atsetüültransferaaside, poolt, ribosoomi struktuuri muutus, vähenenud tungimine mikroobirakku KT • Suhteliselt harva esinevad allergilised nahalööbed • Palavik võib esineda üksi või koos nahalöövetega. • Herxheimeri reaktsioon võib esineda süüfilise, kõhutüüfuse ja brutselloosi ravis. • Doosist sõltuv luuüdi depressioon, aneemia, leukopeenia ja trombotsütopeenia ning doosist mittesõltuv aplast aneemia ja pantsütopeenia. • Toksilised ja ärritavad toimed – iiveldus, oksendamine, ebameeldiv maitse suus, diarröa • Nägemishäired, paresteesiad – harvad toksilised kõrvaltoimed •
hüperglükeemia, KNS-ärevus (nt siirup). Glükokortikoidid: inhalatsiooi teel mõõdukates annustes tekib kõrvaltoimeid vähe. Suu ja neelu kandidoos – vältimiseks kasutada vahemahutiga inhalaatorit – ravimsosakeste hulga vähendamiseks suuõõnes. Peale manustamist loputada suud ja kurku veega. Häälekähedus, köha, kurguärritus. Tõsisemate kõrvaltoimete oht on süsteemselt manustatuna – sõltub doosist ja kestvusest Leukotrieenide retseptorite antagonistid: kõrvaltoimeid vähe – peavalu, seedetrakti kõrvaltoimed. Metüülksantiinid (teofülliin): terapeutilistes annustes – unetus, seedetrakti kõrvaltoimed, hüperaktiivsus (lastel). Doosist sõltuv toksilisus – tahhükradia, arütmiad, iiveldus, oksendamine, KNS kõrvaltoimed. 25. Millised astmaravimid on põletikuvastase toimega ja millised on bronhe lõõgastava toimega?
keeruline toota. 5. Mis on alopeetsia? Millal see enamasti algab? Kas see kõrvaltoime esineb kõigil patsientidel? Millest esinemine sõltub? Kas on meetodeid kuidas seda kõrvaltoimet limiteerida? Osaline või täielik karvade kadu piirkonnast, kus peaks loomupäraselt karvakasv esinema. Juuste (karvade) kadu algab enamasti 2-3 nädalat pärast kemoteraapia algust. Võib olla nii järsk kui ka etapiline (ei esine 100% kõigil). Sõltub: ravimist, doosist, manustamisviisist ja intervallist. Juuksehooldus: õrnatoimelineshampoon–pesemisel mitte hõõruda (kuni 2 korda nädalas); ära kasuta fööni, kuumi tange ega tugevat juukseharja; väldi juuksehooldusvahendeid; korrigeeri olemasolevat juukselõikust; alusta varakult räti, mütsi või paruka kandmist.; kaitse oma peanahka UV-kiirguse eest; emotsionaalselt raske kõrvaltoime. 6. Milliseid võtteid saab kasutada kõhulahtisuse esinemisel? Millised ravimid selle
Nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon on põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja veeõitsengut. NITRAATIDE MÕJU INIMESELE köögiviljadest saadakse 80-92% kogu nitraatide päevasest doosist. Allaneelatud nitraadid imenduvad soolestikus, nad läbivad kiirelt kudesid umbes25% nitraatidest jõuab sülje koostisse. Liigne nitraatide kogus organismis tehitab methemoglobiini. 1962. aastal oli soovituslik nitraadi doos 0-5,0 mg kg kohta Tänapäeval on soovituslik nitraadi doos 0-3,7 mg kg kohta TÄNAN KUULAMAST!
tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. SBE- kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud gammakiirguse doosist. kiiritusdoos- suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele (ühik- siivert SV). dosimeeter- aparaat, mille abil saab kindlaks teha kiirguse olemasolu. elanikukiirgus- meid ümbritsev keskond on vähesel määral radioaktiivne. radoon- väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. tuumajõud- see hoiab koos aatomituuma, prootonite jõust tugevam järelikult. seoseenergia- energia, mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada
doosi isegi kahekordistada Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele Kiiritushaigus Keharakkude surm Surm Geneetilised mutatsioonid, ning sellest tulenevad väärarengud Leukeemia Vähk Videoklipike Kiiritushaigus Kutsub esile liigne radioatiivsusega kokkupuude Esimesed tunnused ilmnevad doosil 0.5...1 Sv Mõju tervisele olenevalt doosist 2 ... 10 Sv juures areneb silma katarakt (läätse hägunemine), tekivad vereloomehäired, vere puna- ja valgeliblede arv väheneb. Doosi 4 Sv juhul on surmajuhtumeid 50 % Doosi 6 Sv puhul on surm enam-vähem kindel Soovitus Hoidke niipalju kui võimalik radioaktiivsetest kiirgustest eemale. Aitäh kuulamast! Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntge nikiirgus#. C3.9Chikud http:// et.wikipedia
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki. Endise suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki hakkab langema alles 5 aastat peale suitsetamisest loobumist. Teisteks riskifaktoriteks on tööstuses esinevad kantserogeenid ehk vähiteket soodustavad ained: asbest, radoon, arseeni-, kroomi-, nikliühendid. Suitsetamine koos nende teguritega
