katkesid kaubandus ja kultuurisidemed. Sellele järgnes tume ajajärk 1200-1800 eKr. Selleaja saavutuseks oli rauaaja algus 1125 eKr. Ilias-Odüsseia Loodi tumedal ajal. Iliases kujutatakse Trooja sõda kui konflikti ahhailaste-Kreeklaste ja troojalaste vahel. Kreeklaste identiteet kujunes välja olümpiamängude korraldamise algusega. Kõige tugev sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli muistses Kreekas doorlastel ja joonlastel. Doorlaste ränded ja Joonlaste väljatõrjumine Doorlaste sissetung u 1100 eKr põhjustas Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemise. Müüt sissetungist seostub Kreeka kangelase Heraklese ja tema poegadega. Mõned müüdid põhjendavad joonlaste elamist väike-Aasia lääneosas nende väljatõrjumisega mandri-Kreekast doorlaste poolt.
Sisyphos Kes oli Sisyphos? o Korintose (muinasaja o Ühe müüdi kohaselt oli Ephyra), võimsa ta ka Odysseuse isa. Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja. Mis on Sisyphose töö? o Sisyphose töö all peetakse silmas ränka, aga mõttetut tööd. o Tuleneb see sellest, et Sisyphos pidi Maa peal tehtud tegusid allmaailmas lunastama, veeretades ülemäge rasket kaljupanka, mis mäetipust igakord jälle alla veeres. Müüdid Sisyphosest o Zeus saatis Maa peale veeuputuse. o Sisyphos reetis Zeusi asukoha Asoposele, et oma
Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalitseja, kes püüdis riigis kehtestada kindlat korda. Spartiaat-Sparta kodanikkond. Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Spartas.
Vana-Kreeka arhitektuur v.a hellenismi periood Dooria stiil Nimetuse sai doorlaste hõimult, kus ta ka välja arenes Vanim kolmest stiilist (tekkis juba arhailisel ajastul) Iseloomulik on tugevus, mehisus ja lihtsus Madalad ja jässakad sambad, mis tõttu ehitis mõjub raske pärasena(eriti vanemad templid) Joonia stiil Tekkis väike-aasias Joonia maakonnas, kus ta levis päris-Kreekasse Hilisem stiil Kuna selle stiili sambad on peenemad ja elegantsemad siis kogu mulje ehitisest on kergem ja rikkalikum.
ning vallutasid selle. · avastajateks olid Schliemann ja Evans · losside ümbert puudusid müürid ning neid ümbritsesid suured linnad · domineerivaks sooks ühiskonnas oli naissugu Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest · keskused purustati XII saj. eKr. doorlaste poolt · ühiskonnas suur osa sõjakaaskondlastel · lossid olid kaitstud müüridega ning nende ümbert puudusid suured linnad vastupidiselt kreetale. · sõjakad jooned · riigi juhiks sõjapealik Tume ajajärk · doorlased olid kultuuri poolest madalamad kuid sellegi poolest olid kasutusele võtnud raua ning seega olid sõjaliselt teistest üle. · XII saj. eKr. purustasid doorlased mükeene kultuuri keskusi
Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon.
tugev Kreeta invasiooniks. Thera vulkaanisaare plahvatuse pimsirahe hävitas Kreeklaste vallutatud Knossose ja Kydonia linnad, kus kuumuses säilisid savitahvlid silpkijralise kreeka keelega, ajal, mil mujal Kreetas kasutati veel arusaamatut ,,minoa" kirja ja keelt. Sama ,,kreeka mükeene" keel (minoa mallile rajatud kirjas ) esineb ka Pylose ja Mükeene paleearhviides Peloponnosel ja Teebas põhja pool Ateenat, tõestades, et helladi ajastu lõpul kui paleed hävisid doorlaste sissetungist, valitses Lõuna- ja Kesk-Kreekas ühtlane kirjaoskus. Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele saartele (Samos, Khios, Lesbos)
eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Türannia - võim, mille linnriigis kehtestas ebaseaduslikult aristokraat, kes sisetülide käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest. heloot - kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselani- kud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut. Strateeg – väejuht, strateegia tundja. Hetäär- Hetäär - kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi. Tragöödia - sageli õnnetu lõpuga tõsine näidend. Komöödia – lõbus näitemäng. Lüürika - Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel. Sümpoosium - Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega.
