendid (36)kronoloogilist järjestust ei ole võimalik teha) 1)varasemad näidendid: "Tõrksa taltsutus", "Romeo ja Julia", "Suveöö unenägu" jt 2)komöödiad ja ajaloolised näidendid, 3)tragöödiad ja problemaatilised näidendid, 4)muinasloolised näidendid. Temaatika - S eelistab jälgida
kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621, avald 1630) Selles pani ta aluse Don Juani kujule uusaegses kultuuris, ainestik hispaania folkloorist (kuju loomiseks) Tegevuspaigad vahelduvad selles teoses väga tihti. Calderon (1600-1681) Religioosne ja eksistentsiaalne draamalooming. Tema draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Ülistas inimese sisemist vabadust. Barokkdraamades on oma koht lüürikal ja huumoril, tegelased väljendavad tundeid. Sümbolid ja allegoorika on tugevasti esiplaanil. Ajalooteemalised teosed ei ole faktitõesed. ,,Armastus au ja võim" (1635) ,,Kindlameelne prints" (1629) ,,Nähtamatu daam" (1629) ,,Andumus ristile" (1633) ,,Elu on unenägu" (1635)- Draama on tulvil sümboleid, näivusest ja
1920ndate esimesel poolel tõusis esile ekspressionistlik draama, mille eesvedajateks olid Draamateater ja Hommikuteater, eesotsas Paul Sepa ja August Bachmanniga. Repertuaari kuulusid palju saksa ekspressonistlike autoreid (Toller, Kaiser), kellest võtsid ka siinsed autorid eeskuju. Kuid kodumaine näitekirjandus elas üle madalseisu, ekspressionistlikest teostest võib välja tuua Metsanurga ,,Kindrali poeg" (1925) (algupärandite osakaal oli umbes 15-20% repertuaarist). Ekspressionistlike draamade kõrval mängiti ka maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas
Sisu ja vormi viis tasakaalust välja esimese absolutiseerimine, millest omakorda tulenes teise devalvatsioon. Teema pidi olema "vajalik" ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära, ühetaolisus. Draama. August Jakobson "Elu tsitadellis". Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht "Valgus Koordis". Kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Uue ja vana võitluse igivana skeem on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga
. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik, ,,Tristan"), Rutebeuf ( nimekaim fablioo autor, draamade autor), Francois Villon (prantsuse luuletaja, ,,Väike testament", ,,Suur testament"). 2. Keskaja kirjanduse olulisemad zanrid, vormiuuendused ja kirjanduse eristamise 3 komponenti. Eepika, kangelaseepsed, rüütlikirjandus, rüütliromaan, trubaduuride luule, rahvaluule, linnaluule, linnaromaan,keskaegne draama. Assonantsriim(iga värsi viimase silbi täishääliku kokkulangemine, blankvärss(riimita värss), paarisriimid, nelikvärsid e
arenema. Mõjutused antiigist ja hiliskeskajast. 16. saj algul lühinäidendid. 18 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Autosakramentaalide (miraaklitele sarnased nö püha toiming), müsteeriumite ja ekloogide lavastamine. · Intermeediumid igapäevase elu naljakatel seikadel põhinevad farsitaolised lood, mida pikiti draamade vaatuste vahele, et publikut lõbustada · Algul etendused siseõuedes ja platside, mingi hetk (16 saj) hakati ka teatreid rajama. Publikuks nii ülikud kui lihtinimesed. · Vegal ~500 näidendit eri zanrides; määratles ka esteetilised põhimõtted draamas. Komöödia tähendas näidendit üleüldse seal. · Aja-kohapiirangud ei ole head; samuti ei sobivat Hispaaniasse antiikteatri eeskuju, kuna sinna kiiremat ja elavamat vaja
