Kordamisküsimused kontrolltööks Teemal RISTISÕJAD 1. Ristisõdade põhjused - ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt
Hallsteini doktriin - Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga.
Nõukogude majandus oli 1980. aastateks pankrotistunud ehk sotsialistlik kord oli sügavas kriisis. 1985. aastal sai NSVL liidriks Mihhail Gorbatsov, kes veel uskus kommunistlikesse ideedesse. Eesmärgiga päästa sotsialism, alustas ta ulatuslike reformidega ehk perestroikaga. Päästmisele vastupidiselt soodustas perestroika sotsialismi ja NSVL lagunemist. Kuidas aitas perestroika sotsialistliku ühiskonna hukule kaasa? Breznevi doktriinist loobumine andis sotsialismimaadele julgust diktatuurivalitsusele vastu hakkamiseks. Doktriin tähendas, et NSVL takistab iga hinna eest kapitalismi levikut sotsialismimaadesse. Loobudes doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Näiteks lubati luua ka muid erakondi peale NRPK. Sotsialismileeri rahvad kasutasid kõiki võimalusi ära, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Perestroika püüd majandust päästa kukkus läbi
järk-järgult lubada väikseid turumajanduslikke elemente. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): ·esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) ·räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ·sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ·räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. Ta hakkas soojendama suhteid lääneriikidega ning 1987ndal aastal loobuti Breznevi doktriinist, mis seisnes selles, et NSV Liit TOHIB tungida teise riiki ja vägivallaga rahutused maha suruda. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks
sõbralikeks, kuna allikas B tuuakse välja tõsiasi, et USA mitmest riigist Suurbritanniat on välja tõrjumas. 10. Kas allikad avavad probleemi olemuse? Põhjenda oma arvamust! Leian, et allikad avavad probleemi olemuse küllaltki hästi. Võttes arvesse selle, et allikate puhul ei ole tegemist pikkade tekstidega, annavad ta probleemist küllaltki hea ülevaate ning avavad seda mitmest vaatepunktist. 11. Kas allikad annavad objektiivse pildi Trumani doktriinist? Leian, et need kaks allikat annavad küllaltki objektiivse pildi Trumani doktriinist. Kuigi allikates on palju subjektiivsust, sain mina kui lugeja sündmustest objektiivse ülevaate. 12. Kummas allikas on ülekaalus faktid, kummas emotsioonid? Allikas B on kindlasti ülekaalus emotsioonid, kuna see on rohkem subjektiivne. Kui mõlemat allikat faktide osas võrrelda, ütleksin, et ka selles osas oli rohkem fakte allikas B. 13. Loetlege abi saanud riigid
aasta augustis kuni 1989. aastani *Hallsteini doktriin-Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. *,,sula"-ühiskonna parandamine - liberiseerimine 4. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Millal toimus? Kes osalesid? Milline leping sõlmiti ja millele alus pandi? 1. augustil 1975, 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajad. Koostööleping: "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" Pandi alus Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioonile OSCE. 5
1970ndad – Pingelõdvendusperiood 1. Uus idapoliitika. 1966ndal loobutakse Hallsteini doktriinist. 2. Desarmeerimiskokkulepped 3. Helsingi nõupidamine – lõppakt 1975. OSCE (Euroopa Julgeolekuorgan). Suhted hakkasid soojenema. Kõigepealt sõlmiti Idalepingud: - Oder-Neisse joot tunnustatakse Ida-Saksamaa piirina. - Suhete aluste leping. - Transpordileping. - Vastastikune tunnustamine. VÕIDURELVASTUMINE Strateegiline relv – tuumapomm+selle kandur (külma sõja ajal oli kontinentaalrakett kujunenud).