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena
· Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil. tekkis u 15. saj. eKr · Lineaarkiri B (desifreeritud) · 1500 hõivasid Kreeta, mugandasid kreeta kultuuri tekkis uus kultuur · Lossid labürinditaolised, kükloopsete müüridega kaitstud; üksteisega sõjajalal olevate riikide keskused · Trooja sõda, Herakles, Iason, "Ilias" ja "Odüsseia" Tähtsus: Alus Kreeka jumalate panteonile, Euroopa tsivilisatsiooni algus Doorlaste sissetung 1100, ahhailased põgenevad III Tume ajajärk 1100-800 eKr · Lossid, kiri ja kultuur unustati · Osa kreeklasi lahkus Väike-Aasia rannikule · Raua kasutuselevõtt IV Arhailine periood 800-500 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus: · Elanikkonna kasv linnade teke (polised e linnrigid oma kaitsel ja valitsusel põhinev ühiskond) · Kihistumine: ülemkiht, lihtrahvas
· 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas. arengut. · Sealseks tähtsamaks keskuseks kujunes Mükeene. · Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. · Vallutasid ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid. · 1200 a. eKr losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik doorlaste sissetung! Arhailine periood u 800-500 aastat eKr · Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri. · 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507
KREEKA KRONOLOOGIA 28.-12.saj.e.Kr Kreeta-Mükeene ajajärk 21.saj. ahhailaste ränne 2000-1600 lineaarkirjade teke 14.-12.saj Mykenai ja Pylose riikide õitseng 12.saj. algul TROOJA SÕDA 12.saj. lõpus doorlaste ränne ___________________________________________________________________________ 11.-9.saj.e.Kr. Homerose ajajärk (10)9.-8.saj. kreeka kirja ja tähestiku teke foiniikia tähestiku alusel ___________________________________________________________________________ 8.-6.saj.e.Kr. arhailine ajajärk 8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj
/// Kreeta-Mükeene periood 2000-1100a eKr Tekkisid Kreeta saarel lossid, mis olid linnaga ümbritsetud. Kujunes kiri, kujunes välja tsivilisatsioon, tähtsaim keskus oli Knossos. 1600a eKr arenes välja tsivilisatsioon Mandri- Krekas, keskus Mükeene. 1200 a eK järgnes tsivilisatsiooni allakäik (doorlaste sissetung, vallutused, hävitused) /// Tume ajajärk 1100-800a eKr Lossid hüljatud, kiri unuenud, elanikkond vähenenenud. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rausast, see ei toonud kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele
jumalate käskjalg, hingede juht allmaailma.Ka loomakarjade sigivuse edendaja. Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal.Ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene. Nike võidujumalanna. Titaanid 12 tükki (Kronos, Prometheus...) 5. Mõisted, nimed. Polis-linnriik, ahhailased-muistsed kreeklased, doorlased-Põhja-Kreekast sisse tulnud hõimud, joonlased-ahhailased, kes lahkusid seoses doorlaste sissetulekuga, hellenid-kõik kreeklased kokku, barbarid-mittekreeklased, spartiaadid-spartalased, perioigid-sparta mittekodanikud, heloodid-sparta orjad, metoigid-ateenalased, kitoon-alumine riie meestel, hemation-pealmine riie meestel, sümpoosioon-meeste koosviibimine, akropol-linnriik kõrgel
Siin arenevad välja erineva templi tüübid. Templi lagi oli lame ja seda kaunistasid süvendatud pinnad nn kassetid. Suuremates templites jaotas kaks rida sambaid templi siseruumi üheks laiemaks kesklööviks ja kaheks kitsamaks külglööviks (see oli suuremates, väikestes üks siseruum). Aknaid Kreeka templil ei olnud, templi ruumi valgustas uks. Kreeka templi ehitustes esineb kolm stiili: Dooria, Joonia ja Korintose. Dooria Nimetus tuleb doorlaste hõimu järgi, stiil kuulub arhailise ajastuse juurde. Sambad läksid ülespoole veidi peenemaks, keskelt olid paisunud. Sambal baas puudus ja kapiteel oli kaheosaline: ehhiin on ümmargune plaat, abakus kandiline plaat (nelinurkne).
