On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha? Hakkas vaiguliseks muutuma. Nõu väga tihedalt kinni ja pimedasse. 8. Milliseid värvaained Eestis kütuses kasutatakse? Eestis bensiinikütusel ei ole, Diislikütusel aga on. Kasutatakse 3 värv- ja markerainet erimärgistatud diislikütuse tootmiseks. Marker Solvent Yellow 124 5-9mg/l; Värvaine Automate Blue 8 GHF 10- 15mg/l; Värvaine Automate Red NR 4-6 mg/l. 9. Kas oktaaniarvu lisandid on kütustes lubatud, kui jah, siis millised ja millises kontsentratsioonis? On lubatud, MeOH, ETBE, MTBE 8-150ppm 10. Kas väide, lisandi tõttu saadav kasu on lineaarses sõltuvuses lisandi kontsentratsioonist, vastab tõele? Ei 11. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel
tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised areenid: C6H6 alküülderivaadid alkeenid ja tsükloalkeenid Bensiinide oktaaniarvud: *Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) * Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) * Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) * Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) * Alküülbensiin (Oktaanarv üle 90) Diisel: Keemiline koostis: Diislikütuse peamised omadused sõltuvad tema koostisest. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool jt. alkaanid: diislikütuse põhikomponentid, i-alkaanidel on väike tsetaaniarv aga head madalatemperatuurilised omadused, n-alkaanidel on kõrge tsetaaniarv kuid kehvemad madalatemperatuurilised omadused tsükloalkaanid: keskmine tsetaaniarv, madal hangumistemperatuur, mõõdukas kalduvus suitsule
5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid · tsükloalkaanidareenid · alkeenid · väävliühendid BENSIIN- nafta atmosfäärdestillatsioonil saadud mitmesuguse struktuuriga süsivesinike (HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada
Google ostis andmekeskuse jaoks 2009. aastal Stora Enso endise paberitehase. Andmekeskuse ehitustööd peaks tööd andma 800 insenerile ja ehitajale, kellest suurem osa on soomlased. Keskuses töötab praegu ligi 125 inimest. Soome kaguosas asuva Hamina andmekeskuse seadmed kasutavad jahutuseks vett Soome lahest ja enamjaolt kasutatakse tuuleenergiat. Asutuse juhi Dieter Kerni sõnul sündis otsus keskust laiendada ka tänu riigi jahedale kliimale ja heale taristule. 4.Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda Neste tõstis diislikütuse hinda ja langetas bensiini hinda 2 senti liitrilt. Bensiinihinna langus on tingitud ettevõtte teatel toote sisseostuhinna langusest. Diislikütuse hinnatõusu põhjuseks on aga eelmisel nädalal tanklatesse müügile jõudnud talvine toode, mis on hinnalt kallim. Peale hinnalangetust maksab bensiin 95 Neste jaamades 1,254 eurot liitrist, bensiin 98
Lisandid/bio 1. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Plii, mangaan, raud. 2. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta? Ei 3. Kas diislikütuse tsetaaniarvu on võimalik tõsta lisades kütusesse lisandeid? Jah (alküülnitraadid). 4. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah. 5. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel? Lisandeid tuleb kasutada väga vanade autode puhul, need, mis on mõeldud sõitma pliid sisaldava kütusega. Ka enne talveperioodi võib lisandi kasutamine
Biodiisli head ja halvad küljed Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biodiislil on palju eeliseid: · On taastuv · On energiasäästlik · Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse · Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes · Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni · Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka · Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas · On valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud tooraineressurssidest · On lihtne kasutada
korrosiooni, tema põlemisproduktid aga kolvi- , hülsi- (silindri) grupi ja gaasijaotusmehhanismi detailide korrosiooni. · Nad peavad olema sellise koostisega, et võimalikult vähe sadestuks toitesüsteemi detailidele vaikaineid ja kuumadele mootoridetailidele tagi. · Kauaaegsel säilitamisel ei tohi bensiini omadused (ka fraktsioonikoostis) muutuda. · Olema küllaldase eripõlemissoojusega. · Ei tohi sisaldada vett ega mehhaanilisi lisandeid Kütused: diiselküte Diislikütuse tsetaaniarv määratakse seadmega, mille põhiagregaadiks on eelpõlemiskambriga ja muudetava surveastmega ühesilindriline diiselmootor silindrimahuga 652 cm³. Etalonkütuseks kasutatakse tsetaani CH3(CH2)14CH3, isesüttivusega 100 ühikut) ja metüülnaftaleeni (C10H7CH3, isesüttivus 0 ühikut) segu. Diislikütuse tsetaaniarv võrdub tsetaani sisaldusega protsentides etalonkütuses, millel on uuritava diislikütusega ekvivalentne isesüttivus.