hüperkaleemia, SP süvenemine Kopsud: astma ägenemine Kesknärvisüsteem: tinnitus sisekõrva kahjustusest, pearinglus Immuunsüsteem: urtikaaria, Quincke ödeem, anafülaksia Veri: Luuüdi kahjustusest trombotsütopeenia, neutropeenia, aplastiline aneemia NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDide kasutajate risk saada seedetrakti tüsistus või surra on 3-10 korda suurem kui üldpopulatsioonis Tüsistuste tekkeks piisab vahel ühest doosist NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDid ja seedetrakti tüsistused Seedetrakti tüsistuste riskifaktorid Kindel riskifaktor Võimalik riskifaktor Kõrge vanus H. Pylori infektsioon? Varasem haavand anamneesis Suitsetamine Aspiriin madalas doosis Alkoholi tarvitamine Krooniline NSAID ravi NSAID kõrge doos Kaasuv glükokortikoidravi Kaasuv varfariinravi Tõsine süsteemne haigus
Kui HDL on vähe, siis LDL ladestub veresoonte seinas ka tekitab lupjumise). VLDL – moodustub maksas. Palju TG + kolesterool.Kannabendogeenseid TG rasva –ja lihasrakkudesse (energia või depoo eesmärgil). Kolesterool viiakse maksa. 5. Võrdle erinevaid ravimeid. Kuidas ravimid langetavad vere lipiidide sisaldus ja millised efekte need annavad erinevatele lipiididele. Statiinid: Vähendavad oluliselt LDL- kolesterooli sisaldust (kuni 20-55% olenevalt statiinist ja doosist), TG taset (7-30% olenevalt statiinist ja doosist). Suurendavad mõnevõrra HDL – kollesterooli taset. Esetimiib: Ravim inhibeerib transportvalku enterotsüütidel – vähendab kolesterooli transporti soolest verre. Langetab LDL- kolesterooli taset 18-20%, minimaalne efekt TG-le ja HDL-le. Nikotiinhape: Suures koguses vähendab TG ja LDL sisaldust. Fibraadid: Mõjutavad lipoproteiinide metabolismi kontrollivate valkude geenide transkriptsiooni. Langetavad oluliselt TG sünteesi. 6
Selle meetodi rakendamisel asendatakse uuritava organismi mingi keemiline element osaliselt sama elemendi radioaktiivse isotoobiga. Ühe ja sama elemendi erinevad isotoobid on omavahel keemilistelt omadustelt ühesugused, sest nende elektronkatted ei erine. Asendatud radioisotoop osaleb seepärast samades keemilistes reaktsioonides, radioaktiivsuse põhjal on aga hiljem võimalik jälgida elemendi aatomite liikumisteekonda organismis. Meditsiin – diagnostiline radioloogia: põhjustatud doosist moodustab umbes 90%, inimkeha kõige kriitilisemad piirkonnad on luuüdi, suguorganid ja loode, luuüdi on piirkond, kus moodustuvad vererakud ja selle piirkonna kiiritamine võib põhjustada leukeemiat, suguelundite kiiritamine võib põhjustada geneetilisi kahjustusi. Kompuutertomograafia (KT). Viimastel aastatel oluliselt sagenenud. Selle puhul võivad doosid olla suurusjärgu võrra või veelgi suuremad kui tavalises röntgendiagnostikas. Kasutatud kirjandus: 1. https://et.wikipedia
12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
kartul. Madala nitraadisisaldusega, ehk kolmandas rühmas on marjad, puuviljad ja tera- kaunviljad. Nendes on nitraadi kogus 0,5-50mg/kg. (Elias 2012) See on tavapärane, et kõige kõrgemad nitraadi tasemed on leitud kapsas, madalam porgandis ja kõige madalam kartulis. Üldine reegel on et lehelised köögiviljad koguvad endasse rohkem nitraate, järgnevad juur-köögiviljad ja kartulid. Köögiviljadest saadakse 80-92% kogu nitraatide päevasest doosist. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud ka köögiviljade toormahlad, mida toodetakse lisaks kodus valmistamisele ka väiketööstusettevõtetes. Mahladest on võimalik saada väga kõrgeid nitraatide ja nitritite doose, millised sageli ületavad kordades lubatavaid ADI väärtuseid. Kuna nitraat on vees lahustuv, siis peaaegu kõik köögiviljades sisalduvast nitraadist kandub üle mahla. (Elias 2012)
Hoiab organismi noorena pidurdades oksüdatsioonist tingitud rakkude vananemist. Kaitseb kopse õhusaastatuse eest, tõkestab mitmeid vähivorme. Leevendab väsimust, takistab liigliha moodustumist armidel. Defitsiit põhjustab hemolüütilist aneemiat, spermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häireid. Samuti käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemist. 60...70% päevasest doosist eritub väljaheitega, naha kaudu imendub väga vähe. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Looduslikud allikad: nisuidud, sojaoad, taimeõli, pähklid, rooskapsas, lehtköögiviljad, spinat, nisuterad, munad. K- vitamiin (naftokinoonid, antihemorraagiline vitamiin) Põhiroll organismis on seotud vere hüübimisega, oluline protrombiini tekkes.
