Sisyphos
Kes oli Sisyphos?
o
Korintose (muinasaja o
Ühe müüdi kohaselt oli
Ephyra), võimsa ta ka Odysseuse isa.
Isthmose lähedal asuva
doorlaste kaubalinna
kuningas või asutaja.
Mis on Sisyphose töö?
o
Sisyphose töö all peetakse silmas ränka, aga mõttetut
tööd.
o
Tuleneb see sellest, et Sisyphos pidi Maa peal tehtud
tegusid allmaailmas lunastama, veeretades ülemäge
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annamulleabipalun
Õppematerjali autor
naisratsaniku või naismootorratturi kohta. Sisyphose töö Sisyphos oli kreeka mütoloogias Korintose (muinasaja Ephyra), võimsa Isthmose lähedal asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja, ühe müüditeisendi kohaselt Odysseuse isa . Tema vanaisa oli kreeklaste esiisa Hellen ning tema isa oli Aiolos. Sisyphosel oli poeg kuningas Glaukos , kes valitses samuti Ephyra linna ja kellel samuti õnnestus enesele taevaliste viha tõmmata. Sisyphos ise oli kunagi reetnud Zeusi saladuse ja pidi selle eest ränka karistust kandma. Kord juhtus ta nägema tavalistest surelikest taevahiiglastest kaugelt suuremat ja hiilgavamat kotkast, kes laskus lähedasele saarele, neid küünte vahel. Zeusi kahtlustav jõejumal Asopos tuli Sisyphosele kurtma, et tema tütar Aigina oli ära röövitud, ning palus, et Sisyphos aitaks tal kadunud last otsida. Sisyphos rääkis Asoposele, mida oli näinud, tõmmates enesele Zeusi halastamatu viha
Lõpuks pani Theseus ta sinnasamasse raudsesse sängi, kuhu Prokrustes oma ohvrid oli sidunud, kuid ei ole öeldud kumma meetodiga Prokrustes surmati. Kui tänapäeval räägitakse Prokrustese sängist, mõeldakse nii või teisiti sobimatuid võimalusi, talumatut või sobimatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahendusi ning õigustamatuse mõõdupuud, millega vägivaldselt midagi kohandatakse. Sisyphose töö Sisyphos oli kreeka mütoloogias asuva doorlaste kaubalinna kuningas või asutaja. Sisyphos ise oli kunagi reetnud Zeusi saladuse ja pidi selle eest ränka karistust kandma. Kord juhtus ta nägema suurt kotkast, kes laskus lähedasele saarele, neid küünte vahel. Zeusi kahtlustav jõejumal tuli Sisyphosele kurtma, et tema tütar oli ära röövitud, ning palus, et Sisyphos aitaks tal kadunud last otsida. Sisyphos rääkis Asoposele, mida oli näinud, tõmmates enesele Zeusi halastamatu viha. Sisyphos pidi igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis aga kogu aeg jälle tagasi veeres
lennata. Päike aga sulatas tiivad ja Ikaros uppus. Trooja hobune Troojalased arvasid, et nende õuele toodud hiiglaslik puust hobune oli jumalate märk nende võidust Trooja sõjas. Ennustaja nägi ette, et midagi on valesti ja see hobune kuulutab kurja, aga teda ei usutud. Järgmisel hommikul hüppasid hobusest välja kreeklased, kes tegid Trooja maatasa ning võitsid sõja. Sisyphose töö Sisyphos ehitas kindluse, kuid seal ei olnud allikat. Kuuldes, et Asopos ja Zeus tülli läinud on ja Asopos Zeusi taga otsib, läks Sisyphos Asopose juurde. Sisyphose oli kuskilt teada saanud, kus Zeus end peitnud on ning küsis selle teadmise avalikustamise eest Asoposele vastuteenet veeallikat enda kindlusse. Selle Sisyphos ka sai ning Asopos sai teada ka selle, kus on Zeus. Zeus aga tappis Asopose ja saatis Surma Sisyphosele järgi. Sisyphose tegi kavalalt, ta