V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 18. Milliste protsesside abil on võimalik suurendada naftast saadavate bensiini- ja diislikütuse fraktsiooni? krakkimise 19. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel hüdrogeenivat desulfureerimist? manuste eemaldamine 20. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel alkaanide isomeerimist? oktaaniarvu tõstmine 21. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel polümeerimist? Mis kahjulikest ühenditest nii vabanetakse? soovimatud olefiinid muudetakse parafiiniks. ebastabiilsetest olefiinidest. 22
[2] Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu direktiivi 2003/30/EÜ artikli 2 lõike 2 kohaselt järgmiselt: biokütusteks loetakse järgmisi biomassist toodetud vedelaid või gaasilisi transpordis kasutatavaid kütuseliike: bioetanool biomassist ja / või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool; biodiislikütus taimsetest või loomsetest õlidest toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester; biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile; biometanool biomassist toodetud metanool; biodimetüüleeter - biomassist toodetud dimetüüleeter; 4 bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%;
Mootori tööd juhitakse ainult põlemiskambrisse pritsitava kütuse kogusega. Juhtsüsteem peab tagama: Korrektse kütusekoguse Sissepritse algushetke õige ajastuse Lisaks optimaalsele kütusesegule, tuleb arvestada: Heitgaaside ohtlike komponentide piiranguid Põlemise lõpprõhu piiranguid Heitgaaside temperatuurilimiiti Mootori maksimaalset pöörlemissagedust ja koormust Kõrguse ja ülelaadimisrõhu piiranguid Liigõhutegur 1 kg diislikütuse täielikuks põlemiseks on vaja 14,5 kg õhku (õhu tihedus õhk1,2 kg/m3) Kütuse põlemiseks tegelikult kulutatud ja teoreetiliselt vajaliku õhuhulga suhet nimetatakse liigõhuteguriks (tähis ). mtegelik = mteoreetiline mtegelik <1 = mteoreetiline Rikas küttesegu, sest kogu kütuse põletamiseks
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10. Nimeta gaasikütuse eelised ja puudused.
Filtreeritavuspunkt 10. Oksüdatsioonikindlus 11. 10% destillatsioonijäägi koksiarv 12. Tuhasisaldus 13. Väävlisisaldus 14. Korrosiivsus vaskplaadikatsel 15. Veesisaldus 16. Tahkete osiste sisaldus 17. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus 18. Värvus 38. Diislikütuste tähtsamad omadused ja nende iseloomulikud näitajad: 39. Diislikütuste põlemine diiselmootorites: Põlemise kulgemist mõjutab süttimisviivise kestus. Kui diislikütuse isesüttimistemperatuur on kõrge, siis süttimisviivis on pikk , selle ajaga jõuab suur hulk diislikütust põlemiskambrisse, mis jõuab hästi soojeneda ja õhuga seguneda, ning korraga süttides, põleb see väga intensiivselt, põhjustab järsu rõhu tõusu silindris, mis tekitab lühiajalist suurt jõudu ja see avaldub kloppimises- mootori jäik töötamine. Põhjustab mootori väntmehhanismi detailide kiire kulumise ning purunemise. Süttimisviivise temperatuuri vähenedes muutub
saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab loodust. Looduslikult puhas rapsiõli sobiks saeketiõliks hästi. Ka transmissiooniõlina traktorite käigukastides saab rapsiõli kasutada, samuti igasuguste vormide määrimisel näiteks katusekive tootvais ettevõtteis. Rootsis toodavad talupidajad rapsiõlist ise rapsimetüülestrit ehk diislikütuse asendajat. Suurimad rapsitootjad maailmas on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Poola ja Austraalia. Hiina rapsitoodang ulatub kuni 15 millioni tonnini aastas.