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend Tuumarelvas kasutatakse aatomituumade lõhust...
tunduvalt strateegilist lennuväge. Hallsteini doktriin Saksamaa LV ei tunnustanud Saksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Doominoteooria USA välispoliitiline doktriin, mis tulenes vajadusest peatada kommunismi edasitung Indo-Hiinas. Kommunistide kätte olid juba langenud Põhja-Korea ja Hiina. USA-s kardeti, et Vietnami, Laose ja Kambodza langemisel kukuksid nagu püstipandud doominokivid kommunistide kätte ka ülejäänud Ida-Aasia maad: Tai, Birma, Malaisia, Filipiinid
1987 Tsensuuri lõdvendati (KK pleenum 1987); Vabadusliikumine kasvas üle poliitiliseks Ungaris alustas kommunistide suhteliselt Glasnostipoliitika; meeleavalduseks reformimeelne juhtkond dialoogi Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likv.; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitustega 1988 NLKP XIX konverents poliitiliste Baltimaades loominguliste liitude Läände põgenemine reformide kava: presidentaalse pleenumid; valitsemissüsteemi kehtestamine, mitme Eestist said alguse sündmused, mis läksid kandidaadiga valimised uude ajalukku laulva revolutsioonina;
2)Natsionaliseerimine -Lääne- ja Idatsoonis mindi erinevatel aegadel üle Saksa margale -1948 juuni- 1949 mai- Berliini blokaad NL poolt.=> Lääneliitslased mõistsid, et koostöö NL pole võimalik ja 1949 kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik riik; läänetsoonid) ja Saksamaa Demokraatlik Vabariik (NL tsoon) -Lääne-Berliin eksisteeris eraldi riikliku moodustisena -SL pealinn-Bonn -SDV pealinn- Ida-Berliin -SL välispoliitika: 1)50-60ndad- lähtuti Hallsteini doktriinist, mille järgi SL oli ainus õige Saksa riik ja SL sõlmib diplomaatilisi suhteid ainult nende riikidega, kes seda sama põhimõtet tunnustavad. Sisepoliitika: 1)Võimul kristlikud demokraadid (lähtuti Hallsteini doktriinist) 2)Demokraatide võimule tulekuga loobuti Hallsteini doktriinist => Uus poliitika ja hakati suhteid sõlmima ka kommunistlike riikidega -1955-Lääneriigid olid nõus heade suhete nimel (kommunismi hävitamiseks) nõus SL kaasama NATOsse.
jaoks otsustavaks. Nõukogude Liidus pöörati suurt tähelepanu suhete parandamisele lääneriikidele, kuid samal ajal jäi tähelepanuta mikrotasand ehk inimeste igapäevaelu, mis halvenes iga aastaga. Kasvas rahva rahulolematus, mis viis nii Nõukogude Liidu, kui ka kogu sotsialismileeri lagunemiseni. Tõsiseks veaks võib pidada ka seda, et mõjutatuna perestroikast loobuti Nõukogude Liidus Breznevi doktriinist. Breznevi doktriini tähtsus seisnes aga selles, et NSV Liit võis vajaduse korral sekkuda relvajõudu kasutades teiste kommunistlike riikide siseasjadesse. Nüüd olid aga kommunistlikud riigid jäetud üksi ja lisaks tuli hakkama saada rahulolematu rahvaga. See vihaleaetud rahvas, keda ei suudetud ilma välisabita iseseisvalt takistada, hakkaski mässama, näiteks Rumeenias muutusid sündmused veriseks, diktaator Ceausescu kukutati võimult ja hukati rahva poolt.
a poliitilise reformi kava? 1) Kehtestada presidentaalne valitsemine. 2) Kutsutakse kokku Rahvasaadikute kongress. 3) Kohalike küsimustega tegelevad parteikomitee asemel rahvasaadikute nõukogud. 8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta. 1) 1986-1987 keskkonnakaitse alased liikumised 2) 23.augustil 1987 MRP salaprotokollide avalikustamise nõue 3)1988. a. kevad-suve laulev revolutsioon Eestis 4) 23. augustil 1989 toimus Balti kett. 9. Mida tähendas Breznevi doktriinist loobumine? Iga rahvas valib ise oma tee. 10. Millistes Ida-Euroopa maades toimus võimu üleminek demokraatlikele jõududele rahumeelselt? Poola, Ungari, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria. 11. Kuias sai teoks kahe Saksa riigi taasühinemine? Taasühinemine toimus valemi järgi 2+4, esmalt kaks Saksa riiki ja seejärel Teises maailmasõjas võitnud maad. Septembris 1990 lõppes NSV vastuseis ja 3.oktoobril ühineti.
..) avati arhiive ajaloolastele o Uus välispoliitika Suhete parandamine Läänega · NSVL hakkas tegema järele andmisi o (Gorbatsov käis naisega välisriikides, enne ei teatud oma valitsejate eludest midagi) · USA ja NSVL tippkohtumised (iga mõne kuu tagant) · 1989 lõpetas NSVL Afganistani sõja · NSVL loobus Breznevi doktriinist (Ida-Euroopale anti vabad käed) · Gorby- gorbamaania, Gorbatsovi austamine välismaal (aga Gorbatsov on Venemaal vihatud o Muutused riigi sees Mitme kandidaadiga valimised · 1989 kutsuti esimest korda kokku Rahvasaadikute Kongress · Gorbatsov saab 1990 presidendiks (I ja ainuke NSVL president) o Asepresidendiks sai G. Janajev
kohtumisi: 1986 Reykjavikis, 1987 Washingtonis, 1988 Moskvas jne. · edusammud desarmeerimises 1987 sõlmiti lepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta (kusjuures NSV Liit hävitas neid rohkem kui USA ja lubas koguni USAl seda kontrollida!) · NSV Liit hakkas oma vägesid teistest riikidest välja tooma 1989 Afganistanist (kuigi kodusõda seal jätkus) 1988 lõpetas NSV Liit sekkumise Nicaragua siseasjadesse · 1987 loobus NSV Liit nn. Breznevi doktriinist Gorbatsov rõhutas, et igal riigil ja rahval on õigus valida oma tee, teised ei tohi sekkuda. NSV Liidu väed lahkusid sotsialistlikest riikidest, põhiliselt 1990-91. Sisepoliitilise olukorra liberaliseerudes elavnesid ka tagurlikud jõud (kes tahtsid iga hinna eest säilitada sotsialismi ja NSV Liitu senisel kujul, midagi muutmata). Ka M. Gorbatsov hakkas muutuma alalhoidlikumaks ja rõhutas, et on vaja säilitada NSV Liit ja sotsialism. 19
d)eraomand e)raha stabiilsus Nii sotsiaalne turumajandus kui ka thatcherism olid vabaturu majanduse pooldajad. Keerulised olid suhted IdaEuroopaga. Üheks pingeallikaks oli IdaSaksamaa. Umbes 15 aasta jooksul lähtus LääneSaksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Alates 1961. aastast meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust kurikuulus Berliini müür. 1960. aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama nn uut idapoliitikat. Kõige rohkem tegi selles vallas ära liidukantsler Willy Brandt. Suhete parandamiseks sõlmiti lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ning ka IdaSaksamaaga. Suhted Saksa
rahvusvahelisel areenil. 1972.a. sõlmiti suhete aluste SLV ja SDV vahel, järgmisel aastal võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. 1985.a. tuli NSV Liidus võimule M.Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas.Saksamaa võis saatuse lõppfaasiga rahle jääda.
Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste. Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb, sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad. Samuti osutus edukaks Euroopa feodaaltsivilisatsiooni ning roomakatoliku kiriku edasitung Pürenee ps. ja Läänemere piirkonnas. Kuid need sõjad süvendasid vaenu läänemaailma, islamimaailma ja Bütsantsi vahel. 10) keskaegne haridus
3. Raudne eesriie- (1934-1990) NL-i poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala, sulgedes selleks piiri ida ja lääne vahel, et ei leviks teave, kaubandus ja inimeste ränne üle piiride. Nt. Berliini müür (1961-89) 4. Trumani doktriin- (1947) USA presidendi H. Trumani välispoliitiline kava anda majanduslikku ja sõjalist abi riikide, keda ähvardab NL-i oht Marshalli plaan- (1948-52) sai George Marshalli järgi nime ja oli USA abiprogramm, mis oli osa trumani doktriinist. See aitas sõjas laastatud euroopa riike ja ennetas kommunismi pealetungi 5. Berliini blokaad- (1948-1949)osalevad riigid NSVL, Saksamaa, USA. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühinetsoon. Tulemuseks oli et kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes ja tekkis 2 saksamaad. 6. Hiina kodusõda- Osapooled olid rahvuslik urahvapartei ja Hiina kommunistlik Partei. Toimus (1927-1936) Tulemuseks oli kõmmunistude võit. sõja tegevus lõppes aga rahulepingut ei sõlmitud
Roosevelt (1932-1945) Harry S. Truman (1945-1953) 1941 Pearl Harbor Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus, USA ühineb II maailmasõjaga W.Churchill ja F.D. Roosevelt sõlmisid Atlandi Harta 1942 pandi tööle esimene tuumareaktor 1945 2.september Jaapan ja USA kirjutavad alla kapitulatsiooniaktile. II maailmasõja lõpp Esimene tuumapomm 24 okt. ÜRO 1947 Trumani doktriin Marshalli plaan, lähtudes Trumani doktriinist aidati Euroopa riike 1948-1952 1948-1949 Berliini blokaad 1949 loodi NATO Külma Sõja algus 1951-1960 President Dwight D. Eisenhower (1953-1961) 1950-1953 Korea sõda (USA abistas Lõuna-Koread) 1952 USA katsetas esimest termotuumapommi 1958 loodi NASA Võidurelvastumine, drive-in kinod, neegerliikumine, heaoluühiskond 1961-1970 Presidendid: John F. Kennedy (1961-1963) Lyndon B. Johnsson (1963-1969) 1962 Kuuba kriis 1963 22
nn valgete laikude täitmine; ühiskondliku aktiivsuse suurenemine Rahvusküsim Represseeritud rahvaste ja isikute õigeksmõistmine; etniliste konfliktide us jätkumine ja mõnel pool teravnemine Igapäevaelu Elamuehitusprogramm Eluase 2000; ajakirjanduse populaarsuse kasv; Tsernobõli katastroof; elatustaseme langus Välispoliitika Külma sõja lõpetamine; sotsialismileeri kokkuvarisemine; loobumine Breznevi doktriinist; regionaalsetest konfliktidest kõrvalejäämine; USA-ga koostöö otsimine
Pingelõdvenduseks nim 1960nd lõpp kuni 1970ndad. *Uus Idapoliitika- saab alguse, kui loobutakse Halsteini doktriinist. Idalepingud(SLV hakkas sõlmima nn. idalepinguid: 1970.a. leping Poola ja SLV vahel, millega lepingupooled lubasid loobuda vastastikku jõudu kasutamast ja tunnistati tingimusteta II maailmasõja järgseid piire Euroopas. 1970.a. sõlmiti samasugune leping SLV ja NSV Liidu vahel (NB! idalepingud ratifitseeriti SLV Riigipäeva poolt alles 1972.a. klausliga, et leping ei kehti ühinenud Saksamaa kohta). _ 1971.a. USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja NAV Liit leppisid kokku Lääne-Berliini
alustas tähtede sõja programmi. 7) M. L. King- Mustanahaliste liikumiste väljapaistvamaid juhte, on saanud tuntuks oma kõnega I have a dream ja 1963 peetud marssiga Washingtoni. 8) Konrad Adenauer-Oli Kristlkute demokraatide juht ja 1949-1963 SLV I liidukantsler, kes võttis SLV suuna lääneriikide poole ja suveräänsuse hoidmise poole. Hoiatas saksalasi revansi eest ja lähtus SDV-ga suheldes Halsteini doktriinist. 9) Willy Brandt- Oli Sotsiaaldemokraatide juht ja 1969-1974 SLV liidukantsler, kes lähtus välispoliitikas uuest idapoliitikast ja parandas suhteid SDV-ga. 10) Hirohito- Jaapani keiser II maailmasõja ajal, keda usuti olevat jumala staatusest. 11) Akihito- Jaapani 125. keiser, kes on ka praegune keiser, kelle põhiülesanne on esindus. 12) Paasikivi- Soome NL-meelne president.
Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa ei tunnustanud Saksa Demokraatlikku Vabariiki , käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. a., kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist deklareeris Bonn, et kui mõni riik peaks SDV-d tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriiniks nimetatakse seda SLV tollase riigisekretäri W. Hallsteini järgi. Hallsteini doktriinist oli ainult üks erand - NSV Liit. Hallsteini doktriinist loobuti 1960. aastate lõpul. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin saavutab Lääne-Berliini mitteliitumise Lääne-Saksamaaga. Lääneriigid
võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks R.Reagani ja M.Gorbatsovi tippkohtumine Sveitsis. loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist Gorbatsovi vastased ja pooldajad Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt.
Prantsusmaale 6) aasta 1966 6) Idalepingu sõlmimine 7) aasta 1971 7) Rumeenias puhkenud vastuhakk Nicolae Ceausescu reziimile 8) aasta 1970 8) Gorbatsovi loobumine Breznevi doktriinist 9) 1972. aasta mai 9) 33 Euroopa riiki, Ameerika Ühendriigid ja Kanada allkirjastasid nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". 10) 1
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö o Moskvas korraldati USA näitus o Venemaal väljastati ajakiri Ameerika o Hakkasid olema Nixoni ja Breznevi kokkusaamised igaaastaliselt NSVL ja hiina suhted halvenesid (1974)
- 1946 kuni 1991 3)Milline sündmus on Külma sõja alguseks ja lõpuks? -Algas USA ja NSV Liidu suhete jahenemisega ning lõppes Berliini müüri langemise ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 4) Iseloomusta Trumani doktriini (aeg, sisu, eesmärk) - 1974, USA president Truman lubas majanduslikku toetust nendele riikidele, kes ei liitu kommunistliku ideoloogiaga. 5) Iseloomusta Marshalli plaani (aeg, sisu, eesmärk) - 1948-1952, Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. 6) Millistes vormides avaldus Külm sõda? -Võidurelvastumine, ideoloogiline võitlus, võitlus mõjusfääride laiendamise pärast maailmas, majanudslik- ja diplomaatiline võitlus, salateenistuse tegevus 7) Mis oli Berliini blokaad ja kuidas see lõppes?
Inimõiguste piiramine Inimene ja õigus 10. klass Õiguspärane inimõiguste piiramine • Riigi kohustus kaitsta oma rahvast ja territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Art 12 (3). Inimõigusi võib piirata, kui see on vajalik “riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”.
võidurelvastumise järjekordse ringiga. Üks osa sellest uuenduskuurist oli avalikustamine ehk glasnost. Selle käigus toodi avalikkuse ette senivarjatud seiku ajaloost, näidati, kuidas väljaspool tegelikult elati jms. Nõukogude juhtkond ei suutnud aga peagi enam sündmuste käiku kontrollida ning konfliktid ja rõhutud rahvaste vabanemispüüded kasvasid võimudel üle pea. See andis veelgi tõuke sotsialistliku süsteemi lagunemisele. Kuna Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse, said viimased vaikselt valitseva võimu alt vabanema hakata. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja vanameelsete vahel. Senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks, tekkisid alternatiivsed parteid, mis olid suunatud Kommunistliku Partei vastu, võeti vastu keeleseadusi jms. Osa liiduvabariike keeldus alustamast läbirääkimisigi liidulepingu uuendamiseks
üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. · Gorbatsov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud) loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 2. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu
Hostes-avalikud vaenlased ja seeläbi automaatselt õiglase sõja sihtmärgid, omandasid õigluse aura. (46) Augustinius ühendas antiikse ja piibelliku õiglase sõja traditsioonid ning töötas välja teatud üldprintsiibid, mis ei eeldanud enam aktiivset Imperium Romana´t. (46) Augustiniuse kategooriatest sai kristliku õiglase sõja teooria alus, nagu seda esitab näiteks XIII saj Aquino Thomas. (47) See, et Püha Pauluse järglased leidsid järgneva a.tuh kestel evangeeliumi doktriinist põhjenduse kristliku püha sõja ideoloogiale, näitab nende pragmaatilisust, arutlusvõimet (mõned ütleks küll pigem keerutamisoskust) ning puhast intellektuaalset nutikust. (lk 42)
NSVL i lagunemist. Endiselt valitses kaupade puudus ja madal elatustase. Rahva rahulolematus kasvas. Avalikustamine kallas veelgi õli tulle ja suurendas viha nõukogude võimu vastu. Huvi läänemaailma vastu kasvas, sest nähti kui palju paremini sealne maailm toime tuli ja millise külluse käes kümbles. Siiani kehtinud tabu, mis tähendas kapitalismi leviku piiramist sotsialismimaadesse lõdvenes. Loobudes rangest doktriinist, andis see igale rahvale õiguse senisest rohkem valikuid ise teha. Kuna lubati teha ka muid erakondi peale NRKP, siis paljudki sotsialismileeri rahvad kasutasid ära kõiki võimalusi, et saada nõukogude võimust sõltumatuks. Ühel hetkel väljusid sündmused kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused juba ammu küpsenud. Eestis kasvas perestroika ajal rahvusteadvus, mis viis muuhulgas EKP lõhenemiseni. 1989.
tugevnemine - kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu. Sõda Afganistaanis mõjus NSVL-le väga rängalt, see andis Lääne riikidele ka mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne riigid enesekindlamaks. Dissidentide aktiivne tegevus. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968 aastal ja loobus 1987 avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja? Põhjenda oma seisukohta! Lääs kuna NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani plaan: USA pidi takitsama NSVL
See kõik muutis Gorbatsovi läänemaailmas tohutult populaarseks, kuid kodumaal tema maine langes. Meie jaoks oluliseks kujunes olukord Baltimaades, kus Eesti, Läti ja Leedu hakkasid oskuslikult ära kasutama perestroika võimalusi ning 1989. aasta lõpuks oli enamik baltimaalasi asunud toetama iseseisvuse taastamist. Üheks olulisemaks sotsialistliku süsteemi lagunemise põhjuseks sai 1987. aastal Gorbatsovi avalik loobumine Breznevi doktriinist, kus ta teatas, et annab igale rahvale võimaluse oma tee ise valida. Ja sealt saigi alguse kommunistlike reziimide lagunemine- kõigepealt Poolas, järgnes Ungari, oluliseks märgiks oli külma sõja sümboli Berliini müüri lammutamine ja sealt edasi püüdlesid demokraatiani kõik kommunistlike valitsustega Kesk- ja Ida- Euroopa riigid. Gorbatsovi püüdlused NSV Liitu koos hoida ei viinud eesmärgini ning 8. detsembril 1991 allkirjastasid Venemaa,
avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest. Suhted läänega: Gorbatsov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks ja loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist. 1987. aastal kirjutasid president R.Reagan ja NSV Liidu juht M.Gorbatsov alla USA ja NSV Liidu kesk-ja lähimaarakettide hävitamise lepingule, mis oli pöördeliseks sündmuseks külmas sõjas. Gorbatsovi pooldajad ja vastased: Kuigi Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastasseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, osutus ta välismaal ülimalt populaarseks. Paljud välisriigid andsid NSV Liidule tohutuid laene.1990. aastal pälvis ta ka Nobeli rahupreemia.
toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja? Põhjenda oma seisukohta! Lääs kuna NSVL oli kaotanud oma rahvusvahelise autoriteedi ja kääris sisemiselt. Majandus oli pankrotis. Vajati reforme. Relvastus neelas tohutuid ressursse.
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina
See suurendas veel omakorda Nukogude Liidu pahameelt. Nukogude Liit hakkas sellel ajal USAle vidurelvastumises alla jma. Gorbatov slmis USAga tuumarelvastuse vhendamise kokkuleppeid. ks nendest oli, et kaotada ra kik lhimaa tuumaraketid. Helsingi protsess liriikite kige parema lbisaamise periood, mis tipnes Helsingi lppdokumenddiga 1975. Suhete paranemine sai alguse juba 1969, kui Saksamaal sai kantsleriks Willy Brandt. ( 1969-1974 oli vimul ) Ta oli sotsiaaldemokraat. Ta loobus Hallsteini doktriinist- See kujutas endast seda, et Saksamaa Liitvabariik suhtus vaenulikult kikidesse riikidesse, kes olid slminud diplomaatilised suhted Saksamaa demokraatliku vabariigiga. Saksamaa Liitvabariik kis ainult Nukogude liiduga lbi. Soome president vttis vahendaja rolli. (U.K.Kekkonen.) USA ja Nukogude Liidu vahelistes lbirkimistes. Soome oli ainuke kapitalistlik riik, kes oli Nukogude Liidu sber. Selle spruse eest sai Soome vastutasuks odavat toorainet osta, mis tegi Soome majandusarengu palju
tugevnemisega Kreekale ja Türgile (abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning NSV Liidu territoriaalsete nõudmistega sõjas neutraalseks jäänud Türgile), millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas USA anda edaspidigi abi neile riikidele, keda Moskva ohustab. Marshalli plaan: (1948-52) Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine, kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome (kes oli langenud NSVL mõju alla ehk finlandiseerunud) ja
algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. NSV Liit M. Gorbatšovi ajal (1985- 1991) IV • Gorbatšov algatas suhete parandamine Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine: taasalustati riigipeade tippkohtumisi, alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud), loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. Idabloki lagunemise eeldused I • Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund. • Majanduskriis: tootmise langus kõikides majandusharudes,
-1988. a. põgenemine Lääne- Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida- Saksamaa linnades meeleavaldused; • 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde ; • Võimud ei julgenud sekkuda, rahvas tungis müürist läbi. Brežnevi doktriini lõpp • Gorbatšovi poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopa riikidele. • Satelliitriikide juhid ei pooldanud perestroikat. • 1987. a. loobus Gorbatšov ametlikult Brežnevi doktriinist. • Kesk- ja Ida-Euroopas tugevnes opositsiooni liikumine. Mis toimus Ida-Euroopas? Lk 133-137 Rühmatöö – kokkuvõtted alateemadest • Kommunistliku režiimi langemine Poolas • Uuenduste algus Ungaris • Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas • Saksamaa taasühinemine Lääs võidab külma sõja(?) • https:// www.youtube.com/watch?v=fmtNJdX 0Q44 Lääne strateegia külma sõja võitmiseks • R
partei jooksis inimestest tühjaks. Perestroika pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida- Euroopale. Moskva asus mõjutama kommunistlikke parteisid, et need asendaksid parteijuhid noorema põlvkonnaga, kes pidanuks kommunistlike doktriinide mainet tõsma. Parteijuhid polnud aga perestroikast sugugi vamustatud. Gorbatsov ei teinud sellest aga väjagi ning mõistis hukka Praha kevade ja 1987. aastal loobus avalikult Breznevi doktriinist. Kesk- ja Ida- Euroopas tugevnes opositsiooniliikumine. Baltimaade laulev revolutsioon näitas, et NSV Liit on nõrgaks jäänud, sest ei suuda isegi oma otsesel võimualal korda hoida. See kõik andis Kesk- ja Ida- Euroopa inimestele märku, et aeg on sotsialismisüsteemile vastu astuda. Rahvas sai tuult tiibadesse ja aastatel 1988-1989 tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Nende lõpetamiseks alustati Lech Walesa poolt ümarlaukõneluste
Blokaad tekitas lõpliku lõhenemise: Läänes (Saksa LV- dem.) Idas (Saksa DV- kommu.) 1955-66: Hallstein kuulutab välja "Hallsteini doktriini" - paneb paika suhtumise Saksamaasse (Ainult üks Saksamaa Läänesaksamaa - Ida-Saksamaa ainult NSVLi okupatsioon, nendega katkestada suhted - Kestab kuni sotsiaaldemokraadid alustavad uut idapoliitikat - Lääne-Saksamaa loobub "Hallsteini doktriinist" sest on nähtud, et Saksamaa on väga erineval arenenud NSVL eesmärgiks saada tunnustust II MS järgsetele terriotariaalsetele muutustele, selle saavutab Helsinkis nõupidamisel NATO loomine Nn sõjalise bloki alguseks (praegu on see liitmesriikide kollektiivne kaitse ja küberjulgeolek) Loodi 1949 1948 allkirjastavad 5 Lääne-EU riiki Brüsseli pakti (Belgia; Lux.; Holland; Pr.; SB)
60-ndatel otsustati piirata tuumakatsetusi ning hiljem ka tuumarelvade levikut (kes sees, kes väljas). 70-ndatel asuti piirama strateegilist relvastust. 1985. a. algas NSVL-is Gorbatsovi võimuletulekuga perestroika. Reagan ja Gorbatsov kirjutasid alla kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise lepingule. Kehtestati vastastikkune kontroll. 1989 eemaldas NSVL oma väed Afghanistanist, USA loobus Tähesõdade programmist, lõhuti Berliini müür, loobuti Breznevi doktriinist. 1990a. Pariisi tippkohtumisel loeti külm sõda lõppenuks. Helsingi protsess 70-ndatel alanud pingelanguses hakati ettevalmistama suurt riikidevahelist nõupidamist. Selleks moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõukogu. Esimene etapp viidi läbi Viinis 1973a, kus osalesid riikide välisministrid. Samal aastal kohtusid diplomaadid ja eksperdid. Juuli lõpul 1975 tuli Helsingis kokku tippnõupidamine, mida nimetatakse Helsingi protsessiks. Osalesid kõik Euroopa riigid, v.a
sõjalisi liitlasi, et säilitada võimude tasakaal Euroopas. NATO ja VLO rajamisega olid mõlemad osapooled kujundanud välja omad sõjalised pooled. Külm sõda vaheldus aeg-ajalt pingelõdvestustega. Üks selline periood saabus ka 1960.- 1970.aastate vahetusel. Teatud määral paranesid suhted kahe Saksamaa vahel, kuna sotsiaaldemokraadid pääsesid valitsusse. Saksamaa Liitvabariik vasaktsentristlik valitsus algatas uue idapoliitika. Valitsus loobus Hallsteini doktriinist, sõlmis diplomaatilised suheted Saksa DV-ga ning mõlemad riigid võeti 1973.aastal ÜRO liikmeteks. Selleks ajaks oli SDV leppinud ka Lääne-Berliini staatusega. Kui aga Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu suhted paranesid alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi looma kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni visiidi järel Pekingisse 1972.aastal paranesid USA ja Hiina RV suhted. Kuna 1960.aastatest olid NSV Liidu ja Hiina RV suhted jahenenud, sundis
Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ). Paari nädala möödudes ühines sellega veel 8 endist liiduvabariiki, mis tähendas NSV Liidu lagunemist. 25. dets. 1991. loobus Gorbatsov presidendiametist, 26. dets. 1991. kuulutati NSVL laialisaadetuks. 7. Millised olid Ida-Euroopa kommunistlike reziimide kokkuvarisemised põhjused? a) välispoliitilised põhjused: · nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle · Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist, · NL viis oma väed Euroopa riikidest välja, · lagunes VLO. b) siseriiklikud põhjused. · majanduse allakäik, · elatustaseme langus, · plaanimajanduse tõttu valitses kaupade defitsiit, · sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri
Stagnatsiooni süvenemine NSV Liidus. 1960. aastate lõpul Nõukogude Liidus alanud stagnatsioon süvenes 1970. aastail veelgi. 1970. aastateks toimus seisak NSVL majanduses ja ühiskonnna arengus. NSVL majanduse ulatuslik areng lõppes. Ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsiooni puudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine olid viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja ,,letialuse kaubanduse" vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Seetõttu hakati dissidente taga kiusama- saadeti riigist välja, pagundati, pandi vang...
aga raamatus tema naine ja tütar. Filmis oli ka selgemini väljendatud tema rahaahnus, aga raamatus selgus see läbi mitmete tegevuste nagu uute rentnikute võtmine, kes maksaks talle rohkem. Minu arvates võib väita, et inimeste käitumine ja tavad on sageli imelikud ja mõistetamatud, sest kuigi inimesed võivad olla ühte usku, on nende teed Jumala lunastuse saavutamiseks erinevad. Igale inimesele võib usk tähendada midagi erinevat, osad peavad täpselt kinni doktriinist ning teised väärtustavad sellega seotud kogemusi. Inimeste erinevad tõekspidamised mõjutavad nende suhtumist vaimulikku ellu ning ka igapäevastesse tegevustesse. Kaval-Ants usub, et ka tema pääseb taevasse, sest ta paneb teised omakasuks tööle ja pühendub rikkuse kogumisele, tema arvates ei saa Jumal teada, mis toimub tema peas ning seetõttu ei saa ta ka teada tema petuskeemidest. Paljud aga usuvad, et Jumal näeb kõik inimesed läbi
ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju. · Gorbatsovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides. · Gorbatsov alustas muutuseid ka välispoliitilistes valdkonnas: tihendati kontakte lääne suurriikide juhtidega alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks loobuti 1987.a. Brenevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 3. Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143) · Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel: rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas-
annaabi.ee 