Sisyphosest. Ka tema ei kartnud jumalaid ning käitus liiga toretsevalt, kuid erinevalt Tantalosest ei kartnud ta isegi surma ning sai oma karistuse. Ta läks tülli peajumal Zeusiga, sest reetis tema asupaiga Asoposele, kes võimaldas kuningal oma uude linna Korintosesse allika luua. Zeus käskis Surmal Sisyphose allilma viia, kuid kuningas kavaldas Surma üle ja püüdis ta kinni. Sõjajumal Arese abiga pääses Surm ikkagi vabaks ja täitis Zeusi käsu, kuid enne allilma minekut palus Sisyphos oma naisel jumalatele mitte ohvreid tuua. Allilmast pääseski ta kasutades vabandust, et peab oma naisele ta kohustusi meenutama, kuid see pidi olema vaid ajutiselt. Kui Zeus nägi, et kuningas ei kavatsegi tagasi pöörduda, saadeti ta lõplikult allilma ning tagatipuks pidi ta seal tohutut marmorkivi mäest üles veeretama, mis ikka ja jälle alla veereb. Jumalatele oli vanakreekas omistatud palju inimlikke ja ebatäiuslikke omadusi, seega
tähelepanu pojale ja poeg kasutas ära võimalust veidi kõrgemal lennata. Päike aga sulatas tiivad ja Ikaros uppus. Trooja hobune Troojalased arvasid, et nende õuele toodud hiiglaslik puust hobune oli jumalate märk nende võidust Trooja sõjas. Ennustaja nägi ette, et midagi on valesti ja see hobune kuulutab kurja, aga teda ei usutud. Järgmisel hommikul hüppasid hobusest välja kreeklased, kes tegid Trooja maatasa ning võitsid sõja. Sisyphose töö Sisyphos ehitas kindluse, kuid seal ei olnud allikat. Kuuldes, et Asopos ja Zeus tülli läinud on ja Asopos Zeusi taga otsib, läks Sisyphos Asopose juurde. Sisyphose oli kuskilt teada saanud, kus Zeus end peitnud on ning küsis selle teadmise avalikustamise eest Asoposele vastuteenet veeallikat enda kindlusse. Selle Sisyphos ka sai ning Asopos sai teada ka selle, kus on Zeus. Zeus aga tappis Asopose ja saatis Surma Sisyphosele järgi. Sisyphose tegi kavalalt, ta sidus
Ambroosia surematuse roog, mida sõid jumalad Nektar jumalate jook Narkissos (enesesse armunud piltilus noormees) Nartsissism psüühiline häire, liialdatud enesearmastus Echo kaja Prokrustese säng kui miski vägivaldselt sobivaks tehakse, nt ajalehe artikkel surutakse ettenähtud mahu Prokrustese sängi. Pygmalion (andekas kujur) armub oma loodud naise kujusse, müüt väljendab looja ja loodu suhet. Sisyphose töö (lõputu mõttetu töö või tegevus) Sisyphos peab allmaailmas veeretama hiiglaslikku kaljurahnu mäetippu, see veereb alla tagasi. Sisyphos alustab uuesti. (Inimelu võrdkuju) Tantalose piinad see, mida ihaldatakse näib olevat käeulatuses, kuid jääb ometi kättesaamatuks. Orpheus ja Eurydike armastus võib võita isegi surma, Orpheus pääseb Hadesesse, kuid kahtlemine armastuses (Orpheus vaatab tagasi) hävitab kõik. Paan (Faun) jahimeeste, karjuste, metsaelanike jumal. (Sarved peas, karvased saku jalad,
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta. Uranos pani Kronosele needuse ,et tema lapsed talle sama teeksid. Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis talle rohtu ,mis pani Kron
Prokrustese säng-Prokrustes oli röövel, kes varitses teelisi teel Ateenasse. Theseus tappis kõik röövlid sellel teel täpselt nii nagu röövlid olid tapnud teelised. Prokrustes oli teelisi tapnud raudses sängis, kuhu ta sidus oma ohvrid ja kus ta venitas nad siis kas pikemaks või raius jalad lühemaks.Nii tapeti ka tema. Sisyphose töö-Sisyphos oli Korintose kuningas. Rääkides välja midagi mida ta poleks tohtinud öelda tõmbas ta enda peale Zeusi halastamatu viha. Hadeses pidi Sisyphos karistuseks igavesti lükkama ülesmäge kivimürakat, mis kogu aeg aga jälle tagasi veeres.Tnapvl,mõttetu töö Pandora laegas-Jumalad kinkisid Pandorale laeka, millesse igaüks neist oli pannud midagi halba, ja keelasid tal seda avada. Aga Pandora nagu kõik naised oli uudishimulik ning ühel päeval paotaski ta laeka kaant, et näha mis seal peidus on. Välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid