Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm
Seega on kohtunike sõltumatus ja professionaalsus seotud vastutamisega teiste võimuharude ja ühiskonna ees. Sobivateks vastutamise tagamise viisideks peetakse näiteks kohtute tegevuse läbipaistvuse ja infovahetuse suu- rendamist suhetes teiste võimuharudega ning avalikkusega, samuti sellise selge statistika analüüsi süsteemi ja aruandlussüsteemi loomist, mis annaks ühtlasi kohtunikule vajalikku tagasisidet tema töö kohta.*4 Need meetmed on ilmselt preventiivse toimega. Samas kui distsiplinaarmenetluse puhul on 1 International Covenant on Civil and Political Rights. Vastu võetud ÜRO-s 16. detsembril 1966. Selle art 14 deklareerib õiguse pädevale, sõltumatule ja erapooletule kohtule. Arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/a_ccpr.htm (28.03.2006). Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. novembril 1950. Selle art 6 dekla-
kaitset väärkohtlemise vastu; • esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme Muud ülesanded • Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine • Riigikogu liikme arupärimisele vastamine • Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine • Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine • Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes • Diskrimineerimisvaidluse lahendamine • Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Õiguskantsleri staatus • Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks (PS § 140) • Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt, omama akadeemilist kõrgharidust ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (ÕKS § 6)
Põhiülesanded: 1)täidesaatva ja seadusandliku riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide seadusele ja põhiseadusele vastavuse kontrollimine. 2) Avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimine isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamiseks. Muud ül: lahendab füüsilise ja eraõigusliike juriidiliste isikute vahel tekkinud diskimieerimisavaldusi, annab Riigikogule arvamusi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, algatab kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse, edendab võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist, vastab Riigikogu liikmete arupärimistele ja kirjanikele küsimustele jne Kes on maksukohustuse subjekt? v Enamasti nimetatakse maksukohustuse subjektiks isikut, kes tegeleb ettevõtlusega. v Maksukohustuse subjekt on isik, kes on kohustatud maksma makse. Nt: Maamaksukohustuse subjektiks on maa omanik või maakasutaja. v Ettevõtlusena mõistetakse isiku iseseisvat majandustegevust, mille
Töölepingu peatumine ajutine töö mittetegemine. Lepingusse ei pea kirja panema. Peatub: 1)poolte kokkuleppel (palgata puhkus; algatajaks töötaja) 2)töötaja haigestumine (ajutine töövõimetus) 3)puhkuse ajaks (korraline puhkus) 4)seaduslikus streigis osalemise ajaks (eelnevalt registreeritud) 5)kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise ajaks 6)töötaja arestis või vahi all (arestis saab olla kuni 30 päeva; vahi all esmaselt 48h kuni 6 kuud m 7)töötaja kõrvaldatud töölt distsiplinaarmenetluse ajaks 8)kui töötaja tuleb tööle joobeseisundis või jääknähtudega 7. katseaja kohaldamine, kestvus, selle erisused TLS ja ATS järgi Katseaeg max 4 kuud (TLS) Eesmärgiks kontrollida töötaja vastavust. Kas sobib tervisele, isikuomadused, teistega sobivus. Kui alguses määratakse katseajaks 2 kuud, siis seda saab pikendada, kuid mitte nii, et üle 4 kuu k Katseaja lõppedes lepingut üle ei tule sõlmida. Katseaeg max 6 kuud (ATS) 8
Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse. Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata. 18. Riigikohus (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Riigikohuson riigi kõrgeim kohus
distsiplinaarkolleegiumi esimees. Kui distsiplinaarkolleegiumi esimees asja arutamisel ei osale, nimetab ta eesistujaks kolleegiumi liikme. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarasja menetlemise ajaks teenistusest kõrvaldada oma määrusega, millest teatab viivitamatult kohtunikule ja kohtu esimehele. Teenistusest kõrvaldamist otsustades arvestab kolleegium selle distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust, milles kohtunikku süüdistatakse. Distsiplinaarkolleegium võib kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise otsustamiseni ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui kohtunikuga seonduvad asjaolud, mis oluliselt kahjustavad kohtu mainet. Kui selgub, et kohtuniku suhtes distsiplinaarasja algatamiseks alust ei ole, asub kohtunik distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse. Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata. 18. Riigikohus (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus
taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad; 2) puhkuse ajaks; 3) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses; 4) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks; 5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid; 6) ajaks, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 78 lõike 1 alusel, samuti ajaks, kui ta on teenistusest kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel; 7) ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all; 8) muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. 11. Kas ametnikele kehtivad miinimumpalga reeglid? Põhipalga määrad või nende vahemikud ei ole enam fikseeritud keskse palgaastmestikuga, vaid ametiasutuse palgaastmestikuga (palgaastmestik on
ettenähtud korras. Vastasel juhul võib tekkida küsimus notarile avalike ülesannete üleandmise 38 Notariaadiseadus. §2 lg1 39 Notariaadiseadus. §2. 40 E.Andersen. Notari koht ja roll Eesti õigussüsteemis. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 8. 20 legitiimsusest. Selleks on seadusega ettenähtud riikliku järelevalve ja distsiplinaarmenetluse institutsioonid.41 Kuigi ta pole riigiga teenistussuhtes, on notari ameti ülesehituses siiski mõningaid sarnaseid jooni võrreldes riigiametnikega. Justiitsministri kaudu määrab riik notarite arvu, nimetab iga notari ametisse kindlasse tööpiirkonda, otsustab ametist vabastamise või tagandamise, teostab ametipidamise üle riiklikku järelevalvet ning viib ellu distsiplinaarmenetlusi.42 Samas on notariameti ja riigiteenistuse vahel mitmeid erinevusi, millest olulisemaks on
Märtsis paljastas nende enda sisekontroll Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud kuritahtliku valetamise ning peadirektorile tehti ettepanek karistada viit süüdlast. Ometi valis Küüt ja tema meeskond ausa ülestunnistuse ja hetkelise häbi asemel halvima lahenduse mitte kedagi ei karistatud, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja lugu pandi lukku. Ilmselt oleks kogu see lugu teadmata, kui «Pealtnägija» kätte ei oleks sattunud sisekontrolli distsiplinaarmenetluse kokkuvõte, mis 20 leheküljel kirjeldab must- valgelt, kuidas Ida prefektuuri liiklustalitus mõõtis 2011. aastal taatlemata seadmega maanteel teadlikult kiirust ja võltsis seejärel protokolle. Samal ajal, kui prefekt Alus tunnistab, et tema alluvad tegid neli kuud teadlikult ebaseaduslikke trahve ja juurdlus tuvastas nende süü, töötab liiklustalituse juht Alvar Ottokar tänaseni rahulikult oma ametipostil. Ottokar ise väitis, et süüdi oli
mõningatel juhtudel notarite ja endiste notarite toetamises. 22 Seadus määratleb Notarite Kojale teatud õigused eesmärkide täitmiseks. Notarite Kojal on õigus esindada notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures, koostada soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks, nõuda notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta ning vajadusel teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Notarite kojal on õigus teostada ka järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle ja kehtestada notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale. Notarite Koda loob vajadusel juurde palgalisi ametikohti ning eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks
- kollegiaalsuse väärtustamine EESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID 1. Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996) Isiklik eetika Tööeetika Ühiskondlik vastutus 2. Eesti Inseneride Liidu eksperdi käitumiskoodeks (1996) 3. Eesti Inseneride Liidu aukohtu põhikiri (1996) I. Üldsätted II. Aukohtu moodustamine ja tegevuse kord III. Distsiplinaarasja algatamine ja distsiplinaarmenetluse aukohus IV. Distsiplinaarkaristused V. Aukohtu otsus ja selle jõustumine Lõppsätted 12 Inseneri professinaalsest vastutusest Vaadeldakse: 1. 2. 3. Vastutuse liigid: 1. 2. 3. 4. Insenerieetika koodeksid Professionaalne eetika vastutuse eetika Koodeksid tugevdavad professiooni staatust.
