(4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2. 1,59 0,77 3. 1,53 0,77 4
(4) Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vordusest (4) (5) Seos (5) näitab meile,et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja soltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k = r/S ning siit saame,et r = k·S (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Mõõtke kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kandke tulemused tabelisse 1. Leidke traatide keskmised diameetrid d1 ja d2. Saadud keskmiste diameetrite abil leiate traatide ristlõike pindalad ( S=pr2) Traadi läbimõõdud d 1 d2 1 0,75 1,6 2 0,76 1,57
(4) Kasutades seoseid (1) ja (2), saame võrdusest (4) (5) Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. 3. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 1 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 1,60 0,76 2. 1,59 0,77 3. 1,53 0,77 4
Kodutöö I Esimese rinde puude karpdiagramm üksik jäme kuusk 10 15 20 25 30 35 Diameeter (cm) Joonis 1. Proovitükil 642 mõõdetud esimese rinde puud aastal 2001 Puuliikide ümbermõõtude karpdiagramm 35 30 25 Diameeter (cm) 20 15 10 KS KU LM LV RE SA Joonis 2. 2001 aastal proovitükil 642 mõõdetud esimese rinde puude diameetrid liigiti
Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter: 37m Kaevandi sügavus: 0.3m Korruste arv: 9
Andmed: P1 = 6 kW P2 = 9 kW P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus
6.1. Katse skeem Katse tegemiseks on vaja He-Ne gaaslaser, klaasplaat, millele on kantud õhuke verekiht, mattpaberiga kaetud ekraan, digitaalnenihik, joonlaud. 6.2. Katse Panen klaasplaadi gaaslaseri ja ekraani vahele. Mõõdan klaasplaadi ja ekraani vahemaa joonlauaga. Kannan tulemuse tabelisse. Ekraanile tekib kujutis, milles on eristatavad erinevad rõngad. Mõõdan digitaalnihikuga esimese tumeda ja heleda rõnga diameetrid. Muudan ekraani ja klaasplaadi vahemaad ning kordan mõõtmisi. Teen arvutused ning kannan tulemused tabelisse (tabel 1). On teada ka, et =632,8nm. Kaugus Maksim Rõnga Tan Sin Osakeste objekti umi järk diameet diameeter ja (rõnga er D, d , m ekraani nr) cm vahel k 1 2 3 keskmine L,cm
Skeem Lõige I T1 = M1 = 28,6 Nm (-) Lõige II T2 = M1 + M2 = 28,6 + 38,2 = 66,8 Nm (-) Lõige III T3 = M1 + M2 Mv = 66,8 105 = -38,2 Nm = 38,2 Nm (+) Lõige IV T4 = M4 = 19,1 Nm (+) Sisejõudude epüür Tmax = 66,8 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 30mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 30 mm, seega d = 0,6*30 = 18mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid Täisvõll: Toruvõll: = 18,9 MPa 7. Analüüs Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, sest täisvõll kaalub rohkem ning ta on natuke liiga
5. Kontrollarvutused koos kõikide kasutatud valemite ja füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. It = mr² /2 mgh = + I = mr² m - silindri mass (kg) v - masskeskme kulgeva liikumise kiirus ( m/s ) I - inertsmoment ( kgm² ) - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes ( rad/s ) g – 9,81 (conts) sin – 0,08 (conts) 6. Järeldus, hinnang töö tulemusele Võrreldes nelja katse tulemust, mille kaldpinna pikkus on sama, kuid massid, kiirused ja diameetrid erinevad, jõuame järeldusele, et I ja It väärtused sarnanevad.