Euroopas kasutatakse biodiislikütuse produtseerimiseks valdavalt rapsiõli rapsiseemnete suure õlisisalduse tõttu. Rapsiõli mootorikütusena kasutamise üheks oluliseks argumendiks on juba eeltoodud taimeõlikütuste eeliste kõrval rapsiõli soodne energiabilanss (biokütuse tootmiseks kulutatud energia suhe toodetud biokütuse energiasse). Rapsiõli mootorikütusena Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest omadustest võrreldes diislikütuste omadustega Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb rapsiõlikütus täielikumalt kui diislikütus, samas väheneb süsinikoksiidi ja süsivesinike ning tahkete osakeste sisaldus heitgaasides. Rapsiõli mootorikütusena Rapsiõli ja naftast toodetud diislikütuse
KRAKKIMINE Toornafta fraktsioneeriva destillatsioonisaaduste hulgas aga on kõrgkvaliteetseid kütuseid vähe, mistõttu järgneb nende edasine töötlemine krakkimise teel. Sellisel viisil saadakse kõrgematest süsivesinikest väiksema süsiniku aatomite arvuga ühendid. Nii on võimalik toota tetradekaani vesinikkrakkimisel kaks molekuli heptaani. Kaasajal on naftatöötlemisel bensiini osakaalu suurendamiseks kasutuses järgmised krakkimise moodused: a) termiline krakkimine b) katalüütiline krakkimine c) vesinikkrakkimine a) Termilist krakkimist kasutatakse masuudi ja teiste raskete destillerimisfraktsioonide töötlemiseks temperatuuril kuni 490 oC ja rõhul 2 MPa, raskemaid destillatsiooniprodukte (gaasiõlid, pertooleum, ligroiin) krakitakse temperatuuril üle 500 oC ning rõhul 5...7 MPa. b) Katalüütiliselt krakitakse peamiselt kergeid destillatsiooniprodukte (gaasiõli), kusjuures temperatuur on 510 o C...540 oC, rõhk 0,3 MPa. Katalüsaatorein...
Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamist kütusena Rootsis toodavad talunikud rapsiõlist diislikütuse asendajat rapsimetüülestrit. Rapsi kasvuriigid on (alustades suurimast, 2007.a andmed) : Hiina (10,3 miljonit tonni), Kanada
näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena.
bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiingi. Erinevus seisneb selles, et diislikütuse peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parim tsetaaniarv on 45-50. On püütud leida diisel- ja bensiinikütustele alternatiive, kuna nafta hind tõuseb aina. Alternatiive on leitud loodusliku gaasi ja vedelgaasi arvel. Gaasiautod on tuntud, aga nad pole nii võimsad ja tehniliselt pole nende kasutamine kuigi mugav. Alkohol metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest.
Kasutatakse butaanidest. Kasutatakse kütteks ja mootorikütuseks majapidamis- ja lennukite kütusena. Gaasiõlid. On destilleerimisel saadud õlid, mis lähevad diislikütuse valmistamiseks. Rasked kütteõlid- koosnevad töötlemise jääkidest. Kasutatakse laevakütusena
aastat. Kasutamine: Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20. sajandi viimasel kümnendil suurenes rapsi tähtsus õlikultuurina ja tema kasvupind laienes tunduvalt. Maailma suurimad rapsikasvatajad on Hiina, Kanada,India, Saksamaa ja Prantsusmaa. Rapsi seemneid on 36–50% õli, mida kasutatakse toiduõlina (margariini, toidurasvade jms valmistamiseks) ning tehnilise õlina (diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide jms valmistamiseks). Varasemail sajandeil kasutati õlilampide põletusõlina ja hiina duši valmistamisel.