neile ühtlase töökoormuse 3) annab korraldusi ringkonnaprokuratuuridele 4) võtab ringkonnaprokuratuuridest kriminaalasju Riigiprokuratuuri menetlusse 5) annab prokuratuuri tegevusest aru riigi peaprokurörile 6) korraldab kaebuste lahendamist 7) taotleb ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist 8) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid endale alluvate prokuröride lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarmenetluse alustamise kohta 9) delegeerib vajadusel prokuratuurile pandud riikidevahelise õigusabi ülesannete täitmise ringkonnaprokuratuuridele 10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid Haldusosakond: 1) tagab prokuratuurile pandud ülesannete täitmise tugifunktsioonide toimimise kaudu
seadusest üle viidud audiitortegevuse seadusesse. Kohustuse määrasid on oluliselt tõstetud ja lisaks auditeerimisele on ühe kontrolli vormina lisatud ülevaatus kui kindlust andev audiitorteenus. Kõik audiitorid, kes soovivad oma tegevust jätkata peavad ettenähtud tähtajaks läbima korduvatesteerima. Oluliselt on tõstetud järelevalve funktsiooni. Järelevalvet teostatakse riikliku järelevalvena, audiitorite tegevuse järelevalvena ning järelevalve toimib ka distsiplinaarmenetluse ja -vastutuse kaudu. Seega on järelevalvega hõlmatud audiitortegevuse kõik peamised tasandid alates sise- ja vandeaudiitorist, vandeaudiitorite ühingust kuni audiitorkogu järelevalveni. Oluliselt on karmistatud vandeaudiitorite kvalifikatsiooninõudeid ja nõudeid kutsetegevusele, mis peaks parandama audiitorteenuse kvaliteeti ning muutma usaldusväärsemaks majandusarvestuse valdkonna. Täiesti uueks kontrollorganiks on järelevalve NK, mis on audiitorkogu sõltumatu
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on: 1) Riigikohtu esimehel kõigi kohtunike suhtes; 2) õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes; 3) ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes; 4) kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes; 5) Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Distsiplinaarmenetluse algataja võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ja nõuda seletusi. Kohtuniku ametist vabastamine:
DISKRETSIOON POLE TÄIDETUD. Vahekokkuvõte:Maanteeameti haldusakt on materiaalselt õigusvastane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kaasus 10 (koost. A. Lott) J pani 28.07.2008 toime raske distsipliinirikkumise, rebides katki ja lastes WC-potist veega alla inspektor-kontaktisiku poolt tutvumiseks toodud distsiplinaarmenetluse materjalid. Vangla inspektor-kontaktisiku 28.07.2008 käskkirja alusel paigutati J menetluse ajaks eraldi lukustatud kambrisse vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 4 alusel. Ehkki eraldi lukustatud kambrisse paigutamise käskkirjas on J paigutamise õigusliku alusena viidatud VangS § 63 lg-le 4, selgitas vangla hiljem (eelduslikult arvestades Riigikohtu 19.04.2012 määruses nr 3-3-1-8-12 leitut), et tegelikult oli J paigutamise aluseks VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 4, kuna J
puudus distsiplinaarkaristuse määramise pädevus, sest VangS § 64 lg 4 ja § 106 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla direktori pädevuses. Andke hinnang, kas vanglaametniku R. korraldus ja inspektor-kontaktisiku S. käskkiri on tühised. Vangistusseadus § 37. Töökohustus (1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. § 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. § 67. Kinnipeetava kohustused Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; § 105. Vangla (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. […]
Peatub: 1) poolte kokkuleppel (palgata puhkus; algatajaks töötaja) 2) töötaja haigestumine (ajutine töövõimetus) 3) puhkuse ajaks (korraline puhkus) 4) seaduslikus streigis osalemise ajaks (eelnevalt registreeritud) 5) kaitsejõudude tegevteenistuses viibimise ajaks 6) töötaja arestis või vahi all (arestis saab olla kuni 30 päeva; vahi all esmaselt 48h kuni 6 kuud maksimaalselt) 7) töötaja kõrvaldatud töölt distsiplinaarmenetluse ajaks 8) kui töötaja tuleb tööle joobeseisundis või jääknähtudega Töölepingut võib ka muuta. Leping tuleb fikseerida/korrigeerida. Kui muutub töö sisu, siis üleviimine teisele tööle. Kui töö sisuliselt sama, kuid töötaja paigutatakse töökoha piires teise asukohta töötamiskoha ümberpaigutamine. Kui töötaja viiakse teise paika üleviimine teise paikkonda. Ajutine töötingimuste kergendamine rasedatele.