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi,
Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all
ANTIIK- KREEKA KUNST. Kreeka ajalugu algab doorlaste sissetungiga Kreeka aladele. Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib era...
Kreeta saare. · Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr toimus Mükeene kultuuri allakäik. Tume e u 1100 800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kirja Homerose unustamine ja losside purustamine ajajärk doorlaste sissetungi tulemusena. · Perioodi lõpul hakati kasutama rauda, millele järgnes majanduse areng. Arhailine u 800 500 eKr · Orjandusliku korralduse ajajärk väljakujunemine Kreekas. · Linnriikliku (polisliku) korralduse kujunemine.
Kunsti KT 1. Millal ja kus tärkab Egeuse kultuur ja millal lõpeb? Umbes 3000 eKr. Egeuse mere saartel ja rannikul. Lõppes 12. saj eKr. (põhjast saabuvad doorlaste hõimud hävitasid Mükeene kultuuri) 2. Tähtsamad keskused Egeuse kultuuris? Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel Mükeene. 3. Kreeta kunsti tähtsamad saavutused? Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt
Kuna jõeorgudes oli ohtralt heakvaliteedilist savi, olid etruskid osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid. Etruski arhitektuuri on säilinud väga vähe, tuntuim on etruskide elamu, sest selle võtsid roomlased üle. Elamu keskmeks oli aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt ülejäänud ruumid. 2. Kreeka kunst 2. aastatuhandel e.Kr. tungis Kreeka aladele metsik doorlaste võim, kes laastas maa ja seetõttu jäi kreeka areng paariks aastasajaks seisma. Doorlased aga segunesid siinsete rahvastega ja 1. aasta- Tuhandel tekib Kreeka alal uudne tsivilatsioon. See jääb kestma esimese sajandini e.Kr. ja sellest saab üks mõjukamaid kultuure maailma ajaloos. Sellest sai eeskuju 18 19 saj. p.Kr levinud klassitsismi stiil. Arhidektuuris kujuneb välja templitüüp. Olulisemad säilinud rajatised kreeka ajastust on templid mis on tänaseni säilinud.
· Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine
saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur.
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Martin Väinsalu VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia.
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet
Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender). Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed. 776 eKr olümpiamängud
Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis
Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid: · Dooria Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis
akrobaate, mereelukaid ja härgi. Suuri skulptuure polnud, on leitud fajansist ja Skulptuuriteosed(sh reljeefid) puudusid , elevandiluust kujutisi. Sageli ka pronksist. Eriti ainsaks erandiks olid nn Lõviväravad olulised on madudega Mükeenes. Toimus mingi õnnetus 1450a eKr , kultuur 1100a.eKr hävis õnnetuse tagajärjel suurem osa hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned.
Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused
suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Losside ümber · Domineeriv oli naissugu puudusid linnad · Puudusid sõjakad jooned · Hävis 1100 eKr. · Kultusloomaks härg Doorlaste sissetungi · Värvilised freskod tagajärjel. · Hävis u. 1600 eKr. · Riigi juhiks sõjapealik · Sõjakad jooned Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Tume ajajärk tähendab, et : · Kultuuri häving oli põhjalik
Seal see lõpuks tulekahjus häviski. Huvitavaid fakte: Kuju ehitamine kestis kaheksa aastat. Kirjanik Strabon arvutas välja, et kui Zeuzi kuju oleks võimeline püsti tõusma, oleks ta pea läbi templi katuse välja kerkinud. Tänapäevastes hindades maksaks Zeuzi kuju ehitamisel kasutatud kuld üle kuue miljoni Briti naela. 20 Rhodose Koloss Rhodose linna elanikud, doorlaste sugu, selle vaskse kolossi, mis taeva kerkib püstitasid sulle, Helios, pärast sõjatormi vaibumist, kui olid rikastunud nad kodusaart trofeede suure hulgaga. Mitte üksnes mere üle, vaid ka laia mandri kohal
doorlased kohalikku rahvastiku, ahhailiste visa vastupanu. Alguses jagunesid sisserändajad hõimudeks ehk füülideks. Selle vana, sugukondliku jagunemise kõrval tekib uues asukohas jagunemine territoriaalseteks piirkondadeks oobideks. Esialgu oli neli oobi, viiendaks sai Amykla territoorium. Lakoonika alistatud rahvastiku orjastamine kiirendas klassikihistumist doorlaste hulgas. Ekstensiivne põllumajandus väikses orus tekitas spartalastel üsna kiiresti maa puuduse, mida suurednas nende sotsiaalne kihistumine. Maapuudus ja sotsiaalne kihistumine sundisid spartalasi vallitama põllumajanduslikku naabermaakonda Messeeniat, mis asetses lääne pool Taygetoni mäeahelikku. Raske I Messeenia sõda oma kaashõimlaste Messeenia doorlastega lõpes spartalaste võiduga, kes sundisid alistatud messeenlasi andma võitjaile poole saagist.
• Lossides oli olemas näiteks: • Algeline kanalisatsioon • Värvirikkad seina ja laemaalingud • Keldrid toidu säilitamiseks • Tuntumad kuningad olid Kreeta Minos ja Mükeene Agamemnon • Erinevused kahe kultuuri vahel • Mükeene losse kaitsesid kivimüürid • Ahhailaste kirja osatakse lugeda • Kreeta oli kaugemale arenenud • Umbes 1500 e. Kr langes Kreeta Mükeene võimu alla • Põhjuseks Thera vulkaani purse • Mükeene hävis umbes 1200 e. Kr doorlaste rünnakutes • Algas sajandeid kestnud „tume ajajärk“ Linnriikide kultuur - algus • Kreeka ajaloo järgmine hiilgeaeg • Algas umbes 8. sajandil e. Kr • Maakondades hakati looma linnriike ehk poliseid • Linn ja seda ümbritsev maa-ala • Polise keskuseks oli kindlus ehk akropol • Üldiselt olid polised üksteisest sõltumatud • Tänu erimeelsustele sõditi omavahel väga tihti • Tuntumad linnriigid olid: • Sparta • Ateena • Mileetos
Vana-Kreeka kunst Kreeka rahvas kujunes välja keetalaste, ahhailaste, doorlaste ja joonlaste segunemise tulemusena 12-8 saj eKr. Kreekalaste usund oli polüteistlik kuid erines tunduvalt teistest vanaaja tsivilisatsioonidest. jumalaid ei kummardatud pimedas usus. Neid peeti vägevateks ja surematuteks kuid inimestega sarnasteks. Kunsti traditsioonid tekkisid 6. saj eKr. 1. arhailine e vanaaeg 600-480 eKr 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. hiline e hellenistlik aeg 323eKr-30 pKr Arhitektuur
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe
Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ehk argitraav, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis
10)Millised kolm perioodi valitsesid vanakreeka kunstis? Kirjuta ajad juurde! Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). Klassikaline ehk õitseaeg (480-323 eKr). Hellenistlik ehk hiline aeg (323 eKr-30 pKr). 11)Millised kolm kolm stiili valitsesid vanakreeka ehituskunstis? Dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Joonia stiil - tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil, mis sai valdavaks Hellenistlikul ajastul. Kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Dooria Joonia Korintose
iluga. Hoonete üksikuid osi värviti ja kaunistati skulptuursete kujutistega. Täiuslikem arhitektuurne toode on Parthenon - jumalatar Athena tempel, mis oli ehitatud Ateena akropolise tipule. Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit. Lihtne dooria stiil, korintose stiil ja joonia stiil. Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam. Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala, ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse.