Prasool on lõpus. 5. Tunne ära H-2 retseptorite blokaatorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?). Peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine. Inhibeerivad maohappe sekretsiooni tekkimist. Ranitidiin(Raniberl, Ranisan, Zantac) Vähe kõrvaltoimeid seedehäired, peavalu, uimasus, nahalööbed. · Famotidiin(Famosan) · (Tsimetidiin) 6. Antatsiidid. Neutraliseerivad olemasolevat maohapet -tõstavad pH-d. Toime on doosist sõltuv. ALMINOX, MAALOX Tunne mõningaid esindajaid (nt Rennie jne). Toimemehhanism. Kuidas neid toime efektiivsuse mõttes oleks parem manustada? Kõrvaltoimed. Võtta koos toiduga, siis on toime pikem. Kõrvaltoimed: alumiiniumi sisaldavad kõhukinnisus, magneesiumi sisaldavad kõhulahtisus. 7. Misoprostool. Toimemehhanism. Kliiniline kasutamine. Vastunäidustused ja kõrvaltoimed. 8. Kõhulahtisuse peamised põhjustajad. Bakterid, viirused 9
munaraku pesastumine pole võimalik (Kai Haldre, 1998). SOS-pille ehk hädaabipille kasutatakse juhul, kui ei soovita rasestuda ning ei kasutatud muid rasestumisvastaseid meetodeid või kui kondoom purunes. (Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157). SOS-pillid võivad esile kutsuda abordi. SOS- pill väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise, katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise. Koosneb kahest doosist hormooni tablettidest. Esimene võetakse nii ruttu kui võimalik peale vahekorda, teine 12 tundi hiljem. (Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill). Implantaadid Õlavarre sisuküljele naha alla ,,istutatakse" kuus tikusuurust silikoonkapslit, millest aegapidi vabaneb vereringesse kollakehahormoon. See põhjustab emakakaela paksenemist, et sperma ei jõuaks mingil moel munarakuni. Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998).
reaktsiooniaega. Võib vähendada aju verevarustust veresoonte kitsenemise tõttu. Peamised võõrutusnähud on peavalu ja kurnatus, kuid vähemal määral esineb iiveldust, ärevust ja harva ka oksendamist. Peavalule eelneb "täis pea" tunne ning valu võib tekkida ~18 tundi peale viimast kohvi joomist. Vererõhule ja pulsile on toime väike ning pikaajalisel kasutamisel avaldab neile veel vähem mõju. Kiirendab hingamist ning laiendab kopsutorukesi doosist sõltuvalt. Seedekulglas soodustab kofeiin rakkudest vee vabanemist. Mõned uurimused ütlevad, et kofeiin mõjub nagu narkootikum, amfetamiinid, kokaiin või nikotiin. Need uurimused oletavad et kofeiin vallandab aktiivsuse aju osas, mis on vastutav sõltuvuse tekke eest. Positiivsed küljed · Kofeiini tarbimine võib vähendada suhkruhaiguse riski poole võrra ja Parkinson haiguse arenemist. · Vanematel inimestel parandab kofeiin mälu.
aasta loodusliku taustakiirguse doosiga (vaata tabelit). Sagedasemad uuringud – kopsu, hammaste ja skeleti ülesvõtted – annavad väga väikese kiirgusdoosi, mis on võrdne mõne päeva taustkiirguse doosiga. Uuringud, mille käigus tehakse mitmeid ülesvõtteid ja kasutatakse läbivalgustust (näiteks mao ja soolestiku uuringud), keha CT, luude isotoopuuringud annavad suuremaid doose. Kuid needki jäävad tunduvalt väiksemaks kogu elu jooksul saadavast taustkiirguse doosist. Milline on kiirguse toime? Kindlasti on rahustav teada, et tavalisel röntgeni või isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid on mitmeid tuhandeid kordi väiksemad doosidest, mis võiksid kohe põhjustada silmaga nähtavaid kahjustusi, näiteks nahakahjustust või kiirgushaigust. Ainus teadaolev toime konkreetsele uuringu läbi teinud patsiendile on võimalus vähi tekkeks aastaid või aastakümneid peale uuringu tegemist.
avaldub järglastel. 1) deterministlikuteks teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm); 2) stohhastilisteks doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda. Neeldumisdoos näitab aines neeldunud kiirusenergia hulka massiühiku kohta. (1Gy = 1J/kg). Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) näitab mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad (1Sv =siivert).
