Idabloki lagunemine (2)

KUIDAS IDABLOKK LAGUNES ?
Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik režiim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega.
Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni , et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa.
1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid . Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias , kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu . Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989. aasta detsembris vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud Ceausescu enam maha suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku režiimi taandumine Ida-Euroopas.
. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143)

• Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatšov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus:
  
• Majanduskriisis:
  

• tootmise langus kõikides majandusharudes
  
• majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse
  
• Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat
  
• eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega
  
• nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud , hakkas langema
  
• VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam teistesse sotialistlikesse riikidesse eksportida
  

• Sisepoliitilises kriisis:
  

• Idablokis kasvas rahulolematus seoses majandusliku heaolu vähenemisega
  
• rahvas hakkas soovima osalust poliitika tegemisel
  
• Idabloki valitsevates ainuparteides hakkasid tekkima opositsioonilised / uuendusmeelsed jõud, kes hakkasid end vastandama vanameelsetele / tagurlikele jõududele
  
• Idablokis hakkasid aktiviseeruma ka KP-dele alternatiivsed grupid- dissidendid (teisitimõtlejad); ametiühingud (Poolas) jne.
  

Välispoliitilises kriisis:

majanduslikest ja sisepoliitilistest probleemidest tulenevalt algas välispoliitilise rolli allakäik

• ei suudetud toime tulla võidurelvastumisega
  
• arenguriikidele polnud nende enese poole meelitamiseks enam meelehead anda
  
• koos sotsialistlike riikide ja NSV Liidu mõju langemisega hakkas maailmas tõusma USA ja Euroopa riikide / Euroopa Liidu mõju.
  

• Gorbatšovi algatatud muutused ja reformid NSV Liidus andsid eeskuju ja võimaluse muutusteks ka teistes Idabloki riikides.
  
• Gorbatšov alustas muutuseid ka välispoliitilistes valdkonnas:
  

tihendati kontakte lääne suurriikide juhtidega

• alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks
  
• loobuti 1987.a. Breźnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sots.riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialism on hädaohus); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides.
  

Muutused Idabloki riikides 1980-ndate lõpul: (Vt. ka õpik lk.142-143)

Muutused Idabloki riikides toimusid üldjuhul sarnase skeemi alusel:

rahva rahulolematuse kasv ja nõuded demokratiseerimise alustamiseks

• rahva rahulolematuse vaigistamiseks toimus võimuvahetus ainupartei juhtkonnas- vanameelsed ja rahva silmis ennast kompromiteerinud juhid vahetati uuendusmeelsemate kommunistide vastu
  
• uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk-järgulise laiendamisega
  
• esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli
  
• moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele
  

Ungaris eemaldati 1989.a. senine vanameelne liider J.Kadar Sotsialistliku Töölispartei esimese sekretäri kohalt ning alustati laialdaste reformidega (sealhulgas nimetati riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks).

• 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis “Solidaarsus” ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu “Solidaarsus”; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht “Solidaarsuse” esindajale (esimene mittekommunistist peaminister Ida-Euroopas oli T.Mazowiecki) ning senine kommunistlik diktaator Jaruzelski sai esialgu presidendiks; 1990.a. valiti “Solidaarsuse” liider L.Walesa Poola presidendiks.
  
• Analoogiliselt käisid sündmused ka Bulgaarias ja Tšehhoslovakkias (kus toimus nn. sametrevolutsioon; sealseks eripäraks oli ka Tšehhoslovakkia rahumeelne lagunemine kaheks riigiks 1992.a. 31.detsembril- Tšehhi ja Slovaki vabariikideks).
  
• Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati.
  
• Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tšehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia , Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa- Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloševičiga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult).
  
• Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine; vabamajandustsoonide loomine; väliskapitali lubamine riiki); ent võimumonopolist kommunistid ei loobunud ning demokraatiat nõudvate noorte ja üliõpilaste rahumeelne demonstratsioon Taevase Rahu väljakul Pekingi kesklinnas suruti veriselt maha(1989). Ka hiljem on igasugune teisitimõtlemine Hiinas maha surutud (nagu on tehtud ka Põhja- Koreas ; Kuubas ja Vietnami RDV-s, kus kommusistlik režiim on tänapäevani säilinud.
  

IDABLOKI LAGUNEMINE
Lagunemisele aitasid kaasa majanduslik taandareng ; vabade käte andmine idablokis; mälestus vabadusest/iseseisvusest eksisteeris suuremal määral. Olemasoleva režiimi vastu algasid meeleavaldused, koosolekud, piketid. Tekkisid mittekommunistlikud liikumised & parteid, mis viisid esimeste vabade valmisteni üle pika aja. Võimule pääsesid mittekomm valitsused. Enamjaolt veretud revolutsioonid: Poolas, Ungaris, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, SDV 1990 (2+4). Tš-Sl lagunes, al 1992 Tšehhi ja Slovakkia .
Verised kokkupõrked:
Rumeenia , kus 1989 rahvaülestõusu käigus kukutati liider N. Ceausescu, hukati suurema kohutmõistmiseta koos abikaasaga.