on esimesest 2 korda suurem, siis tasakaalustav jõud on võrdne ja sama suunaline esimese jõuga. Epüüril märgiga lõik on surutud ja + märgiga tõmmatud. 3. Detaili ristlõikepinge epüür. Märgin detailil ristlõiked ja arvutan nendes pindalad, koonuse osas leian kõigepealt ka diameetrid. Ristlõike G geomeetria ei ole üheselt määratud, seega on seal kaks pindala väärtust. G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4. Detaili pikkepinge epüür. 4
Selget alleerida ei ole võimalik eristada. Ühtlane vahesamm puude vahel selles reas puudub. Puuliikidest on esindatud harilik saar, harilik vaher ja mägivaher. Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena suurte mõõtmetega harilik saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 78 cm), kuid antud puul on latv murdunud ja võras on küllalt palju kuivi oksi ning ka tüvel suured koorevigastused. Reas kasvavad ülejäänud puud on mõõtmetelt võiksemad (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 26-60cm). See tinglik puuderida ääristab ka sealpoolset jalgteed, moodustades samas kõrval kasvava puudegrupiga jalutajatele ilusa visuaalse ja varjulise terviku on ka selle puudegrupi säilitamine oluline. Teises allee osas (peale alleed risti läbivat sõiduteed) kasvavad jalgteed pärnad, vahtrad ja saared. Allee on 2-realine, kohati 3-realine. Jalgteest paremal (põhjas) asetsebstaadion ja vasakul sõidutee-parkla. Pärnade mõõtmed on tähelepanu-
möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Madala lahutusega Saturni pildid erinevad selletõttu üksteisest tugevasti. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturn'i rõngad jäid Päikesesüsteemis unikaalseteks kuni 1977 aastani, kui avastati väga ähmased rõngad. Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole ligilähedaseltki nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise
5. Võrreldes saadud tulemust erinevate materjalide nihkemoodulitega, määrake traadi materjal. Töötamisel teise seadmega: 1. Määrake väändevõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitatav on väiksem ketas). Mõõtmisi sooritage 5 korda. Tulemused kandke tabelisse „Võnkeperioodide määramine). 2. Mõõtke lisaketta ja selle ava diameetrid D 1 ja D2 ning mass m ja arvutage lisaketta ja selle ava raadiused. 3. Asetage lisaketas põhikettale ja määrake viiel korral n täisvõnke aja kaudu periood T2. 4. Arvutage nihkemoodul valemi (17) järgi ja tema laiendatud liitmääramatus. 5. Võrreldes saadud tulemust erinevate materjalide nihkemoodulitega, määrake traadi materjal. Töötamisel teise seadmega: Võnkeperioodide määramine
Mõõtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k= S ning siit saame,et =kS , kus S on traadi ristlõike pindala. S=r² 4. Töö käik 1) Protokollige mõõteriistad. 2) Mõõtke kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kandke tulemused tabelisse 1. Traadi diameetri mõõtmine. Tabel 1. Jrk.nr (mm) (mm) (Peene traadi läbimõõt) (Jämeda traadi läbimõõt) 1. 0.78 1.56 2. 0.77 1.56 3
KODUTÖÖ NR. 3 Mitme-astmeline hammasmehhanism ÜLIÕPILANE: KOOD: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2015 Lähteandmed: Mehhanismi ülekande suhe u = 205 Mootori pöördemoment M = 19,8 Nm ja pöörlemissagedus n = 1455 min-1 Ülekantav võimsus P = 3,0 kW. Arvutada mehhanismi vajalik ülekandeastmete arv ning väljundvõlli pöördemoment ja pöörlemissagedus. Leida viimase hammaspaari diameetrid ja laiused. 1. Mehhanismi ülekandeastmete arv Hammasülekande soovituslik ülekandesuhe on kuni 10. Mehhanismi ülekandesuhe arvutatakse valemiga u=u 1 ∙ u2 ∙ … ∙u n kus ui – ühe astme ülekandesuhe. Kui mehhanismis oleks kaks ülekandeasted, siis keskmine ülekandesuhe on ui= √u=√205 ≈ 14,3 See on liiga suur arv ja vaatleme kolmeastmeline mehhanism. Siis ui= √3 u=√3 205 ≈ 6,7 Seega on vajalik kolmeastmeline mehhanism.