1,5 meetrit, kaal 4,5 tonni ·Lennuk Bock´s Car ·Surma tõi 80 000 inimesele Ka nii võib inimeste arvu Maal vähendada!? "Elu" pärast aatompommi Pilte tuumapommist Vesinikpomm · 12. august 1953 · 1961.aastal Novaja Zemlja lähistel lõhatud vesinikpomm kõige võimsam plahvatus · Ühinevad deuteeriumi ja triitiumi tuumad · 1g heeliumi tekkimisel vabaneb 1952 Eniwetok 4,2*1011 J energiat (=10t atoll esimene diislikütuse põlemine) vesinikpommi plahvatus Vesinikpomm Väike võrdlus
toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või
tervisle. Kuna süsinikupõhiste fossiilkütuste kasutamine arvatakse põhjustavat kliima muutusi on see pannud mõtlema alternatiivsete mootorikütuste arendamisele. Alternatiivkütuste ja biokütuste kasutamise võimalused Vedelate biokütuste tootmine ja kasutamine on viimasel ajal hoogustunud tänu erinevatele majandus-poliitilistele meetmetele nende kasutamise soodustamiseks. ● Maailmas toodetakse kõige rohkem biodiislikütust (taimsetest või loomsetest õlidest toodetud, diislikütuse omadustega metüülester) Euroopa Liidus. On mõeldud kasutamiseks biokütusena. ● Bioetanooli (biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud etanool), kui võimalikku alternatiivi bensiinile toodetakse ja kasutatakse maailmas kõige rohkem Brasiilias. ● Biogaas on biomassist või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist toodetud küttegaas, mis on mõeldud kasutamiseks biokütusena.
“, ilmselgelt näitab riigikogu/peamiister vaid seda, et nemad teavad kõik mis meile parem ja meie vaid peaks kuuletuma. Selline käitumine muudab inimesed rahutuks. Lisa 1 Olerex: valitsuse lubadused jäävad täitmata 23. aprill 2015, 10.30 Kütuseaktsiisi tõus ei too riigile soovitud raha, mistõttu jäävad ka kõik teised lubadused täitmata, teatas Olerex. Valitsuse plaan kütuseaktsiisi tõsta sunnib eriti pikamaa-autosid tankima naaberriikides, mille tulemusel diislikütuse müük Eestis väheneb, selgitas Olerexi juhatuse liige Alan Vaht. Tema sõnul tähendab see nelja-aastases plaanis riigile 150 miljonit eurot vähem aktsiisitulusid. "Sellest tulenevalt on reaalne oht, et valitsuse antud lubadused jäävad katteallikate puuduse tõttu täitmata," ütles ta. Lubaduste mittetäitmisest on Vahi sõnul aga veel valusam majandusele tervikuna tekitatud kahju ning toiduainete, kaupade ja teenuste hinnatõus. Kütuseaktsiiside tõstmisest tingitud
perekonnanimeks olla: 2) nimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 1–20 elavat isikut; Aga kui on rohkem siis võib? § 25. Isikunimekomisjon (3) Isikunimekomisjon: 1) annab valdkonna eest vastutavale ministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamise korral; VEDELKÜTUSE ERIMÄRGISTAMISE SEADUS Vastu võetud 23.09.1997 jõustumine 01.01.1998, osaliselt 1.01.1999. a. https://www.riigiteataja.ee/akt/117032015014 ptk 1, § 9 § 12. Eriotstarbelise diislikütuse müügi erisused (1) Eriotstarbelise diislikütuse müügil, milleks käesoleva seaduse tähenduses peetakse nii tasu eest kui ka tasuta võõrandamist, on müüja kohustatud ostja tuvastama. Müüja nõuab füüsilisest isikust ostjalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja juriidilise isiku esindajalt niisuguse volikirja esitamist, millele on märgitud juriidilise isiku esindaja nimi ja isikukood ning esindatava juriidilise isiku nimi, registreeringu number või
reformimine,mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklisteks ühenditeks.RAFINEERIMINE-lisandite eemaldamine destilleeritud ja töödeldud naftasaadustest. KUIDAS KASUTATAKSE:naftagaas-kütusena naftatöötlemistehastes. Vedelgaas-kasutatakse kütteks ja mootorikütusena. Petrooleumid-tavalist kasutatakse majapidamiskütusena on ka lennukipatrooleum e. avioturbiinkütus. Gaasiõlid-diislikütuse valmistamiseks ja kergeks kütteõliks. Rasked kütteõlid- kasutatakse laeva-ja jõujaamakütustena.