Kükloopilised müürid Kreeklaste losse ümbritsenud müürid, nimi tuleb usukumusest et vaid ühesilmsed hiiglased said nende ehitamisega hakkama. Aristrokraatia Ehk kreeka keeles parimate valitsus. Barbar Niiviisi kutsusid kreeklasid kõiki mittehelleneid(st need kes räägivad arusaamatut keelt) Trireem Ahhailased Kreeka hõim, kes rajas Mükeene kultuuri. Doorlased Kreeka hõimud kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr Joonlased Ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Eugeuse saartele. Polis Tüüpiline Kreeka linnriik, polis on Kreeka keeles linn. Oli üsnagi väike,koosnedes kesksetest asulast ja selle ähiümbrusest. Kodanik Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu.Enamjaolt vaba põliselanikust mees. Aristrokraadid Rikas ja mõjukas ülemkiht Kreeka ühiskonna struktuuris 4 Türann
Dooria order Joonia order Korintose order Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks) dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba friis
Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis. See on tehtud vaheldumisi
2) ~9 000 perekonda, kelle hulgast mehed moodustasid täieõigusliku kodanikkonna. 3) elasid 5 suures kindlustamata asulas. 4) tegelevad sõdimisega ( mitte millegi muuga ). PERIOIGID 1) Lakoonia põliselanikud enne doorlaste sissetungi; elanikest ~10%. 2) isiklikult vabad, aga poliitilised õigused puudusid. 3) tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4) maksu- ja sõjaväekohuslased. HELOODID 1) spartalaste poolt vallutatud Messeenia
ülevalt veidi kitsamad, et mõjuda võimsamalt. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitsesid kolm stiili, mida stiili ranguse tõttu nimetatakse orderiteks. Need on järgmised: dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam, jääb mulje nagu ta pingutuks talade raskuse all. Samba ülaosa ehk kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on 3 ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta alustala,
Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti.
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr)
püstised vaod ja teistel reljeefid. Friis oli värviline. Domineeris punane ja sinine värv. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsamal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mida nimetatakse tümpanoniks. Tümpanon oli kaunistatud reljeefidega. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil Vanim neist on dooria stiil, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine on nelinurkne. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes
Neist tuntuim, Mükeene, kuid losside ümbert puudusid linnad, kuid matkiti Kreetat luksuslike freskodega. Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid. Kunstis esines sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat- valitseja ja sõjapealik. Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud. Loss kujutas endast suurt majapidamise keskust. 1100 eKr hävis Kreeka doorlaste sissetungi tõttu. Mükeene per. pärineb lin.kirja B tahvlitel jumalannade ja jumalate nimesid, nt Zeus, Hera, Athena jne. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr:Kreeta-Mükeene kultuuri häving, doorlaste sissetung, rahvaarv vähenes. Kreekas algas rauaaeg. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Egeuse meri muutus Kreema sisemereks. Kultuuritase langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele, kiri ununes. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr,
Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala (argitraav), ülaosas käib ümber terve templi kaunistusriba- friis
Keskmise riigi perioodil : Suurem individualiseerimise püüe Uue riigi perioodil : Amenhotep 4. ajajärk, Ehnaton Usureform kunstis: inimeste kujutamisviis muutus vabamaks nt. Ehnaton oma naisega (iluideaal) Ramses II istuvad figuurid Abu Simbule kaljude ees KREEKA KUNST 12.09 Kreeka ajalugu jagatakse järgmiselt: • Egeuse ehk Kreeta aja järgi u 2000-1100 eKr Tundsid kirja, lineaarkiri a ja b . Sinna ajajärku langeb ka Trooja sõda (1200eKr). Periood lõppes vallutajate Doorlaste sissetulekuga. • Tume ajajärgu järgi u 1100-800 eKr. Seda iseloomustab raua kasutuselevõtt ja kolonisatsiooni algus • Arhailine ajajärk u 800-500 eKr. Tähestiku kasutuselevõtt. Müütide kasutuselevõtt. Kolonisatsiooni laienemine. Poliseid valitsesid demokraatlikult Ateena eeskujul või aristrokaatlikult Ateena või Sparta eeskujul. • Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Ateena demokraatia õitseajajärk. Perikleseses
annaabi.ee 