29,7 dispersiooni 90%lised usalduspiirid, 19,11 23 standardhälbe 95%lised usalduspiirid, 4,29 25,3 standardhälbe 90%lised usalduspiirid. 4,37 24,8 32,6 3) Eeldades diameetrite samasugust hajuvust ka ülejäänud üldkogumis, leida, mitme 31,25 puu diameetrid peaksime mõõtma, et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,5 cm 23,5 24,15 4) Leida, mitme puu diameetrid peaksime mõõtma, 23,2 et saada keskväärtuse hinnang täpsusega 1%. Variatsioonikordaja 33,4 N= 26,85 18,25 18,4 5) Mis on usaldusnivoo? 26,1 6) Mis on usalduspiirid? 27,05 7) Mida iseloomustab standardviga
Kõrguste mõõtmine- · Kõrguseid tuleb mõõta igale puistuelemendile Enamuspuuliigil vähemalt 10 puud Kaaspuuliikidel vähemalt 5 puud · Kõrgusi tuleb mõõta võimalikult erinevate jämedustega puudel Mahu leidmine · Kasvava metsa mahutabeli abil leitakse mõõdetud diameetrite ja kõrguste järgi kõikidele puudele mahud · Puistu tagavara saadakse puude mahtude summeerimisel Üldjuhul mõõdetakse ülepinnalisel kluppimisel puude diameetrid metsaklupi 4-cm astmelist, ümardatud skaalat kasutades. Kõrguse-diameetri paaride saamiseks mõõdetakse kõrguse mõõtmiseks valitud puude diameetrid uuesti üle, kasutades seekord metsaklupi täpsusskaalat, ning diameetrid registreeritakse sentimeetri täpsusega. Suurem täpsus diameetrite mõõtmisel annab võimaluse täpsemini hinnata tüvede kujusid. Suurema täpsuse saavutamiseks on ka puude kõrgused soovitav
(5) 5 Seos (5) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga ning siit saame, et (6) kus S on traadi ristlõike pindala. Töö käik 1.Protokollime mõõteriistad. 2.Mõõdame kruvikuga traatide diameetrid viiest erinevast kohast ja kanname tulemused tabelisse (Tabel 1). Leiame traatide keskmised diameetrid. Traadi diameetri mõõtmine Tabel 2 Järjekorra d1 (mm) d2 (mm) number 1. 0,66 1,56 2. 0,64 1,54 3. 0,68 1,58 4. 0,65 1,49 5
Madala lahutusega Saturni pildid erinevad selletõttu üksteisest tugevasti. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturn'i rõngad jäid Päikesesüsteemis unikaalseteks kuni 1977 aastani, kui avastati väga ähmased rõngad ümber Uraani ja varsti seejärel ümber Jupiteri ja Neptuuni). Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole ligilähedaseltki nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise
R= l S U R= l DF R= U= l S I S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k= /S ning siit saame, et =k*S 4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d =0,001m d2=0,00048m 1 d 2 S 4 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S =7,85*10-7 S2=1,81*10-7 1 2
RDF DF l (4) S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1mm; r1=0,5mm d2 =1,27mm; r2=0,635mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 =*0,520,785mm2 7,85*10-7m2 S2 =*0,63521,267mm2m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse.
ja palju selgemaid jutte). Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus. Uraani raadius on 24500km (3, 8 Maa raadiust); mass: 8, 6 * 10 22 tonni (14, 5 Maa massi)
l DF S Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1,28 mm d2 = 0,5 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga.
493 5.350 dispersiooni 95%lised usalduspiirid, 5.733 9.773 dispersiooni 90%lised usalduspiirid, 5.964 7.273 standardhälbe 95%lised usalduspiirid, 2.394 3.126 standardhälbe 90%lised usalduspiirid. 2.442 2.697 3) Eeldades diameetrite samasugust hajuvust ka ülejäänud üldkogumis, leida, mitme puu diameetrid peaksime mõõtma, et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,3 cm 81.692 4) Leida, mitme puu diameetrid peaksime mõõtma, et saada keskväärtuse hinnang täpsusega 1%. Variatsioonikordaja 55.097 N= 110 5) Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivoo on tõenäosus, mis on etteantud, sinna kuulub üldkogumi parameeter. 6) Mis on usalduspiirid
........................................................................ 6 Hammasrataste läbimõõdud.............................................................................................................7 Jõud hambumises.............................................................................................................................8 Tegelikud pinged hammastel:..........................................................................................................9 Võllide diameetrid......................................................................................................................... 11 Laagrite valik................................................................................................................................. 12 Õlikogus.........................................................................................................................................12 Kasutatud materjalid:..........................................................
dispersiooni 95%lised usalduspiirid, 8,82736 13,35753 dispersiooni 90%lised usalduspiirid, 9,215363 12,72356 standardhälbe 95%lised usalduspiirid, 2,971087 3,654795 standardhälbe 90%lised usalduspiirid. 3,035682 3,56701 3) Eeldades diameetrite samasugust hajuvust ka ülejäänud üldkogumis, leida, mitme puu diameetrid peaksime mõõtma, et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,3 cm 2824,923 4) Leida, mitme puu diameetrid peaksime mõõtma, et saada keskväärtuse hinnang täpsusega 1%. Variatsioonikordaja 20,539 N= 4218505 5) Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivoo näitab tulemuse sattumist mingisse kindlasse vahemikku, milleks enam 6) Mis on usalduspiirid
muskelautod, mille bigblockid gaasi puudutamisel autot kõvasti küljelt küljele kiigutasid, oli small blockidel põhjust hakata asju pakkima. Praegustes Eesti oludes tasuks siiski ka möödasõitvasse smallblocki lugupidamisega suhtuda, kuigi toore jõu poolest bigblockile vastast pole. Mootori töömahust rääkides võib tihti kohata sellist fraasi nagu (bored) .030" over. See tähendab seda, et plokis on silindrite diameetrid just selle mõõdu võrra (0,03 tolli) suuremaks puuritud. Tavaliselt on see mootori kapitaalremondi käigus vajalik kulunud silindriseinte taas siledaks saamisel. Samas annab see mingi võidu ka töömahus (näiteks 350 CID mootorist saab 355 CID mootor), mis tähendab väikest võitu võimsuses, kuid tuleb arvestada, et sellist plokki üldjuhul enam uuesti kapremontida võimalik pole, samuti eeldab see protseduur uusi kolbe ja
R=l/S Kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: I=U/R Kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U-pinge traadil. Traadi materjali eritakistuse saame leida valemist: K=/S Kus K on tõus mille leiame graafikult ja S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik: Mõõtsime traatide diameetrid: Jrk.nr. d1(mm) d2(mm) 1 1,60 0,8 2 1,61 0,81 3 1,54 0,8 4 1,60 0,83 5 1,58 0,79 Keskmine 1,59 0,81 Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest: I=1A , d=0,81mm NR l (m) U ( V) R () 1 0,06 0,27 0,0675 2 0,12 0,45 0,1125 3 0,18 0,62 0,155
Saturni kuud meenutavad oma kraatrite, orgude ja mäeahelikega veidi meie kuud, on aga viimasest palju külmemad ning tõenäoliselt läbinisti jääst moodustunud. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturni koostis Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0.7) on väiksem kui veel. Nagu Jupiter, koosneb Saturn umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem.
Kontroll: 9481 Kontroll 222,28 292,47 X X 9481 Vahe: - 0,00 0,00 Mõõdetud diameetri ja kõrguse paarid Puuliik Diameetriastmes Täpsetele diameetritele h24 arvutamine puuliigile: täpsed diameetrid vastavad kõrgused h24=sum(h)/sum(hs(d)) Ku 18 20 22 20,9 22,2 23,1 Ku 23 26 23 23,7 26,6 24,2 26 26 Ku 28 29 29 30,5 29,7 29,4 Ks 21 21 20 22,6 22,9 21,2
ülejäänud mõõdetavate rõngaste vasakpoolsetele äärtele vastavad näidud. Keerates mikroskoopi ikka ainult paremale, viige niitrist üle tsentri kõige väiksema mõõdetava rõnga parempoolsele äärele. Selliselt määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste parempoolsetele äärtele vastavad näidud. Mõõtmine lõpeb kõige suurema rõnga parempoolsel äärel. 9. Saadud tulemuste põhjal leiame Newtoni rõngaste diameetrid. Raadiuste mõõtmine oleks ebatäpne, sest tsentraalne laik on küllalt suur ning seepärast tsentri täpne määramine raskendatud. Mõõtmistulemused kandke tabelisse, märkides ühtlasi ära, kas mõõdetudo n heledaid või tumedaid rõngaid. 10. Arvutage vastavalt valemile (7) või (8) läätse kõverusraadius. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine R. Leidke tulemuse juhuslik viga R. 3. TABEL Rõnga nr. Mõõteskaala lugem
3,251655 3,894757 cm 3. Mitut puud tuleks mõõta? 3.1 Mitut puud tuleks mõõta et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,3 cm Eeldades diameetrite samasugust hajuvust ka ülejäänud üldkogumis, tuleks mõõta 140 (139,3969) puu diameetrit, et saada keskväärtuse hinnang veaga 0,3 cm. 3.2 Mitut puud tuleks mõõta, et saada keskväärtuse hinnang veaga 1% Et saada keskväärtuse hinnang veaga 1 % tuleks mõõta 849 puu diameetrid. (Vt. Tabel 3) Tabel 3. Variatsioonikordaja= 29,13723 N= 848,9781 4 4. Usaldusnivoo Usaldusnivooks nimetatakse vahemikku kuhu see üldkogumi parameeter kuulub teatud tõenäosusega. 5. Usalduspiirid Usalduspiird on teisisõnu kaks arvu, mille vahel asub üldkogumi parameeter tõenäosusega 1- 6. Standardviga Standardviga iseloomustab aritmeetilise keskmise kui keskväärtuse hinnangu standardhälvet.