Mootorikütuseid liigitatakse toormest ja selle töötlemisviisist lähtuvalt: 1. naftasaadustest toodetud 2. tahkekütustest süntees-vedelmootorikütused 3. maagaasist kütused (metaan) orgaanilistest jäätmetest kütused (biogaas, metanool) 4. veest vesinikkütused Põhiline vedelkütuste tooraine on nafta. Vedelkütuseid saab toota ka põlevkivist või kivisöest, aga nende omahind on suhteliselt kõrge. Lähiajal kavandatakse alustada Eestis põlevkiviõlist diislikütuse tootmist. Esimese põlvkonna biokütuste tooraineks on taimsed õlid (rapsiõli, palmiõli) või bioetanool. Neid kasutatakse Lääne Euroopas, Ameerikas ja ka mujal. Eestis hetkel biokütuste kasutamist alles kavandatakse. Tulevikukütuste toorainena saab kasutada muud biomassi nagu hakkepuit, vetikad jms.. Tänaste nafta hindade puhul ei ole nad veel konkurentsivõimelised. Mootorikütustena kasutatakse tänapäeval peamiselt kõrgtehnoloogiliste
2012 Joonis 5.3: Imporditud kütuste suhe (kerge kütuseõli ning diislikütuse suhe bensiiniga) Eestis a. 1991 – 2012 130271
teise põlvkonna biokütustest. Need on vedelkütused, mida saadakse tahkest biomassist puidust või põhust. Ent teise põlvkonna biokütuste valmistamise tehnoloogiad on alles teadusuuringute järgus ning nende turule jõudmiseni läheb veel palju aastaid. [1/2/3/4/5] Biokütuse liigid · Bioetanool biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud etanool · Biodiislikütus taimsest või loomsest õlist toodetud diislikütuse kvaliteediga metüülester · Biogaas puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas, mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter biomassist toodetud dimetüüleeter · Bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47%
Põlevkivist peenemate kemikaalide 100%-line eraldamine ning töötlemine tööstuslikes mastaapides; Kvaliteetsete kütteõlide tootmine; Põlevkivi tööstuslikest jääkidest ehitusmaterjalide tootmine. 2. Põlevkivi baasil toodetud kütteõlide tootmismahtude kasvatamine ning kütteõlide kvaliteedi parendamine. Põlevkivi töötlemismahtude suurendamine; Diislikütuse tootmiseks tehnoloogia valimine ning selle tootmise alustamine kogu Eesti-sisese diislikütuse tarbimisvajaduse katmise eesmärgil. 3. VKG kasutuses olevate tehnoloogiate Kiviter ja Petroter arendamine. 4. Eesti-sisese koostöö arendamine põlevkiviressursi tõhusamaks kasutamiseks. 4.1 Prognoos majandusliku näitajate järgi Siia ma panen VKG GRUPPi peamised majanduslikud näitajad. Periood on 2012-2015.