32. Juriidiline vastutus (mõiste ja selle definitsioonis antud mõistete sisu): Juriidiline vastutus on õigusnormiga sätestatud õigushüvede kaitsmine riigivõimu poolt seadusega sätestatud viisil, mis toob kaasa õigusrikkuja suhtes isikliku ja varalise või organisatsioonilise mõjutamise vahendi rakendamise. Mõistete sisu: 1) Õigushüvede kaitsmine - õigusrikkuja vastutusele võtmine. 2) Kaitsmine riigivõimu poolt õigusmõistmise, haldus või distsiplinaarmenetluse korras. 3) Isikliku mõjutamise vahendi kohaldamine - vangistus, arest või mõne õiguse kasutamise keeld. 4) Varalise mõjutamise vahend - rahaline karistus, rahatrahv, varaline karistus, vara konfiskeerimine, kahju heastamine. 5) Organisatsioonilise mõjutamise vahend - organisatsioonist välja heitmine, ametist vabastamine. 33. Juriidilise vastutuse tunnused ja vastutuse alused: Tunnused: 1) Seos riikliku sunniga 2) Aluseks õiguse rikkumine
Õiguskantsler kui diskrimineerimisvaidluste lahendaja Õiguskantsler viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses. Õiguskantsleri muud ülesanded Õiguskantsler täidab ka teisi talle õiguskantsleri seadusega ettenähtud ülesandeid. Neist olulisimad on Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine, mis on ette nähtud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ning kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine, mis on sätestatud kohtute seaduses. Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele. Õiguskantsler esitab vajadusel Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma. Sõltumatus Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule
Seevastu Kaare on oma teoga seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse hoida maksumaksjate andmeid saladuses. Käskkirjas tsiteeriti ka Kaare ülemuse poolt antud iseloomustust, milles oli kirjas: „Tööülesanded on üldjuhul täidetud õigeaegselt. Talle pakub rohkem huvi kontrolliprotsess kui analüüs.“ Käskkirja kohaselt hindas MTA peadirektor talle antud kaalutlusõigust rakendades igakülgselt distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjale ja isiku varasemat teenistusülesannete täitmist. Enne käskkirja andmist kuulati ka Kaare arvamus ära. Kaare tunnistas tegu ning nõustus, et tegemist on tahtliku distsiplinaarsüüteoga, kuid on seisukohal, et selline karistus ei ole sisuliselt õiguspärane. Analüüsige, kas Kaarele määratud distsiplinaarkaristus on sisuliselt õiguspärane. Avaliku teenistuse seadus § 70. Distsiplinaarkaristuse liigid Distsiplinaarkaristuse liigid on:
Progresseeruv distsipliinipoliitika: suuline hoiatus – kirjalik hoiatus – töölt eemaldamine – teisele tööle üleviimine – vallandamine Karistamise reeglid: 1) Süütuse presumptsioon – kuni õigusrikkumine pole kindel, tuleb eeldada süütust 2) Inimesel on õigus olla ära kuulatud või mõnel juhul olla asendatud teise isikuga 3) Karistus peab vastama õigusrikkumisele 4) Korrektiivsel mõjutamisel tuleb lähtuda „kuuma ahju“ reeglist – distsiplinaarmenetluse tunnused peaksid sarnanema tagajärgedega, mida kannatab kuuma ahju puudutanud inimene. Mõjutus peab andma hoiatuse ja olema viivitamatu, kokkusobiv ja erapooletu 5) Karistuse vahetu järgnevus 6) Hoiatuslik 7) Seotud toimepandud süüga 22. Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema.
Eesmärk on anda alluvale võimalus parandada oma käitumist ja juhtidele aega tegelda alluvaga, et korrigeerida tema käitumist. Töölt eemaldamine võib olla töötasu säilitamiseta. Kirjalik noomitus ja karmimad karistused kantakse töötaja arvestuskaardile või andmepanga failile. Töötaja vallandamiseks peab olema seadusandlik alus. Korrektiivsel mõjutamisel tuleb juhinduda "kuuma ahju" reeglist: distsiplinaarmenetluse tunnused peaksid sarnanema tagajärgedega, mida kannatab kuuma ahju puutunud inimene. Mõjutus peab andma hoiatuse ja olema viivitamatu, kokkusobiv ja erapooletu. 22.Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid, lahendamise ja õhutamise viisid. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega
Arengusuundades kajastatud ees- märkide vundamendiks on aga jätkuvalt põhimõtted, millele advokaatide ja advokatuuri tegevus on tradit- siooniliselt rajatud. Need on: − advokatuuri enesekorraldusõigus vastava omavalitsuse kaudu; − advokatuuri liikmeks olevatele advokaatidele esitatavad kõrged kutse- ja eetikanõuded, mida taga- takse nii seaduse, omavalitsusliku kokkuleppe (s.o sisemised aktid, näiteks eetikakoodeks) kui ka advokatuuri distsiplinaarmenetluse kaudu; − advokatuuri ja advokaadi sõltumatuse tagamise kohustuslikkus ning avaliku võimu seadusega pii- ratud õigus sekkuda mis tahes omavalitsuslikku enesekorraldusse. Advokatuuri ees seisvate avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tuleb oluliseks pidada arukat koostööd riigiga ning advokatuuri arvamuste ja ettepanekute arvestamist, mis võimaldaksid organisatsioonil areneda nii