Tuumareaktorite reguleervardad Vanad torustikud Organismi jõudmine Raskmetallid ladestuvad veekogudes Atmosfääri kütuste ning jäätmete põlemisel, tööstusest, tarbeesemetelt. Organism omastab mõlemaid aineid hõlpsasti sigaretisuitsust Pinnasesse kütustest (püsib seal kaua), puhtimisvahendid, väetised jmt. Cd Leidub palju nt seentes ning igasuguses taimtoidus P.S. Pliid tekib koguaeg juurde! Mõju kõik sõltub doosist Raskmetallid kumuleeruvad organismis Kantserrogeenid, mutageenid Akuutne ja krooniline mõju Cd Pb Mõjutab süsivesinike Pb/Fe tasakaal ainevahetust 130 mg Pb /in 1 µg 50 mg / in Ajukahjustused Poolestusaeg 1338 aastat Ajab ,,hulluks" Läbib platsentat! Hemoglobiini biosüntees
Kiirgus kaitse IONISEERIVA KIIRGUSE OHUD Vastavalt ICRP praegu kehtivale ametlikule hinnangule tõstab 1 Sv doos (vastab ligikaudu doosile, mille said Jaapani aatomipommi plahvatuses ellujäänud) vähisurma tõenäosuse 25%-lt (mis vastab loomulikule vähisagedusele) kuni 30%- ni. Siin on tegemist inimese stohhastilise või tõenäolise vähki suremise riski ja 1 Sv doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud. Doosi puhul alla 1 Sv seisneb põhimõju suurenenud vähiriskis. Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku
Lisaks võivad kahjustada saada ka aine aatomituumad, mille tulemusel muutuvad nii aine füüsikalised kui ka keemilised omadused. Purunevad keemilised sidemed aines, mille tulemusel see muutub nõrgemaks, soodustades seega selle aine korrosiooni. Peale selle võivad muutuda ka aine mehaanilised, optilised kui ka elektroonilised omadused. Nii inimese kui ka konstruktsioonide ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud kahjustuste ulatus sõltub saadud radiatsiooni doosist. Kiirgusdoosi hindamiseks võeti kasutusse dosimeetrid. [1] 1. AJALUGU Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [3] Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse mõju. [3] Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst
Kliiniline kasutamine: Refluksösofagiit, H.Pylori´ga seotud haavandid (kombinatsioonis antibakteriaalse raviga), mao ja kaksteistsõrmikuhaavand. 6. Antatsiidid. Tunne mõningaid esindajaid (nt Rennie jne). Toimemehhanism. Kuidas neid toime efektiivsuse mõttes oleks parem manustada? Kõrvaltoimed. Enamasti Mg ja Al sisaldavad ALMINOX, MAALOX, RENNIE. Toimemehhanism: Neutraliseerivad olemasolevat maohapet – tõstavad pH. Toime on doosist sõltuv. Toime on kiire aga lühike, toit pikendab mao tühjenemist (toime pikem koos toiduga). Kõrvaltoimed: Al sisaldavad – kõhukinnisus, Mg sisaldavad – kõhulahtisus CaCO3 – CO2 teke (kõhugaaside teke, kaltsiumkarbonaat võib anda kõhugaase. Mõned preparaadid on juba kombinatsioonis espumisaniga). 7. Misoprostool. Toimemehhanism. Kliiniline kasutamine. Vastunäidustused ja kõrvaltoimed. Toimemehhanism: Suurendab limaskesta verevarustust ja lima teket (inhibeerib maohappe
Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning valida sobivate tõrjeomadustega taimekaitsevahend. Taimekaitsevahendi mõjusus oleneb kahjustaja arenemisjärgust, iImastikust, toimeainete omadustest ja mõju kestusest. Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid Põhjamaades on pestitsiidide hulgas suurima osatähtsusega herbitsiidid. Nende toime oleneb kasutusajast, doosist ja kasutusviisist. Keemilist umbrohutõrjet on võimalik asendada teatud ulatuses mitmesuguste mullaharimisvõtetega. Kuid ka täiusliku mullaharimisega ei õnnestu alati umbrohtumust talutavais piires hoida. Samuti on tänaseks Eestis massiliselt levinud umbrohu liigid, mille hävitamine vaid mullaharimisega on aeganõudev ning kallis (näiteks tuulekaer, põldohakas, orashein). Olenevalt kultuurist ja umbrohust väheneb umbrohtunud põllul saak keskmiselt 20-50%,
suukuivuse ehk kserostoomia ja bakteriaalse infektsiooni pärast. Kiirituse mõju • Patsientidel, kes on saanud pea- ja kaelakiiritusravi, sagedamini esineb kaariese tekke intensiivsuse suurenemine, mis on võib-olla seotud langenud süljeeritusega. • Sülje atsinaarrakud on ülitundlikud kiirituse suhtes • Nii gl. parotis kui ka submandibulaar, sublinguaal näärmed on aldis kiiritusest põhjustatud kahjustustele. • Kahjustuse ulatus oleneb kiirituse doosist Haavade paranemine – müüt või tõsi? • Rühm teadlasi Floorida Ülikoolist leidsid proteiini Nerve Growth Factor e. NGF hiire süljest. Haavad, mis olid NGF’iga “töödeldud” paranesid kaks korda kiiremini. Seega, teatud liikide sülg võib aidata haavade paranemises. NGF inimese süljest ei ole leitud, , kuid teadlased leidsid, et inimese sülg sisaldab antibakteriaalseid komponente nagu IgA, laktoferiin, lüsosüüm ja peroksüdaas.