naturalistid kippusid selle kõrvale jätma, kuna taotlesid objektiivsust. Naturalistliku maailmapildi inimene sõltus sotsiaalsest miljööst ja pärilikkusest, mis oli vastuolus töölispartei hoiakutega, mille järgi inimene saab maailma parandada ja oma keskkonda muuta. Need loodi prantsuse eeskujul. 1889 Freie Bühne, mille eesotsas oli alguselt kirjanduskriitikuna tegelenud Otto Brahm. Eeskujuks oli Antoine'i teater. Loodi võitlusest Ibseni draamade ümber: taheti tsensuusrist ja kommertshuvidest ja konkurentsi survest vaba teatrit. See loodi Antoine'i teatriga ühistel alustel: klubi-tüüpi, kindla liikmeskonnaga (liikmete arv kasvas pidevalt), repertuaari valis 10-liikmeline juhtnõukogu. Siin polnud aga oma kindlat truppi ega kindlat lavastajat. Trupp moodustus professionaalsetest Berliini näitlejatest ja etenduste jaoks renditi erinevaid ruume. 1889 avati Freie Bühne Ibseni ,,Kummitustega". Repertuaaris ka Tolstoi,
Mercier kirjutas u 60 draamat. Vastuoluline autor, ründas klassitsismi. Kujutas inimesi, kes pole ühiskonna tipus, nagu ka Rousseau ja Diderot. Kui varasemalt kujutati lihtinimest ja tema probleeme läbi huumori, siis Mercier seda enam ei teinud. Tema kontekst oli igapäevane, puuduvad erakordsed sündmused. Tavalised töökad inimesed. Kolmas kiht jääb enamvähem tähelepanuta. Tema sentimentalism seisneb selles, et kujutatakse madalama ja vaesema kihi moraalset etemust. Tohutu hulga draamade kõrval on kirjutanud ka romaane: 1967. a ,,Metslane". Teoses tuleb esile populaarne teema, mis sajandivahetusel kirjanduses esineb Ameerika kolonisatsioonieelsel perioodil, indiaanlaste elu ja selle kujutamine. Teine oluline utoopiline teos ,,2240. aasta" teos vabade maaharijate elu kujutamisest, taoline utoopia osutus väga populaarseks. Lugu mehest, kes arvab, et elu on ebaõiglane, jääb tukkuma ja ärkab 2240. aastalPariisis, kus elu on looduslähedane, puudub linnastumine.
Sisu ja vormi viis tasakaalust välja sisu absolutiseerimine, kust omakorda tulenes vormi devalvatsioon. Loomingu teema pidi olema võimule vajalik ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära – kõik teosed on ühetaolised. Draama oli eeskujuandvalt aktuaalne. Näidendite poeetika sarnanes eepikaga. Eesti draama oli ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam: üritati tabada Ibseni realistlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. - August Jakobsoni näidend „Elu tsitadellis“ Proosas valitses ebamäärane tekstitüüp – jutustus. Nõukoguliku žanrina hakati juurutama olukirjeldust, vaid pendeldab ebakindlalt faktide ja fakte siluva ideoloogia vahel, mistõttu pole elujõuline. - Proosat iseloomustab Hans Leberechti „Valgus Koordis“ – kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Seal on
Tema mõtteterade najal õpiti kõnekunsti. Hõbedane ajajärk (40130) Poliitiline aspekt kadus, vabameelselt enam kirjutada ei tohtinud. Tulemuseks oli see, et kirjandusteoste stiil muutus retoorilisemaks ja kujundlikumaks. Draama oli suhteliselt oluline, kuid enam seda eriti ei etendatud: tekkis lugemisdraama. Autorite seas domineerisid Rooma perifeerias elanud kirjanikud. Seneca kirjutas filosoofilisi teoseid ja puhtaid lugemisdraamasid. Ta kaugenes selgelt kreeka draamade headest tavadest, jubedad stseenid ja veri olid tavalised. Filosoofilised teosed käsitlesid praktilist moraali. Seetõttu oli ta varauusajal hinnatud. Ta propageeris stoikude ideid. Oluline proosakirjanik oli Tacitus. Eelkõige oli ta oluline ajalooraamatute poolest: kirjutas biograafiaid ja ka suuri teoseid. ,,Historia", ,,Annaalid". Ta üritas küll olla erapooletu, kuid ebaõnnestus. Ta on üsna pessimistlik ning napi stiiliga. Quintilianus kirjutas olulist retoorikakirjandust
