Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi maffia organiseeritud kuritegevus isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas autoritaarne diktatuur valitsemisvorm, kus võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte totalitaarne diktatuur valitsemisvorm, kus rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks, sunnitakse tegutsema täpselt kindlaksmääratud viisil, riik kontrollib kõike nii inimeste eraelu kui ka tööalaseid suhteid, kehtib range tsensuur propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust
· Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlike õigusi eelkõige puudutas see valimisõigust. 2. Tänu naisõiguslaste survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 3. 19. sajandi lõpul hakkasid ka konservatiivid üha rohkem kaitsma vaba turgu
Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. 4 1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese
Poliitiliste erakondade omavahelised tülid valmistasid pettumust. 6. Valimiskünnise puudumine. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võimulepääsu. Kus demokraatia oli nõrk, seal asendus, see diktatuuriga. 1939. aastal diktatuur enamikes riikides. Uutest riikidest suutis vaid Tsehhoslovakkia ja Soome kuni 1939. aastani säilitada demokraatia. Autoritaarsne diktatuur- võim ühe isiku või väikese rühma käes, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riig i juhtimises. Totalitaarset diktatuur-võim ühe isiku või rühma käes,kt inimeste mõtete ja väljeljendamise üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine(küüditamine, surmalaagrid) Taotleb, et ühiskonna eluoleks pisiaasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit. Fasistlik dikt Itaalias? 2.Valitsussüsteem ei toiminud hästi.
alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. ~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese
5. Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles' süsteemis, toetati juhte kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada; pettumine demokraatlikus riigikorralduses; majanduslikud raskused (lubati elujärje parandamist) Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid 1. Autoritaarne: enamik võimust ühe isiku või rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, peetakse tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena (ei nimetatagi tegelikult diktatuuriks) 2. Totalitaarne: võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuste ja üldse kogu elu üle, hirmuvalitsus (pidev inimõiguste rikkumine), kõrgemaks seaduseks diktaatori suva (Näited Hitler SM, Stalin NSVL)
o Farmerid, talupojad ei saanud oma toodangut müüa, hinnad muutusid madalaks, tootmine ei tasunud end ära Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse -> tugevama demokraatliku tradistsiooniga maades oli see võimalik demokraatiale truuks jäädes, noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke DEMOKRAATIA 2 MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia valitsemisvorm, millele on iseloomulik riigi kodanike osalemine otsustamises, nende võrdsus seaduste ees ning kodanikeõiguste ja isikuvabaduse olemasolu Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades nii liberaalidelt valijad enda poole; keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele (Inglise konservatiivid, Uhendriikide vabariiklik partei)
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta.
heastada 3) pettumine dem. Riigikorralduses: traditsioonide puudumine tekitas riigisisest võimuvõitlust ning ebastabiilsust, mis tõi igatsuse ,,kõva käega" valitsuse järele 4) majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid abi riigi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist Liigid: 1) autoritaarne- võim koondunud ühe isik või väikese rühma kätte; erakondade tegevus lõpetatud või piiratud; rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada; tähtsad konservatiivsed väärtused; ei propageeri vägivalda; tavaliselt ei nimetata diktatuuriks 2) totalitaarne- diktatuur; võim koondunud ühe juhi ning tema sõltlaste kätte; kontroll inimese elu üle; hirmuvalitsus: pidevalt rikutakse inimõigusi Fasistlik Itaalia I kehtestati diktatuur. I ms kandnud suuri kaotusi ja pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes, olukorda teravdasid majanduslikud raskused ning kasvav tööpuudus
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)
Isolatsionismipoliitika- vältida igasuguseid poliitilisi liite, mis võiks sisaldada sõjalisi kohustusi; see oli reaktsioon Esimesele maailmasõjale (võlgnikud ei maksnud USA-le raha ära) Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Diktatuur- mitte milleski piiratud, seaduslike kitsendusteta, jõule toetuv võim. Totalitaarne- valitsemisvorm v poliitiline reziim, ühele parteile ja selle aparaadile allutatud võim, kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine, Autoritaarne-võimule pimesi alistumist nõudev(sellele rajatud) oma autoriteeti kindlustada püüdev võim Lenin- bolsevike(enamlaste) liider, esimese nõukogude valitsuse esimees, Nõukogude Venemaa juht(1917-1924), Nõukogude Liidu juht(1922-1924), Leninismi rajaja.