Hüpokaleemia – mõju eritumine, vähene Ca eritumine. südamele (arütmiad), ajule ja lihastele. Hüpotensioon. Lingudiureetikumid(furosemiid,torasemiin) : Lingudiureetikumid(furosemiid,torasemiin): Seostuvad Na, K, Cl transporteriga Henle Sama mis tiatsiididl + doosist sõltuv lingu ülenevas osas ja takistavad nende pöörduva toimega kuulmise langus. ioonide ja vee tagasiimendumist. BB Vähendavad erutuse ja füüsilise Bradükardia, nõrkus, väsimus, seksuaalne koormuse toimet. Langetavad vererõhku. düsfunktsioon meestel, perideersete vere- soonte ahenemine, hüpoglükeemia
Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? 3. Mis on isotoop?sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom. Mis on radioktiivsus?prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta 5. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi
Igasuguse etioloogiaga südameseiskus: i/v boolus 1mg 3-5 min. järel. Anafülaktiline reaktsioon: i/m 0,3-0,5 mg (ilma lahjendamata) või i/v boolus (lahjendatult 0,9% NaCl). Tehakse 1:10 lahjendus ja manustatakse 1ml bloouste kaupa või epipen i/m (1 annus 0,3mg reielihasesse) – patsient ise manustab. 16. Milliseid muutusi võib näha dopamiini, dobutamiini ja isoprenaliini manustamisel organismis (ehk millist toimet avaldavad)? Kuidas neid manustatakse –boolus, infusioon? Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Madalas annuses: stimuleerib dopamiini retseptoreid neerudes ja koronaararterites – versoonte laienemine (0,2-2 mcg/kg/min). Keskmises annuses: omab β1 adrenomimeetilist toimet (2-5 mcg/kg/min). Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime – veresoonte ahenemine.
Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks. tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim võimalikest, prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks, stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest
Paracelsus kasutas vastupidi enamasti mineraalseid preparaate ning taimseid vahendeid vähe. Paracelsus uskus, et kui tria prima ainete tasakaal on kehas nihkunud, on inimene haige ning teda saab ravida nende ainete tasakaalu tagasi nihutamisega. Seega ta kasutas ravimiseks paljusid väävli ning elavhõbeda ühendeid. Samuti erinevaid soolasid. Samas sai mees aru, et need ained ei ole inimorganismile täiest ohutud. Sellest tuleneb tema järgmine iatrokeemia õpetus, et kõik oleneb doosist. Ravimit ei tohi anda inimesele liiga vähe, ega liiga palju. Kui anda haigele mõnda ainet liiga palju siis see liigutab samuti keha keemilist tasakaalu, seega inimene ei saa terveks. Samuti liiga väikese koguse andmine ei paranda keha. Praktikas ei saavutanud iatrokeemia haigustega võitlemisel tolle aja traditsioonilise meditsiiniga võrreldes ei paremaid ega halvemaid tulemusi, sest haigused jäid endiselt niiöelda jumala nuhtluseks ja nende üleelamine olenes ka üksnes jumala tahtest
20. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad? Seletab teratogeeni mõju lootele 1.Peab olema geneetiline eelsoodumus 2. Teratogeen toimib spetsiifiliselt (teatud väärarengud, või nt loomadele põhjustab väärareguid aga inimestele mitte) 3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote arengustaadiumist. 4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks olema piisavas koguses. 5. Teratogeen avaldab toimet doosist sõltuvalt. • Väike doos ei tarvitse põhjustada mingeid hälbeid 6. Teratogeeni võimalikud kahjulikud toimed: • loote hukkumine • väärarengute teke (kergemad, raskemad - I trimester) • kasvu pidurdumine (üldine kasv, organsüsteemid) • häired organsüsteemide funktsioonides • ei saa välistada, et sünnib terve laps 21. Teratogeensuse riski vähendamine - millele mõelda? Kui naine reproduktiivses eas: Naine peab informeerima, kui ta planeerib rasestuda
Kosmilise kiirguse koostises jõuavad Maa atmosfääri prootonid, neutronid, elektronid, positronid, footonid jt erineva energiaga osakesed, kuid ka raskemate keemilise elementide aatomite tuumad. Kosmilise kiirguse tõttu on atmosfääris mitmesuguste metallide (alumiinium, naatrium, magneesium, berüllium) kui ka mittemetallide (kloor, räni, süsinik, fosfor, fluor, väävel, krüptoon jt) radioaktiivseid aatomeid. Arvatakse, et inimene saab oma aastasest radioaktiivsuse doosist kosmosest umbes 10-13%. Kõige tähtsaim loodusliku radioaktiivkiirguse allikas on radoon, mis annab meile umbes 50% aastasest radioaktiivsuse doosist. Paljud radioaktiivkiirguse allikad on inimese enda poolt loodud tehislikult, kuid neis võidakse rakendada ka looduslikke isotoope. Radioisotoopide üheks esimeseks rakenduseks oli möödunud sajandi 20-30-ndail aastail pimedas helenduvate värvide, nn fosfooride valmistamine, milles lisaelemendiks oli raadium. Klaasi- ja keraamikatoodete
Peamine elavhõbeda kogus ladestub neerudes. Allaneelamisel on metalliline Hg peaaegu ohutu, sest soolestikust ta praktiliselt ei imendu vedelat Hg omastab organism vähem kui 1%. Elavhõbe väljub organismist neerude ja soole, peamiselt jämesoole kaudu, osaliselt ka higi ja väljahingatava õhuga. Anorgaanilised soolad väljutatakse organismist kiiremini kui orgaanilised ühendid. Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbe kahjustab eelkõige neerukudet ja funktsioone, aga ka närvisüsteemi, võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega.