oma väärikust!" Boito ja Verdi vaheline kontakt sõlmus ning mõni päev hiljem oli heliloojal "Othello" stsenaariumi visand käes. Kogu oma elu Shakespeare'i dramaturgiat ületamatuks pidanud Verdi tajus selgelt ülesande raskust ja hiiglaslikku vastutust nii itaalia ooperi tuleviku kui ka suure inglase mälestuse ees. Seda enam, et ükski seni Shakespeare'i süzeele kirjutatud ooper polnud kirjaniku draamade tasemele tõusnud. Ei Rossian "Othello", Bellian "Montecchi ja Capuletti", Gounod' "Romeo ja Julia" ega tragöödiat hoopis moonutanud Thomas "Hamlet". Rahul polnud Verdi ka oma "Macbethiga". Aastakümnete kestel talletatud kogemused, arutlused ja veendumused vormisid järelduse, et uue itaalia ooperi loomisel ainuüksi vanadest tavadest ei piisa. Teistest rahvustest heliloojate, seal hulgas muidugi ka Wagneri saavutuste omaksvõtmine oli vältimatu
eksistentsiaalne draama. Calderon sündis Madridi väikeaadliku perre, õppis usuteadust, kuid esialgu vaimulikukarjääri ei jätkanud, vaid hakkas kirjutama. Calderoni peateoseks peetakse filosoofilist draamat ,,Elu on unenägu". 1640 pühitseti ta preestriks, misjärel oli ~10 vaimulik, sh õukonna vaimulik. Calderon oli viljakas kirjanik surmani. Kokku on kirjutanud ~200 näidendit. Calderoni huvitasid elu ja religiooni probleemid. Kahtlemata olid tema draamade ideed kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga. Calderon küünib usuliselt pinnalt üha enam inimlikule. Calderon ülistab inimese sisemist vabadust. Usus väljenduv inimese hingesuurus on tema näidendeid läbiv teema. Calderoni intellektuaalse rõhuga barokkdraamas on tegelastel tunded, oma koht on lüürikal ja huumoril. Ometi on sümbolid ja allegooria esiplaanil nii tugevalt, et tegelased kaotavad oma vahetut konkreetsust, st nad pole nii ,,elavad" kui Shakespeare'il. Calderoni
Siis M puhul pole nad suured võitlejad, vaid tagasihoidlikud, töökad jne. Kolmas kiht jääb enamvähem tähelepanuta- kodanlus. Selle talupoja vastandina on ,,teised inimesed"- need, kes on kõrgemal ja kellel on rohkem raha. Kolmas seisus- rikkad.Tema sentimentalism seisneb selles, et kujutatakse madalama ja vaesema kihi moraalset etemust. Põhitees: inimest on võimalik ümber kasvatada ja vaateid on võimalik muuta. Tohutu hulga draamade kõrval on kirjutanud ka romaane. ,,Metslane" nt- 1967. Ja teine on utoopia ,,2240s aasta"Selles metslases tuleb kõne alla sage teema, mis sajandivahetusel kirjandusteostes esineb juttu on Ameerikast kolonisatsioonieelsel perioodil. Tuleb esile, kuidas indiaanlased elavad ja nende elu kujutamine- maapealne paradiis keset loodust. Ja tuleb kolonist ja rikub kõik ära. 2240s aasta on kahtlemata utoopiline romaan. Selle teose pühendab vabade maaharijate elu kujutamisele.
«Pidage, ma unustasin ühe asja ütlemata, et ma teid veel printsess Marie juurde Genti saadikuks määrasin. Jah, mu härrad,» lisas ta flaamlaste poole pöördudes, «ta on saadik olnud. Noh, vader,» ütles ta meister Oli-vier'le, «meil ei maksa tülli minna, oleme ju vanad sõbrad. On juba väga hilja. Oleme oma töö lõpetanud. Ajage mu habe ära!» Lugejad on muidugi meister 01ivier's juba ammu ära tundnud selle hirmsa Figaro *, kes saatuse, selle suurte draamade tegija poolt oli nii osavalt põimitud Louis XI pikka ja verisesse komöödiasse. Ei ole siin koht selle imeliku kuju juures pikemalt peatuda. Sel kuninga habemeajajal oli kolm nime. Õueringkonnas nimetati teda viisakalt Olivier le Daimiksrahva suus Olivier le Diable'iks2, ta õige nimi aga oli Olivier le Mauvais. Olivier le Mauvais seisis liikumatult paigal, olles tusane kuningale ja vaadates kõõrdi Jacques Coictier' poole. «Jajah! Kõik arstile!» pigistas ta hammaste vahelt.
annaabi.ee 
