Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dokumenteerimine: Taotlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarkvara, 1236, registrite, infosüsteemide, lõkke, roller, soetusmaksumus, 2264, soetatud, jääkväärtus, soetas, lugupidamisega, allkirjastatud, kass, kessu, koostaja, 2286Registrite- ja infosüsteemide Keskus info(ät)rik.ee 24. november 2011 Andmekaitse Inspektsioon info(ät)aki.ee TAOTLUS Asjas number 1.3.7/11/1236 Palume maha kanda ja hävitada Andmekaitse Inspektsiooni bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 moodustab 0 eurot. Inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhataja Kessu Kess, tel 652 2286
renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses; Põhivara materiaalne- ja immateriaalne vara, mida asutus kasutab teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ehk talle seatud eesmärkide täitmisel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta) välja arvatud maa ja hooned, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide (sh kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele:
Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud/olemasolevat materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole. Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on
Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle
muuta. 14 Lidia Feklistova Dokumendiregistri administraatoriõigustega isikute ring peab olema võimalikult väike. Lisaks sellele registri kasutajate seas ei ole asutusest lahkunud töötajaid. Digitaalne dokumendihaldus on sajandeid kasutusel olnud paberdokumentide hoidmisega ja tavakontoriga võrreldes keerulisem, riskantsem ja kallim, sest aegub riist- ja tarkvara, andmekandjatel on lühike eluiga, tehnoloogiad pidevalt muutuvad. Digitaaldokumentide säilitamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele punktidele: õiguskeskkonna täiendamine; spetsialistide koolitamine; dokumendihalduse tarkvarade sertifitseerimissüsteemi loomine; arhiivijärelevalve laiendamine; metoodika väljatöötamine asutuse digitaalainese hõlmamiseks dokumendisüsteemi; dokumendihaldurite koolitus- ja kutsesüsteemi loomine;
Situatsioon - ettevõte ,,E" ostis 30.04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid bilansilises väärtuses ja maksis kokku 60 000 eurot. ,,T" muutub ,,E" tütarettevõtteks. Ostumomendil koostatud ,,T" bilansist selgub, et tema netovara bilansiline väärtus on 60 000 eurot, eksperthinnangu kohaselt ongi see ettevõtte ,,T" netovara õiglane väärtus. Seega tütarettevõtte ,,T": netovara õiglane väärtus = netovara bilansiline väärtus = soetusmaksumus Sellest tulenevalt ongi ettevõtte õiglaseks väärtuseks tema soetusmaksumus ning ostuanalüüsi ei ole vaja koostada kuna ümberhindlusi ei toimu. ,,E" ettevõte koostab järgmise lausendi: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................
summat, majandustehingu lühikirjeldust, algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Kronoloogiline register selleks on päevaraamat. Ühtse päevaraamatu (zurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register kronoloogilist ja süstemaatilist
EESTI ENERGIA AS HANKEDOKUMENDID EESTI ENERGIA KAEVANDUSED AS-i NARVA KARJÄÄRI TÖÖTAJATE VEOTEENUSE TELLIMINE Hanke nr 1189 TALLINN 2013 SISUKORD 1.Hanke nimetus ja hankelepingu eseme lühikirjeldus................................................ 3 2.Pakkujate kvalifitseerimise tingimused ja nõutavad dokumendid............................. 3 3. Pakkumuse ettevalmistamise ja vormistamise juhised........................................... 4 4. Läbirääkimised........................................................................................................ 5 5.Pakkumuste hindamine............................................................................................ 5 6 Muud tingimused................................................................................................. 5 7 Hankedokumentide lisad..........................................................................
K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorra number 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Käibeandmik ja arvestusregistrid: Raamatupidamise süsteemi moodustavad kronoloogilised ja süstemaatilised registrid. Süsteemi iseloomustavad: 1. kasutatavate registrite arv 2. registrite väline kuju ja sisemine struktuur 3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi. Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev;
13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000
maksumusest ning kvaliteedist. Suuremates ettevõtetes on moodustatud raamatupidamise üksused, kus töötab mitmeid raamatupidajaid, väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti sisseostetud teenust. Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või kasutada majandustarkvara. Tänapäeval on seoses suure hulga erinevate raamatupidamise tarkvarade turule tulekuga käsitsi raamatupidamise osakaal oluliselt vähenenud. Info töötlemine tarkvara pakettidega on oluliselt vähendanud ajakulu, vähenenud on arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · Andmekandja (fü
Müügitingimused TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISSEJUHATUS Käesolev õpimapp on valminud äri- ja võlaõiguse iseseisva tööna. Töö esimeses pooles on võrreldud äriühinguid ning analüüsitud nende eristustunnuseid. Töö teises pooles on koostatud võlaõiguslikud lepingud: töövõtuleping ja müügileping. Allikatena on töö autor kasutatud Maksu- ja Tolliameti, Riiklike registrite ja infosüsteemide e-teenuste, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning muid veebis leiduvaid lehekülgi, mis seotud ettevõtluse ja äriseadustikuga. 1. ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Käesolevas peatükis on äriühingute tabel koos analüüsiga. Tabelis on välja toodud erinevad äriühingu vormid, nende nõutud algkapitali suurus, asutamisdokumendid, minimaalne nõutud asutajate arvu, hääleõigus, varaline vastutus ning juhtimisorganid.
(Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandeid. Selle arendamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest, Eesti, Leedu ja Läti seadusandlusest, mis on väga laialt integreeritud Microsofti tarkvaradega (Office; Outlook). Amphora - Internetis töötav dokumentide ja projektide haldamissüsteem, töö korraldamist lihtsustav abivahend. Amphora võimaldab paremini planeerida aega ja inimeste tegevust,
teenus maksumusest ning kvaliteedist. Suuremates ettevõtetes on moodustatud raamatupidamise üksused, kus töötab mitmeid raamatupidajaid, väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti sisseostetud teenust. Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või kasutada majandustarkvara. Tänapäeval on seoses suure hulga erinevate raamatupidamise tarkvarade turule tulekuga käsitsi raamatupidamise osakaal oluliselt vähenenud. Info töötlemine tarkvara pakettidega on oluliselt vähendanud ajakulu, vähenenud on arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
............................... 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3.7 Raamatupidamisdokumentide ja – registrite vormistamine ja säilitamine ..................... 37 4 ETTEVÕTTES TOIMUVAD PROTSESSID ....................................................................... 40 4.1 Varustusprotsess ............................................................................................................. 40 4.2 Tootmisprotsess .............................................................................................................. 45 4.3 Müügiprotsess ........................................
koguseliselt ja summaliselt. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema kauba saamist aktsepteeriv kinnitus ja allkiri. Sõiduauto kütus kantakse kuludesse(vastavalt käibemaksuseaduses kehtivale korrale) ostu-dokumentide alusel: 15 Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on maksedokumendil märge materiaalselt vastutava isiku allkirjaga materjalide või kaupade vastuvõtmise kohta. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto
Tehniline töötlus seisneb dokumentide sorteerimises kvalitatiivsete tunnuste järgi ja nende komplekteerimises (näiteks edastuseks raamatupidamisfirmale). Arvestuslik töötlus koosneb dokumentide takseerimisest (hindamisest), kokkuvõtmisest, lasuendite koostamisest ja majandustehingute näitajate kirjendamisest kontodel (läbikandmine registritest ehk andmesalvestus). 4. Aruannete väljastamine infotarbijatele. 5. Töödeldud dokumentide ja registrite üleandmine ja säilitamine arhiivis [6 : 177- 178]. Dokumendikäive kinnitatakse jooksvalt pearaamatupidaja poolt ning sellest kinnipidamine on kõikidel töötajatel kohustuslik [6 : 178]. 4.2 Dokumentide säilitamine Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb näidata dokumentide säilistamise kohta: · dokumentide säilitamise kord ja vastutus; · dokumentide jooksvas ahiivis hoidmise aeg ja millal dokumendid antakse üle asutuse arhiivi;
3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin dokumentide alusel lähetusaruandeid. Loodan, et praktikaaruande lugejail on hea aruannet lugeda ja lihtne Baltic Chess Group OÜ tegevusest ülevaade saada. 3 1. ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR Baltic Chess Group on asutatud 2005. aastal. Firma põhitegevused on maleinventari, tarkvara ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus. Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime: · Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust · Digitaalsed ja mehaanilised malekellad · Laua- ja taskumalearvutid · Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks · Raamatud ja ajakirjad male teemal · Elektroonilised demonstreerimisseadmed
· vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse
omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi passiva koosnevad samuti bilansikirjetest. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Passiva (kohustused ja omakapital) = kohustused (lühiajalised+pikaajalised) + omakapital 12. Kontode mõiste, liigid, täitmise reeglid. Konto ise kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
mis kokkuvõttes kuuluvad esitamisele raamatupidajale. Aruandlust tehakse alati lähtuvalt eelnevast päevast. Näiteks kui täna on 15. mai, siis järelikult teen 14.mai aruandeid. Kuna kogu üldaruandlusesse jooksevad sisse ka näiteks loto- ja teatripiletite müük, siis võtan vastavatest programmidest antud aruanded, ka kaardimaksete toimingut tõestav raport panga poolt kuulub siia. Seejärel võtan Selveri keti põhisest tarkvara programmist päeva müügiandmed, kus kajastuvad kõik vajalikud andmed koos makseviiside moodustega. Lisaks väljastan tarkvara programmist ka kassapidajate päevamüügid operaatorite lõikes. Selver kasutab Oscari tarkvaraprogrammi. Lisaks eelnevalt mainitud aruannetele lisan ka sularahakeskusest faksitud eelneva päeva panka saadetud sularaha summad operaatorite lõikes. Olles kõik vajalikud aruanded väljastanud, kontrollin üle kassapidajate eelneva päeva
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine
Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine...................................8 2.KULUD.....................................................................................................................11 2.1Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu..........................
millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
kaalutud keskmises soetushinnas. Näide: I partii 10 tk. ühiku hind 100.- kokku 1 000.- II partii 40 tk. ühiku hind 50.- kokku 2 000.- _________________________________________________ 50 tk. kaalutud keskmine hind 60.- kokku 3 000.- (3 000.- : 50 = 60.-) Väljastati tootmisesse 30 tk. 30 x 60.-= 1800.- Varude saldo 20 tk. 20 x 60.- = 1200.- FIFO meetod (First In, First Out) FIFO metodi kasutamisel lähtutakse sellest, et iga varem soetatud varu väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega ostetud varud kantakse kuludesse kronoloogilises ostujärjekorras. FIFO meetodi puhul hinnatakse perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas. Näide: I partii 300 tk. ühiku hind 10.- kokku 3 000.- II partii 200 tk. ühiku hind 12.- kokku 2 400.- Väljastati tootmisesse 400 tk. I partii 300 tk. x 10.- = 3000.- II partii 100 tk. x 12.- = 1200.- Varude saldo 100 tk. x 12.- = 1200.-
Sotsiaalmin tööinspektsioon, mille funkts on nt tööandjate ja töötajate vaheliste tööõiguslike lahkhelide lahendamine, lepingute kontrollimine jne. Tehnilise Järelvalve amet. 9. Majandusega ja ehitusega tegelevad ministeeriumid. Rahandus - riiklike investprogr koostamine, riigivara majanduskavade koostamine, riigivararegistri pidamine. Keskkonnam ehitustööde tellija, keskkonnakaitseliste objektide tellija. Maj ja komm normide ja normatiivide kehtestamine, registrite korraldamine, elamureformiga seonduvate programmide realiseerimine, ehitustööde tellija. Osaliselt ka: kultuuri-, sotsiaal-, sise-, kaitse- ja justiistsministeerium. Kultuurimin korraldab, reguleerib kultuuriväärtuste kaitset. Sisemin päästeamet, ohutusnõuetele vastavus. Sotsiaalmin tööinspektsioon, mille funkts on nt tööandjate ja töötajate vaheliste tööõiguslike lahkhelide lahendamine, nende vahel sõlmitud lepingute kontrollimine jne. 10
muud teavikud, maksumärgid, blanketid, sealhulgas asutuste ja äriühingute koosseisus olevatele raamatukogudele ostetud trükised ja muud teavikud, mis on vajalikud vastava üksuse teenindamiseks (asutuse või ühingu põhitegevuseks ei ole raamatute laenutamine) · Va enda poolt publitseeritud trükised ja muud teavikud (konto 550060). · Va raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele kui iseseisvatele isikutele põhitegevuseks soetatud trükised ja muud teavikud (kas põhivara või 552300). · 550002 Paljundus- ja printimiskulud · Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused
objekti ettevõtluse tarbeks kasutamise ebaefektiivsuse Põhivara ümberpaigutamine: ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas.
Tallinna Reaalkool Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga Uurimistöö Koostaja: Brigita Maria Raave 11.b Juhendajad: PhD Katrin Nõukas, PhD Marika Tammaru Koolisisene juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2019 Sisukord Kasutatud mõisted............................................................................................................................ 4 Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 6 1. Kirjanduse ülevaade ................................................................................................................. 8 1.1 Hemostaas .............................................................................................................................. 8 1.1 Tromboos ......
) väärtpaberite võõrandamise kasust. Muu vara võõrandamisest saadud kahju ei saa deklareerida ega edasi kanda, kasu maksustatakse. SOETAMISMAKSUMUS: Vara omandamiseks, selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõestatud kulud sh komisjonitasud ja lõivud. Kui varal puudub soetamismaksumus (nt kingitud, pärand), kuulub maksustamisele kogu müügist saadud tulu e müügihind. Kapitalirendiga soetatud = vara väljaostumaksed intressita. Mitterahalise sissemaksega soetatud osalus = üle antud vara soetamismaksumus v.a FIE ümberkujundamine (sissemaksel soetamismaksumus 0). FI riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud EVP-de eest soetatud vara soetamismaksumus arvutatakse EVP keskmise müügihinna alusel vara soetamise päeval. Ühingute ümberkujundamisel saadud osaluste soetusmaksumuse reeglid. Repotehing: kui tagasiostuhind > müügihind, siis tagasiostetud vara soetamismaksumus = müüdud vara müügihind
Õllesummer 2009 k.a üleeestilised väiksemad avalikud üritused nagu näiteks omavalitsuste poolt organiseeritud laadad, meelelahutusüritused jne. Ettevõte pakub toitlustusteenust eesti siseses keskkonnas. Tegevus sai alguse ideest pakkuda toitlustusteenust catering- teenusena, üle Eesti toimuvatel meelelahutuslikel üritustel ja maakonnas. Pooleteise aasta tegevuse järel vajas ettevõte edasiarengut püsivale pinnale soetatud ruumide näol. Siht oli leida maakonnas ruumid, et luua oma kohvik. 4 Eesmärkide jätkumiseks said leitud toitlustamise nõuetele vastavuses olevad ruumid, asukohaga Jõgeva linnas Spordihoones „Virtus“, mille saadavuseks tuli esitada visioonprojekt. Edasise Projektiga „Kohvik“ on plaanitud kapitalremont kohviku müügisaalis.
annaabi.ee 