- 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c) - Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist. - Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid. Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus : - Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse :
kasutamiseks tundlikus keskkonnas; head määrimisomadused; väävlivaba; suhteliselt hea külmakindlus; keskkonnasõbralikkus - taimsel algmaterjalil baseeruv biodiisel on võrreldes fossiilse diiselkütusega märgatavalt kahjutum loodusele. Samuti pole biodiisli sattudes riietele sellist "traktoristi" lõhna nagu fossiilse puhul. Eeliseid on teadjate sõnutsi veel ja veelgi ning maailma roheliste sõnutsi vahetab ta kahtlemata tulevikus naftast destilleeritud diislikütuse välja. Soovides saada teada uudse kütuse nii headest kui vigadest, siis loomulikult otsisin ka biodiisli miinuseid ning oma üllatuseks toodi üle 30 plussi juures välja vaid üks miinus - biodiisel võib kahjustada pikema aja jooksul kasutades küttesüsteemi kummidetaile (voolikuid), mis vajavad biodiisli kasutamisel välja vahetamist biodiislikindlate detailide vastu. Olles lugenud arvestavas mahus infot biodiisli kohta ning uskudes kirjutatut, et tal on
2000 2001 2002 2003 2007 2008 2009 2010 2011 2012 1993 1994 1995 2004 2005 2006 Joonis 5.3: Imporditud kütuste suhe (kerge kütuseõli ning diislikütuse suhe bensiiniga) Eestis a. 1991 2012 130271
Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu eelistatakse aga bensiinide koostises. Tsüklaanid (nafteenid) Nafta sisaldab tsüklaane keskmiselt 20...30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse tsüklaane samuti isomeerideks
destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus.
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Suurõnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel kasutan juhendi taga olevat tabelit. Suurõnnetuse toimumine on vähe tõenäone, s...
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on lipofiilsed, see tähendab, et nad lahustuvad paremini orgaanilistes solventides kui vees. PAH-id hüdrolüüsil lagunevad kehvalt, kuid valguse toimel võivad oksüdeeruda ja ka laguneda (leiab aset fotodegradatsioon). IV. Teke PAH-id satuvad keskkonda näiteks kivisöest, toornaftast, asfaldist ning PAH-e eraldub ka kütuste (fossiilkütused või biomass) ja jäätmete põlemisel/põletamisel kõrvalsaadustena. PAH-e moodustub isegi diislikütuse, tubaka ja rasva mittetäielikul põlemisel. PAH-id võivad sattuda ka toitu selle valmistamisel (grillimisel, praadimisel, suitsutamisel, küpsetamisel) ning on võimalik, et toit saastub PAH-idega suitsugaaside otsesel kokkupuutel toiduga. Peale eespool nimetatud võib toit saastuda lisaks ka keskkonnareostuse kaudu (näiteks kala ja kalast valmistatud tooted võivad PAH-idega saastuda, kui meres on naftalekkeid).
maksustamine. 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võib käsitada kauba ekspordina, kui võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot. 2.3 Aktsiiside muudatustest 1. jaanuarist tõuseb tubakaaktsiis keskmiselt 10% ja 1. veebruarist alkoholiaktsiisi keskmiselt 5%. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatuste kohaselt piiratakse alates 01.01.2012 kerge kütteõli ja eriotstarbelise diislikütuse kasutusala. Muudatuste kohaselt keelatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. 6 KASUTATUD ALLIKAD 1. 2012 maksud ja määrad. Kättesaaadav: http://www.raamatupidamine4you.ee/2011-maksud-ja-maarad 2. Maksud ja toll. Kättesaadav: https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/maksud_ja_toll 3
kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million). Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud).