54. Juriidiline vastutus on õigusnormidega sätestatud ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt seaduses sätestatud viisil, mis toob kaasa õiguserikkuja suhtes isikliku, samuti varalise või organisatsioonilise sanktsiooni kohaldamise. Mõistete sisu: ühiskondlike suhete kaitsmine, s.o. õiguserikkuja vastutuselevõtmine ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt, s.o. õigusemõistmise, haldus- või distsiplinaarmenetluse korras isikulise sanktsiooni kohaldamine, s.o. vabaduse kaotus, teatud õiguse kasutamise keeld varalise mõjutamise vahendi kohaldamine, s.o. vara konfiskeerimine, raha trahv, kahju hüvitamine organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine, s.o. distsiplinaarkaristus, organisatsioonist välja heitmine. Üksiku õigussuhte subjekti seisukohalt on juriidiline vastutus riiklik garantii ja võimalus
kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Kinnipeetav esitas vanglateenistusele taotluse, milles palus taandada distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, välimõju: olemas, regulatiivsus: menetlustoiming, menetluse käigus tehtud keeldumine, ei ole
duses, ja soovitas isegi seda, et need alused peaksid kirjas olema konstitutsioonis endas. Veelgi enam, on kohustuslik, et enne tagandamise otsust peab sellele andma oma hinnangu eksperdikomisjon.*62 Samuti peab peaprokuröril olema võimalus õiglaseks ärakuulamiseks tagandamisprotsessis. Eesti seadused peaprokuröri tagasikutsumise kohta eraldi reegleid ette ei näe, see on võimalik üksnes läbi distsiplinaarmenetluse. Distsiplinaarmenetluses on peaprokurörile ette nähtud võimalus olla ära kuu- latud (ProkS § 33 lg 2). Riigi peaprokuröri teenistusest vabastamise distsiplinaarkaristusena otsustab Vaba- riigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse (ProkS § 42). Distsiplinaarkaristuse määramise, sh teenistusest vabastamise võib riigi peaprokurör vaidlustada halduskohtus
väärkohtlemise vastu; · esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse URO vastavaid norme Muud ülesanded · Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine · Riigikogu liikme arupärimisele vastamine · Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine · Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine · Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes · Diskrimineerimisvaidluse lahendamine · Oigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Oiguskantsleri staatus · Oiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks (PS § 140) · Oiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt, omama akadeemilist kõrgharidust ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist (OKS § 6)
seaduses sätestatud viisil, mis toob kaasa õiguserikkuja suhtes isikliku, samuti varalise või organisatsioonilise sanktsiooni kohaldamise. Õigusnormide ettekirjutuste mittetäitmisel tekivad õigustkaitsvad õigussuhted, mille alusel ja raames kohaldatakse riiklikku sundi. Mõistete sisu: 1) ühisnkondlike suhete kaitsmine, s.o õiguserikkuja vastutuselevõtmine; 2) ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt, s.o õigusemõistmise, haldus- või distsiplinaarmenetluse korras; 3) isikulise sanktsiooni kohaldamine, s.o vabadusekaotus, teatud õiguse kasutamise keeld; 4) varalise mõjutamise vahendi kohaldamine, s.o vara konfiskeerimine, kahju hüvitamine, rahatrahv; 5) organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine Juriidilise vastutuse tunnused: 1) sanktsiooni kohaldamise vältimatus: A) õigusttaastavad, s.o suunatud tekkinud kahju hüvitamisele või rikutud õiguse tunnistamisele; B) karistavad, s
aastal Türki, kus sultan hoidis teda mitu aastat de facto koduarestis. Rootsi täitevvõim kannatas riigipea pika äraoleku all. Et kord majja lüüa, otsustas Karl XII luua organi, kes kujutaks endast ühtaegu nii halduse pead kui ka kuninga esindajat. Sel organil ei tohtinud olla poliitilist võimu, kuid ta pidi valvama selle üle, et seadusi ja määrusi järgitaks ning ametnikud täidaksid oma ametikohustusi. Rikkumise korral oli tema pädevuses algatada midagi distsiplinaarmenetluse sarnast. Vt B. Wieslander. The Parlamentary Ombudsman in Sweden. The Bank of Sweden Tercentenary Foundation & Gidlunds Bokförlag, 1994, lk 13. 11 P. Järvelaid (viide 3), lk 19; vrd ka M. Sarapuu. Ombudsmani arengust kaasaegseks institutsiooniks. Juridica, 1997, nr 6, lk 305. Siinkohal on ajaloo pikemast käsitlemisest loobutud. Eesti olukorrast annab hea ülevaate eespool viidatud Peeter Järvelaidi artikkel. 12 H. Ragnemalm. Administrative Justice in Sweden
teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia võib alluvuse korras saata asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või distsiplinaarmenetluse alustamise. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus avalikustatakse kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud korras, asendades kahtlustatava nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. 2.11. Prokurör kohtueelses menetluses Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdisust kohtus. Kohtueelse menetluse tulemuslikkus eest vastutamine tähendab seda, et kehvasti uuritud asjaga kohtusse tulemine on prokuröri süü.