Saturnil kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese 29,46 Maa aastat, umbes 25 000 Saturni ööpäeva, seega on Saturni aasta peaaegu 30 korda pikem kui Maal. Samas pöörleb Saturn väga kiiresti üheks pöördeks ümber oma telje kulub tal vaid 10 tundi ja 39 minutit ja 15 sekundit, seega kestab ööpäev seal 2,5 korda vähem kui Maal. Planeetidest on Saturn kõige lapikum. Kui vaadata läbi väikese teleskoobi on Saturn silmnähtavalt lamestunud, tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Nagu teistelgi hiidplaneetidel (jupiter, uraan, neptuun), ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Kuna Saturn on
Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast. Neptuuni diameeter on 49 532 km ja mass 0243×1026 kg. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Pluuto keskmine raadius on 1195 km ja mass 1,305 ± 0,007×1022 kg.
andmed 63 esimese rinde kuuse kohta. Andmestikus on igal puul mõõdetud kaks diameetrit, d1 tsentri suunas, d2 risti tsentriga (Kiviste K 2011b). Lisan uue veeru ning arvutan igale puule keskmise diameetri. Kuna d2 võib olla 0, st. mõõtmata, kasutan keskmise leidmisel funktsiooni IF (=IF(d2>0; (d1+d2)/2; d1)). b) Filtreerisin välja selle puuliigi 1. rinde puud, mida oli risttabelis 1. rindes kõige rohkem ehk 1 rinde kuused. Kopeerisin nende diameetrid uuele töölehele (Kleebi teisiti, Väärtused (Paste Special, Values). Proovitükil 772 on peapuuliigiks kuusk (KU). 4. Rühmitamine Edasises töös vaatlen uuritava juhusliku suurusena diameetrit d. Andmetöötluse lihtsustamiseks omistasin pesadele, kus asuvad d väärtused, nime (märkisin hiirega andmeplokk, valisin menüüst: Lisa, Nimi, Määratle). Leidsin rühmitamata andmeist valimi esmased karakteristikud: valimi mahuks
k s 2 k s 2 , 2 1- 2 1+ , k ,k 2 2 Näide (I) Mõõdeti 12-ne 10-aastase puu diameetrid maast 1 meetri kõrgusel. Tulemused: 25, 21, 22, 26, 28, 23, 20, 24, 26, 22, 25, 26. Leida selle metsa 10-aastaste puude diameetri standardhälve ja dispersiooni 95%-lised usalduspiirid. Lahendus. 1) Vabadusastmete arv k = 12 1 = 11. 1 12 2) Diameetrite aritmeetiline keskmine: x= x i = 24 12 i =1 1 12
kaetud soolase veega, Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49 1022 J . Maa on ainus Päikeselaigud Päikese pinnal võib näha tumedamaid piirkondi teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika, päikeselaike. Seal on temperatuur madalam (3800K). suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis. Maad Neid leidaub igas suuruses, kuid suuremate diameetrid moodustavad elemendid: raud, hapnik, räni, magneesium, võivad olla kuni 50 000 km. Päikeselaikude arvukus ja nikkel, väävel. Maa on Päikesest parajal kaugusel, et suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. säilitada vesi kõigis kolmes olekus ja et toimiks vee ja süsiniku ringlus looduses. Päikesetuuled Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud laetud Marss
sx = N 10) Katsetäpsuse arvutamise valem sx sx V = 100 = x Px = 100 x N x N 11) N leidmise valem, kui on ette antud standardviga 12) N leidmise valem, kui on ette antud katsetäpsus Hüpoteeside kontroll 13) Edasi võrdlesin enda proovitükil mõõdetud andmeid proovitükiga 64. Selleks arvutasin proovitükil 64 kahes suunas mõõdetud diameetri keskmise. Seejärel filtreerisin proovitükilt 64 välja 1. rinde sama puuliigi( MA) diameetrid ning leidin vaatluste arvu. Proovitüki nr. 64 vaatluste arv tuli N=64 14Edasi leidsin mõlema proovitüki diameetri dispersioonid vastaval 1. rinde puuliigile. Ning vastavalt nendele andmetele leidsin kas nendele proovitükkidele vastavate üldkogumite diameetri dispersioonid on oluliselt erinevad ( = 0,05)? Disp. Oma 14,27 Disp. 64 18,72 P-väärtus 0,284 Jah või ei Ei ole olulist erinevust
RDF= S l DF Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sōltuvuse graafikuks on sirge tōusuga k = ρ/S ning siit saame, et ρ= k·S ( Ωm) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik. 1. Mōōtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 0,47 mm d2 = 0,97 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=πr2). S1 = 0,173 mm2 (0,173*10-6 m2) S2 = 0,739 mm2 (0,739*10-6 m2) 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga.