Esiteks siis looduslik gaas ja vedelgaas. Kõige esimene sisepõlemismootor töötaski valgustusgaasiga. Tänapäeval on nn gaasiautod ülituntud, kuid nende võimsus on väiksem ja pole tehniliselt mugavad. Alkoholid. Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Enamasti saadakse etanooli ja bensiini mitmesuguses vahekorras. Taimeõlid. Kõige loodustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb ta natuke alla. Rapsiõli kasutamise takistuseks on kõrge paksenemistemperatuur ja suur viskoossus. Nafta hinna jätkuva tõusu korral tulevad alternatiivkütused kindlasti päevakorda, samuti mootorikütuste tootmine kivisöest või põlevkivist. Praegu ei ole see aga majanduslikult tasuv. Heleri Pira, 11 klass
Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest selle väävlisisaldus jääb alla 0,001%; tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; biokütuse kasutamisel loetakse CO2- neutraalseks; biokütus ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; biokütus on kergesti biolagundatav, mistõttu ta laialivalgumine ei ohusta pinnast ega põhjavett; biokütuse head määrimisomadused säästavad mootorit. Mitmed uuringud on näidanud, et 1 kg tavalise diislikütuse asendamine biodiisliga vähendab CO2-emissiooni 3 kg võrra. Biodiisli kasutamise korral väheneb ka muude kahjulike ainete heide. Teatud juhtudel on võimalik biodiisli tootmiseks kasutada ka pruugitud toiduõli ning sel moel vähendada selle prügilasse sattumist . Tabelist 2 on näha, et biodiisli puhul heidetakse õhku oluliselt vähem saasteaineid, vähesel määral suureneb vaid NOx-heide. Kuna biodiisel loetakse CO2-emisiooni poolest neutraalseks,
jäätmed, mida kasutatakse suhkrutehastes kütusena. · Siiski on biomassi kasutamine endiselt tunduvalt väiksem kui kasutamispotentsiaal. · 2008. aastal tegi energiaministeerium koos FAOga biomassi kasutamise uurimise. · BIOKÜTUSE- · Argentina on suuruselt neljas biodiisli tootja ja suur ekspordiriik. · 2006. aasta aprillis, mis on mõeldud kasutamiseks biokütuste reguleeriva seaduse eesmärk on, et 2010. aastaks 5 protsenti kõigist kasutatava diislikütuse riigis on biodiislit. · Samal aastal 2006 alustas Eraannetajate rahastada ka biokütuste arendamist (bioetanooli) (maisi ja suhkruroogu) Santa Fe provintsis 250-300 miljonit dollarit. · Välja arvatud, et tööhõive mõjud on suured, on eesmärgiks toota aastas 200 miljonit liitrit biokütust. 2010. aasta eesmärgiks on saavutada (vähemalt 5%) taimsete derivaatide lisamine kõigisse kütustesse. · · 2008
Kõige tähtsamad saadused ja nende rakendused on järgmised: · Gaaskütused Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanist. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. · Vedelkütused Mootoribensiinid Petrooleumid. Tavalist petrooleumi kasutatakse majapidamiskütusena veel paljudes maades. Gaasiõlid lähevad diislikütuse valmistamiseks ja samuti kütteõliks. Rasked kütteõlid leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. ·Teised kasutusalad Vedelkütus ja nafta kerged frakstsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses. Parafiine kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitööstuses, ka meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid on asfaldi tooraine.
n TJK TJKq = Q = 17kr/t n TJK TJKp= = 1,59kr/tkm P Leiame aastase veotöömahu haagisel: Haagise massH = 2,2 tonni Haagise vedamisel tehtud tonn kilomeetrile: PH= 2,2*32 344,8km= 71 158,56 tkm Et leida veotöömahtu haagisel tuleb haagise mass korrutada koguläbisõduga. Kütteained: n l KAl=13,7 norm. kütteained liitrile. 100 km n l KAp=1,3 norm. kütteained veotööks. km Diislikütuse hind hulgihinnana on jaehinnast 17,2% odavam, st et HKÜD = 15,07kr/l 4 Jaehind on 18,20 kr/l KA= H KÜD * [ ( P + PH )* KA p + L* KAl ] n n kus, HKÜD kütuse hulgihind, P aasta veotöömaht, PH = aasta veotöömaht haagisel, nKAl norm kütteained liitrile, nKAp norm kütteained veotööks, L aasta koguläbisõit
kõrget surveastet), kuid sel juhul peab olema võimas starter ja akud. Tänapäeval on surveastmeid küll tõstetud (mida suurem surveaste, seda rohkem teeb kütus kasulikku tööd), kõrgema surveastmega kaasneva mootori kõrgema müra ja jäigema töö leevendamiseks kasutatakse mitmeastmelist sissepritset. Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus ≈ 30...200 oC. Diiselkütuse täpsem koostis: http://www.e-ope