Sariinimürgistuse esimesed sümtomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib kooma, millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu treemor, ülim valgustundlikkus, kõrge palavik, gripilaadsed sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired. 8 Sariini tappev kontsentratsioon (LC50) on aurude sissehingamisel 35 mg/m3/minutis, läbi
Vastupidiselt vähendab progesteroon östrogeenide retseptorite ekspressiooni reproduktiivses traktis. Prolaktiin ka suurendab östrogeenide retseptorite arvu rinnanäärmes, aga ei mõjuta arvu emakas. Östrogeenidel on mitmeid metaboolseid rolle – MK (vee ja soola kinnipidamine) ja vähene anaboolne roll. Suureneb plasma HDL kontsenratsioon. Östrogeenid suurendavad vere hüübivust ja suurendavad tromboembolismi riski. See efekt on doosist sõltuv. - Looduslikud (östradiool, östroon, östriool) ja sünteetilised steroidse struktuuriga (etünüülöstradiool) ning mittesteroidse struktuuriga östrogeensed hormoonid. Manustamisviisid ja võrdlev farmakokineetika. Östrogeenide farmakodünaamika, kõrvaltoimed ja kasutamine, vastunäidustused. Östrogeenid toimivad tuumaretseptoritele ja mõjutavad geeni transkriptsiooni. Looduslikud ja sünteetilised östrogeenid imenduvad hästi seedetraktsist
ga, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Soovitatav tütarlaste vanus oleks 11-15 eluaastat. Samas võib vaktsineerida ka vanemaid, kuni 55-eluaastaseid naisi. 6.3 Tõhusus Vaktsineerimine ei tähenda, et naine oleks 100 % kaitstud emakakaela vähi eest. Vaktsiin kaitseb nende HPV tüüpide eest, mis põhjustavad 70 % emakakaela vähkidest. Samuti varem läbipõetud HPV infektsioon ei anna aluaegset immuunsust. Mõlemad vaktsiinid koosnevad kolmest doosist, st et immuunsuse tekkeks on vajalik teha 3 süsti (Emakas, 2009). 7. Kokkuvõte Inimese papiloomviirust on uuritud väga põhjalikult ning ka sellele ravimisele on arstid tõsiselt pühendunud. Tänu paljudele sõeluuringutele ning aktiivsetele naistele on mitmed haigusjuhtumid avastatud varakult ning ka ravitud. Samuti vaktsineerimine, mida tehakse aina enam ja mille vastu on tekkinud suurem huvi, on väga tõhus.
- biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim pole manustatud vahetult vereringesse. Toime avaldumine Ravim peab toime avaldamiseks olema toimekohal (retseptoril) piisavas kontsentratsioonis. Kontsentratsioon retseptoril ja veres sõltub - doosist, - imendumise kiirusest ja ulatusest, - jaotumisest organismis, - seondumisest kudedega, - biotransformatsioonist, - eritumisest. Ravimite liikumine läbi rakumembraanide On seotud imendumise, jaotumise biotransformatsiooni ja eritumisega. Sõltub - molekuli kujust ja suurusest, - lahustuvusest, - ionisatsiooniastmest, - ioniseeritud ja mitteioniseeritud vormide lipiidlahustuvusest. Rakumembraan
Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 10. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy]. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele[Siivert, Sv]. 12. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks. 13. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid
• Langetab LDL ja VLDL taset veres. Toimemehhanism: • Hepatotsüütides AMPaktiveeritava proteiini kinaasi (AMPK) aktivatsioon → glükoneogeneesiks vajalike geenide ekspressiooni inhibeerimine. • Efekti ilmnemiseks on vajalik funktsioneerivate - rakkude olemasolu. • Kõrvaldab hüperglükeemia, kuid ei põhjusta hüpoglükeemiat. • Võib kombineerida sulfonüüluurea derivaatidega, tiasolidiindioonidega või insuliiniga. Kõrvaltoimed: • Ägedad kõrvaltoimed (doosist sõltuvad) arenevad 10 -25 %-il – kõhulahtisus, ebamugavustunne kõhus, iiveldus, metalli maitse suus, anoreksia. • Kroonilisel manustamisel vitamiin B12 ja foolhappe imendumise häired. • Laktatsidoos – 3-6 juhtu iga 100 000 haige kohta, suremus veelgi madalam. - Sulfonüüluurea derivaadid (tolbutamiid – I pvk, glibenklamiid, glipisiid – mõlemad II pvk) Tolbutamiidi suhteline toime kestus on lühike. Manustatakse 2-3x päevas. Glipsiidi suhteline toime kestus
peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus
.. Mikroobiraku seina sünteesi inhibiitor Farmakoloogia testide küsimused Moodlest 47) Leia vale vastus. a. Inhalatsiooni anesteetikumid suruvad alla hingamist b. inhalatsioonianesteetikumid ärritavad hingamisteid põhjustades köha, bronhospasmi, salivatsiooni c. inhalatsioonianesteetikumid mõjuvad lihastele lõõgastavalt d. inhalatsioonianesteetikumid tõstavad oluliselt vererõhku 48) Milline ohtlik doosist sõltuv kõrvaltoime on iseloomulik statiinidele? Lihaskahjustus 49) Statiinide toime on seotud sellega, et nad vähendavad… Kolesterooli sünteesi maksas 50) Tsefuroksiim võib anda antud valikutest ristuvat allergiat... Amoksitsilliiniga 51) Milline inhalatsioonianesteetikum omab madalas doosis valuvaigistavat toimet? Dilämmastikoksiid ehk naerugaas 52) Sulfoonamiidid koos trimetoprimiga annavad kõrvaltoimetena kõige sagedamini...