· TA kõrvaldab toksilises või alkoholijoobes T töölt ja tööajatabelisse läheb kirja tööluus tasu ei maksta (va enne kõrvaldamist tehtud töö eest makstakse). · TA on kohustatud kõrvaldama ka jääknähtudega (ka arstimite mõju nt tugevad rahustid) T, kui töö nõuab erilist täpsust, on seotud suurema ohuallika valdamise või selle vahetus läheduses töötamisega (nt transpordivahendite juhid, lahtise tule juures töötamine). Kirja läheb tööluusi päev. · Distsiplinaarmenetluse ajaks säilitatakse töötaja keskmine palk 1 kuu jooksul. See on TA õigus, pole kohustus. (nt raamatupidaja vigade uurimise ajaks). TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE Viimasel päeval anda kätte TR Pitser igale kandele TR-s. Kui T tahab, siis põhjus (seadus + §, nt § 86 poolte kokkuleppel). TL lisa lõpetamine; kontrollida, et alust TL lõpetamiseks oli õige. Lõpparve: töötasu + puhkuse kompensatsioon + hüvitis (kui mitte süüdi ja ette nähtud)
poolt seadusega sätestatud viisil, mis toob kaasa õigusrikkuja suhtes isikliku, samuti varalise organisatsioonilise sanktsiooni kohaldamise. Õigusnormide ettekirjutuste mittejärgimisel tekivad õigustkaitsvad õigussuhted, mille alusel ja raames kohaldatakse riiklikku sundi (sanktsiooni). 1) Ühiskondlike suhete kaitsmine, s.o õigusrikkuja vastutuselevõtmine; 2) Ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt, s.o õigusemõistmise, haldus- või distsiplinaarmenetluse korras; 3) Isikulise sanktsiooni kohaldamine, s.o vabadusekaotus, teatud õiguse kasutamise keelt, 4) Varalise mõjutamise vahendi (varaline sanktsioon) kohaldamine, s.o vara konfiskeerimine, kahju hüvitamine, rahatrahv; 5) Organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine (nt organisatsioonist väljaheitmine); 55. Juriidilise vastutuse tunnused. 1) Juriidilise vastutuse alus (st õigusrikkumist oma kolme tunnusega) Vastutuse aluseks võib
või organisatsioonilise sanktsiooni kohaldamise. Õigusnormide ettekirjutuste mittejärgimisel (eiramisel, rikkumisel) tekivad õigustkaitsvad õigussuhted, mille alusel ja raames kohaldatakse riiklikku sundi (sanktsiooni). MÕISTETE SISU: 1) ühiskondlike suhete kaitsmine s.o õiguserikkuja vastutuselevõtmine; 2) ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt s.o õigusemõistmise, haldus- või distsiplinaarmenetluse korras; 3) isikulise sanktsiooni kohaldamine s.o vabadusekaotus, teatud õiguse kasutamise keeld; 4) varalise mõjutamise vahendi (varalise sanktsiooni) kohaldamine s.o vara konfiskeerimine, kahju hüvitamine, rahatrahv; 5) organisatsioonilise mõjutamise vahendi (organisatsioonilise sanktsiooni) kohaldamine (nt organisatsioonist väljaheitmine - erakonna, korporatiivse organisatsiooni või nt aukohtu ettepaneku alusel kohaldab ülemus distsiplinaarkaristuse).
annaabi.ee 