kahjustas demokraatia autoriteeti ja tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitsuse järele; majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Autoritaarne riik: enamik võimust on koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte; poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud; rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada; tähtsustatakse konservatiivseid väärtusi (ajaloost tuleb üle võtta ja säilitada kõik väärtuslik); ei propageerita vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Nt Hispaania, Portugal, Poola, Leedu, Eesti Totalitaarne riik: võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte; kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse (pm kogu elu) üle;
Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse
Nõuti `kindla käega' valitsust, mis taastaks riigi majandusliku olukorra. Paljud riigid olid pettunud ka Versailles' lepingus ja I MS-is. Kõik see lõi eeldused diktatuuride võimuletulekule. 13. Autoritaarse ja totalitaarse riigikorra erinevused-sarnasused, näited mõlemast nii minevikus kui tänapäeval. Autoritaarne-Leebem variant diktatuurist. Võim ühe isiku/partei/maailmavaate käes. Erakondade tegevus on piiratud või puudub. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Konservatiivsed väärtued, vägivalda ei propageerita. Rõhutatakse riigi stabiilsust, `vana moodi' edasiminekut. Minevikus: Poola, Eesti, Tänapäeval: Totalitaarne- Diktatuur. Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja tegevust, üleüldiselt kogu nende elu. Massirepressionid- hirmuga hoitakse ühiskonda kontrolli all. Tegemist on hirmuvalitsemisega. Kõrgeimaks
DEMOKRAATIA KRIIS EUROOPAS 20-AASTATEL TINGITUD MAJANDUSKRIISIST 1918. a järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks sellistes riikides nagu Itaalia, Saksamaa ja Austria /---/ Demokraatia on keerukas valitsemisvorm. Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval ei olnud eelnevat demokraatiakogemust. Demokraatiad, mis tundusid täiuslikena paberil - näiteks Weimari vabariik - tõid endaga sageli kaasa nii palju erinevaid parlamendiparteisid, et stabiilse valitsuse moodustamine osutus võimatuks ja koalitsioonide moodustamine vältimatuks. Võimulpüsimise nimel vältis valitsus vaidlusküsimusi sootuks, ehkki need ootasid lahendusi. Palju lihtsam oli uskuda Hitlerit või Mussolinit, kes lubasid just seda, millest kõik puudust tundsid - tegutsemist.
○ Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.). 7. Diktatuuri tunnused ○ Autoritaarsed riigid (pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises; Pätsi aegne Eesti): Kesk- ja Ida- Euroopa 1930, Hispaania, Türgi. ○ Totalitaarsed riigid (jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleri-aegne Venemaa)): Venemaa 1917, Itaalia 1922, Saksamaa 1933.
3. Miks toetas rahvas karmikäelist juhti? Sest arvati, et tema suudab tuua korra majja oma karmi käega. 4. Miks sai erakondade paljusus parlamendis takistuseks riigivõimu teostamisel? Sest igal erakonnal on oma eesmärk ja kui erakondi on palju siis on raske oma eesmärgini jõuda. Samuti ei jõuta ka parlamendis pidevalt kokkuleppele. 5. Mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku kätte, rahval ei ole võimalust osaleda valitsemises. Totalitaarses riigis on peale ühe isiku võimu ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. 6. Milliseid võtteid kasutati juhikultuse kujundamiseks? Piirati kodanikuvabadusi ning inimõigusi. Allutati inimesi täielikult riigivõimule. 7. Milline roll oli diktatuuririigis parteil? Juht sai toetuda valitsevale parteile ja sellega nõu pidada. Partei liikmed said kindlaid eesõigusi. 8
meelehea võtmine). Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Referendum rahvaküsitlus Rojalism kuningriigi pooldamine, eriti Prantsusmaal Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit. isalt pojale) Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte Oportunism - olupoliitika Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel Pluralism - ideede ja vaadete paljusus Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused Poliitika - riigivalitsemiskunst
puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse “kõva käega” valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4
Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2 Parthenon ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos `neitsi'), mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan `kõik') Roomas, kuid ka Pariisis 3