avalduvad järglastes Tuumakiirguse bioloogiline toime Mõju ainele iseloomustab neeldunud doos Ühik 1 grei (Gy), vastab kiirguse hulgale, mil keha massi 1 kg kohta on neeldunud energiat 1 J 1Gy=1J/kg Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) Kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud kiirguse doosist. Efektiivne doos Efektiivne doos (Sv)=neeldunud doos(Gy) x SBE Ühik siivert (Sv) Võrdne efektiivne doos ükskõik millist kiirgust tekitab samasuguse bioloogilise kahjustuse Näiteks 5 siiverti suurune alfakiirguse doosi mõju on sama kui 5 Sv suuruse gammakiirguse doosi puhul. Samas 5 Sv gammakiirgusele vastab neeldunud doos 5Gy, ja 5 Sv alfakiirgusele vaid 0,25 Gy (alfakiirguse SBE=20) Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus
Praktikas kasutatakse ühikuid millisüvertit/tunnis (mSv/h) ja mikrosiivertit-tunnis (µSv/h). Risk 10 millisiivertine (0,01 siivertit) aasta keskmine doos põhjustab kehtiva ohutusmudeli järgi tehtud arvutuste kohaselt ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. Teiste sõnadega: 10 millisiivertise kiiritusdoosi poolt põhjustatava vähi tõenäosus on 0,001. Teaduslikult kindlamalt saab midagi ohtlikkuse kohta väita umbes 200...500 mSv suumsest kogu keha doosist alates. Kasvajariski suurenemist sellise kiiritusdoosi puhul tõestavad näiteks Jaapani aatomipommitamise üle elanute uuringud. Naha- ja kogu keha kiiritusdoos röntgenprotseduurides Nahadoos ehk sisenddoos on see kiiritusdoos, millele allutatakse uuritava kehaosa röntgentorule (või muule väliskiirgurile) lähim nahapind. Kogu keha kiiritusdoos (nn
taimed ning loomad. Alkaloididel on väga palju farmakoloogilisi kasutus alasi nii traditsioonilises, kui ka modernses meditsiinis või ka baasiks erinevate ravimite avastusteks. Osadel alkaloide on ka psühhoaktiivseid ja stimuleerivaid toimeid (Nagu näiteks psülotsiin, mdma, kohveiin, nikotiin, jne.), mida on kasutatud etneogeensetes rituaalides ja ka meelelahutuseks. On ka väga surmavaid alkaloide nagu atropiin, kuid enamjaolt sõltub ravi või toksiline omadus doosist. Kuigi alkaloididel on suur varieeruvus toimeid nii inimeste kui loomade metaboolsel süsteemil siis nad enamus ühtselt on kibeda maitselised. Hapniku sisaldavad alkaloidid on normaaltingimustes üldiselt värvitud kristallid, hapniku vabad nagu näiteks nikotiin on sellistes tingimustes lenduvad, värvitud õlilaadsed vedelikid. Esineb ka värvilisi alkaloide nagu berberiin, mis on kollane. Sõna alkaloid võttis kasutusele saksa keemik Carl Friedrich Wilhelm Meissner aastal 1819.