Tähtsaim bensiinile esitatav nõue on detonatsioonikindlus. Harilikul põlemisel liigub bensiinileek kiirusega mõnikümmens meetrit sekundis, kusjuures rõhk silindris muutub sujuvalt. Detonatsiooni korral on aga tegemist plahvatusega, leegi liikumise kiirus ületab helikiiruse. Selle tagajärjel võin mootor tõiselt kahjustada saada. 3.2 Diislikütus on naftasaadus mis on enamasti läbipaistva või kollaka värvusega. Diisel pihustub ja süttib kergelt. Täpselt seda nõuabki diiselmootor. Diislikütuse üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid on väävlisisaldus. Suur väävlisisaldus kahjustab mootorit. Alates 1975. aastast on keelatud müüa diislikütust mille väävlisisaldus on üle 0,5%. 3.3 Etanool ehk etüülalkohol ehk piiritus on üks tuntumaid alkohole. Ta on läbipaistev, iselooluliku lõhnaga, kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli saadakse põhiliselt kolmel viisil: 1. suhruid/tärklist sisaldavate lahuste/produktide kääritamisel 2. puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3
Joonis 1.8. Nafta töötlemise lihtne skeem. Hiljem sai destillatsioonist pidevalt jätkuv protsess. Kaasajal on enamik protsesse pideva vooluga - moderne toorõli rafineerimise perioodiline protsess. Joonis 1.9. Kaasaegne nafta rafineerimise kompleksskeem. Destillatsioonikolonnis (vt joonis 1.9 bensiini tootmise osa) madalamate keemistemperatuuridega süsivesinikud propaan ja butaan - tõusevad üles kolonni tippu. Otsevoolu (stright run) bensiin, petrooleum ja diislikütuse fraktsioonide vaheltvõte toimub kolonni madalamaltelt positsioonidelt. Otsevoolu produktid isoleeritakse lihtsa destillatsiooniga. Süsivesinikke, mille keemistemperatuurid on kõrgemad diislikütuse omadest ei aurustata; nad jäävad vedelikuks ja langevad kolonni põhja (atmosfäärsed jäägid e atm gaasiõli:AGO-Atmospharic Gas Oil). Algselt kasutati atmosfäärseid jääke teekatete valmistamiseks ja tihendusmaterjalina, pitseerimismaterjalina jm. Hiljem leiti, et
Sloveenia suurim kaubasadam on Koper. Siin randuvad laevad tervest maailmast.Kaup lossitakse ja saadetakse edasi ka praamidel või mööda raudteed. Koperi sadamat kasutavad ka Austria , Ungari, Tsehhi vabariik ja Slovakkia- need on nimelt merepiirita ja sadameteta riigid. Energia Sloveenia on neto energia importija. Primaarenergia kasutus oli 2009 aastal Sloveenias 81 TWh ja 40 TWh miljoni inimese kohta. Diislikütuse kasutamine on kahekordistunud viimase kümne aasta jooksul. Sloveeniat katab 81 % tema vajadusi kodumaine raske kütuste tootmine. Taastuvate energiate osakaal Sloveenias 2010 aastal oli 30 % .Võimu poolt loodud hüdroelektrijaamad moodustavad umbes 95 protsenti elektrienergiast Sloveenias. Taastuv,jäätmete ,biogaasi elektrijaamad on veel haruldased . Elektri osakaal taastuvatest energiaallikatest
c) Tahked (puit ja kivisüsi) d) Elekter (alalisvool ja vahelduvvool). Generaator Vahelduvvool; Aku Alalisvool. Inglise keeles: AC/DC, AC on vahelduvvool, DC alalisvool. Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkütuseid, kuna nende kütteväärtus/kasutegur on suurem. Kütteväärtus: kütuse väärtuse tähtsaim näitaja, mis iseloomustab soojushulka, mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3..
Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus on tsetaaniarv, mida määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris. Diislikütus süttib diiselmootoris iseenesest. Ta pritsitakse mootorisse, kus ta kuumeneb suure rõhu all mitmesaja kraadini. Tsetaaniarv iseloomustab nii diislikütuse isesüttimist kui ka ühtlast põlemist. Diislikütuste puhul uuritakse ka seda, kui viskoossed need on. Diislikütuste puhul on oluline ka hangumistemperatuur, sest erinevalt bensiinidest, võivad mõned diislikütused ka -15..-20 C juures hanguda ja võtta sültja kuju. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 3. Määrdeõlid. Määrdeõlideks nimetatakse kõiki toatemperatuuril vedelaid määrdeaineid. Nad
annaabi.ee 