varad, kuid siiani pole seda teinud. 2. Milles seisnes maareform? Vaata õpikust I osa lk. 66 3. Võrdle EV arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul! demokraatlik parlamentarism Vaikiv ajastu 1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed, b) seadusandlik võim kuulus parlamendile, b) parlament saadeti mitmeks aastaks puh- kusele c) täidesaatev võim kuulus valitsusele, mis c) valitses triumviraat: Päts-Laidoner- sõltus parlamendist ja mille eesotsas oli Eenpalu, riigivanem, d) presidendi ametikoht puudus, d) presidendi ametikoht puudus,
puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: · autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3. rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada 4. tähtsad konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena 5. tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetatagi · totalitaarne: 1. kindlasti diktatuur 2. lisaks võimu koondumisele ühele isikule või grupile kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse, kogu elu üle 3. massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond 4
seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku või väikese rühma (nt Võimutäius on koondatud ainuparteid juhtiva kõrgemad sõjaväelased) kätte. isiku kätte; sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on palju vabamad; vanemad Mingi ideoloogia järjekindel kasutamine ja seadustamisvormid (nt kirik, monarhia) säilivad. ühiskonna totaalne ümberkujundamine lähtudes ideoloogilistest ettekirjutustest.
2 haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2 Parthenon ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - `neitsi'),mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - `kõik') Roomas, kuid ka Pariisis 3
7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht t
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis aitas kaasa sisepoliiti
(Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek. · Prantsusmaa 1920.-30 aastatel Seal oli: parlamentaarne vabariik 1. Mitmepartei süsteem (võimul oli korraga rohkem, kui üks partei) koalitsioonivalitsus (20 aastat oli 41 valitsust võimul) 2. Majandus: + reparatsioonid, maaalad aga miinuseks oli võlg USA'le. Majanduses arendati tööstusharusid (keemiatööstus, relvatööstus). 1930 teisel poolel tuli Rahvarinde valitsus ja see kehtestas kaks seadust
Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle) seadus ülemlikkus (kõik inimesed seadus ees võrdsed) inimõiguste (ja kodanikuõiguste) austamine vormidelt otsene (referendumid) või esindusdemokraatia (rahvas valib enda huve esindama saadikud) XX saj esimestel kümneditel muutsid konservatiivid oma poliitikas, nad hakkasid tegelema majandusküsimustega, seda vaba turu kaisteks, mis eeldas riigi mittesekkumist majandusellu (võitsid liberaalide valijaid enda poole) Sotsiaaldemokraatide peamised ideed XX saj esimestel kümnentitel olid: riigi suurem sekkumine
absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. 1.2. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku Võimutäius on koondatud või väikese rühma (nt kõrgemad ainuparteid juhtiva isiku kätte; sõjaväelased) kätte. sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on Mingi ideoloogia järjekindel palju vabamad; vanemad kasutamine ja ühiskonna totaalne seadustamisvormid (nt kirik, ümberkujundamine lähtudes monarhia) säilivad. ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist Inimestelt nõutakse nii välimist kui
(vt. ennesõjaaegne Eesti) või et industrialiseeritus toob paratamatult demokraatia (vt. Hitleri Saksamaa); moderniseerumine ei võrdu demokratiseerumisega, ehkki on üks teguritest; Moderniseerumisteooria alged: Lerner 1950ndate lõpul, käsitles protsessi algus linnastumisega, millele järgneb kirjaoskuse kasv ja seeläbi meedia olulisuse tõus; Lipset (1960) rõhutas sotsiaalseid tingimusi, väitis, et jõukamal rahval on suuremad šansid demokraatia väljakandmiseks; Diamond 1990ndail sidus demokratiseerumise majandusarenguga, ent pidas paremaks indikaatoriks inimarenguindeksit (SKT + õppurite osakaal + keskmine eluiga), arvas seejuures, et jõukamad ühiskonnad mitte ei liigu paratamatult demokraatiasse (vt. Araabia naftariigid) vaid kalduvad sinna tõenäolisemalt; 7. Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