Veenide laienemine vere maht venoosses süstemis südame eelkoormus arteriaalne resistentsus südame järelkoormus südame väljutusmaht langeb RR Stenokardia puhul Stenokardia puhul esineb südamelihases hapnikupuudus. Endokardi verevarustuse paranemises on oluline südame sisese rõhu langus. Vasospasmist tingitud stenokardia puhul on oluline koronaarveresooni laiendav toime Nitraatide krvaltoimed. · Lühiajaline tugev, sageli pulseeriv peavalu (doosist sõltuv ja väheneb mõnepäevase tarvitamise järel) · Näo ja ülakeha kuumav punetus · Tugev vererhu langus, nrkus, peapööritus, minestus, nahk kahvatu, ortostaatiline hüpotensioon; südamekloppimine. · Tursed, kehakaalu suurenemine · Silma siserhu suurenemine . · Ravimtolerantsus (harjumine)... nrgeneb nii stenokardia- kui krgvererhuvastane toime
püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Niisuguste ainete kontsentratsioon elusorganismides kasvab järsult toiduahela piires, samuti loomade vananedes. Bioakumulatiivsed mürkained ongi kõige ohtlikumad pikaealistele kiskjatele (näiteks hüljestele ja kotkastele). 4.1.Elavhõbeda toime inimese tervisele Elavhõbeda toime inimese tervisele sõltub elavhõbeda keemilisest ühendist, doosist, kokkupuute ajast ja viisist. Rolli mängib ka inimese sugu, vanus ja üldine tervislik seisund. Elavhõbeda soolad imenduvad organismis kiiresti erinevaid teid pidi. Ligi 80% Hg 7 aurudest imendub kopsude kaudu, seotakse siis punaste verelibledega ja transporditakse kudedesse. Elavhõbe ladestub maksas , neerudes, põrnas, ajus ja sealt satub väikestes doosides uuesti verre ning avaldab toimet kogu kehale.
Neutronkiirguse mõju vähendamiseks on vajalik väga tugev varjestus. [] Kosmiline kiirgus Tuleb avakosmosest. See on segu mitmetest erinevatest kiirguse liikidest sisaldab prootoneid, alfa-osakesi, elektrone ja teisi erineva suure energiaga osakesi. Kõik need osakesed on tugevas vastastikmõjus atmosfääriosakestega ning selle tulemusel moodustuvad kosmilise kiirguse peamise osa maapinnal müoonid, neutronid, elektronid positronid ja footonid. Valdav osa maapinnal saadavast doosist tuleb müoonidest ja elektronidest. [] ALLIKAD Ioniseeriva kiirgusega puutume kokku erineval viisil. See tekib looduslikes protsessides nagu uraani lagunemisel maapinnas ning inimtegevuse tagajärjel nagu röntgenkiirguse kasutamisel meditsiinis seega jagatakse allika järgi kiirgused looduslikeks ja tehislikeks. Igal kiirgusallikal on kaks olulist iseloomustajat kui suure doosi annab see inimesele ja kui lihtsalt on võimalik selle doosi mõjutada
laguneda, mille tulemusena vabaneb energia ja üldjuhul tekivad uued tuumad. 1. ematuum ja tütartuum (ema-radionukliid ja tütarradionukliid) RADIOAKTIIVSUS ON AINE FÜÜSIKALINE OMADUS! 13. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 14. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 15. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos: Energia, mis on neeldunud organi koemassi ühiku kohta ;Grei (Gy) Efektiivdoos - Neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja vastava kiirguse poolt tekitatud kahjustust kiiritatud organites Siivert (Sv) 16. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks (paksud seinad), monitorid. 17
Krooniliste intoksikatsioonide puhul: 1. Tekivad haiguseelsed seisundid, väheneb inimese kaitsevõime teiste haiguste suhtes või teiste haiguste kulg raskeneb. 2. Paljud ained tekitavad allergiat. Siin on aga üksikutel inimestel tundlikkus väga erinev. Peale selle ja palju olulisemad on nn. kaugmõjud, mis ei avaldu otsekohe, vaid aastate pärast või mõjutavad järeltulijaid. Need on kantserogeensed, teratogeensed ja mutageensed mõjud. Toksiline mõju sõltub doosist, mida inimene saab. FÜÜSIKALISED OHUD TOIDUS Toidus leiduvaid võõrkehi võidakse toiduettevõtetesse tuua toormaterjalidega või satuvad nad toidu töötlemise, säilitamise ja transportimise ajal. Sõltumata sellest, et võõrkehi on väga erinevaid, on oluline, et ettevõtted oleksid teadlikud nende poolt toodetavate toitude füüsikalistest ohtudest ja hoolt tuleb kanda selle eest, et tagada füüsikaliste ohtude kõrvaldamine
*Perioodiliselt ei tohi vahekorras olla *Vaja läheb eksperdi juhatust , et tehnikad selgeks õppida *Ei soovitata naistele kel on ebaregulaarne menstruatsioon Ei kaitse suguhaiguste eest SOS pill Tõhusus: Viljakatel päevadel on rasestumis võimalus 30%.SOS pilli kasutamisel on see 8%. NB! Võib esile kutsuda abordi ! Ülevaade: SOS pill väldib rasedust ajutiliselt katkestades munarakkude tootmise , katkestades viljastumise või takistades munaraku kinnitumise. Koosneb kahest doosist hormooni tablettidest. Esimene võetakse nii ruttu kui võimalik peale vahekorda. Teine 12 tundi hiljem. NB! Mõeldud kasutamiseks ainult hädaolukordades , ei tohi tihti kasutada. Ta ei katkesta kestvat rasedust ja võib loodet kahjustada Plussid: *Võib olla viimane võimalus rasedust takistada Miinused: *Võib esile kutsuda abordi *Esimese tableti peab võtma vähemalt 72 tundi peale vahekorda *Võib esineda iiveldust jaoksendamist,peavalu,rindade tundlikus,peapööritust ja vedeliku
annaabi.ee 