Käsitsitöö puhul kulub kahel mehel taolise hoone ehitamiseks (koos vaheseintega) 20...30 päeva. Tööstusliku ehitustöö puhul lüheneb tööle kuluv aeg tunduvalt. Maja puhul, kus elatakse aastaringselt, võiks palgi läbimõõt alata 22 cm-st. Lisaks seinapalkidele vajatakse maja ehitamiseks veel 8...15 cm jämedusi peenpalke sarikateks, 5...7 cm jämedusi ümarlatte roovlattideks, poolpalke ehk lõhikuid põrandadeks, võib-olla ka katuseks. Lihtsam on ehitada, kui palkide diameetrid ei erine üksteisest enam kui 5...6 cm. Palgi läbimõõt mõõdedakse tema peenemast otsast või selle lähedalt tüve pealispinnalt, koore alt. Kui hoone seina pikkus palkide keskkohast keskkohani on 5 m, siis peab metsast valima vähemalt 5,8-m palgi Ümarpalkmajade ehitamiseks kasutatava materjali läbimõõt kõigub vahemikus 8...16 cm, tahutud palkide puhul on sobiv jämedus (enne tahumist) 22...28 cm. PLAKSEINA EHITAMINE
ei õnnestunud. 14 4 LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 4.1 Silindri inertsmoment 4.1.1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi leidmine kaldpinna abil. 4.1.2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt (4 tk), nihik, automaatne ajamõõtja. 4.1.3 Katse käik Mõõtsime silindrite massid (m-kilogrammides) ning diameetrid (d-meetrites). Peale selle tuli mõõta kaldpinnal olevate ajamõõtja väravate vahe (l-meetrites). Seejärel arvutasime silindrite teoreetilised inertsmomendid (It-kgm2). Kui teoreetilised inertsmomendid olid mõõdetud, siis alustasime katsetega. Katse käigus veeretasime igat silindrit kolm korda kaldpinnast alla, see juures mitte hoogu lükkamata vaid lasime raskuskiirendusel vedada silindrit edasi ning peale
võrkkesta veresoontest. Valged või hallid ähmaste piirjoontega paiksetest "Pehmed" eksudaadid e kärbumistest põhjustatud haiguskolded. Veresooned on "vatitupsud"-eksudaadid ummistunud. Ahenenud, väänlevad ja korrapäratud veenid ning arterite Veenide anomaaliad muutused. Mõlemal puhul on veresoonte diameetrid ja seinapaksused korrapäratud. Uudisveresooned Võrkkesta veenidest kasvavad uued väiksed veresooned. Makulopaatia Tursest või isheemiast põhjustatud makula kahjustus. Diabeedi puhkemisel põhjustab kõrge veresuhkur silmaläätse suhkrusisalduse tõusu, mille tõttu lääts tursub ja tema võime vaadeldavaid objekte teravustada muutub. Sel juhul näeb inimene halvasti teatud kaugusele. Enamikul juhtudes halveneb kaugele
vähesest heeliumist. Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Uraanil on sinine värvus. · Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga. Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit. Siiski pöörleb suurem osa Uraani atmosfäärist kiiremini. Nagu ka teistel hiidplaneetidel, esinevad Uraani välisatmosfääris väga tugevad planeedi pöörlemissuunalised tuuled. Teatud laiuskraadidel, nagu 2/3 vahemaal ekvaatorist
Tihedus tunduvalt väiksem kui maal. Vesiniku ja Heeliumi suur osakaal. Jupiteri suured kuud(Io, Europa, Ganymedes, Callisto). Jupiteri atmosfääris palju vesiniku. Jupiter kiirgab infrapuna. Jupiteril ka rõngad. Magnetväli tugev. Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil. Jupiter pöörleb kiiresti. Saturn, teine. Sarnane jupiteriga aga pisut väiksem. Kaalub 30% jupiterist. Saturnil hästi nähtavad rõngad. Saturn on kõige lapikum. Ekvaatorist ja pooluselt tõmmatud diameetrid suhtuvad 10:9. Magnetväli on olemas. Suuri kaaslasi 10 pluss 8 väiksemat keha.(Suuremad kaaslased Rhea, Titan, Japetus). Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil. Uraan. Palja silmaga nähtav aga raskesti. Uraanil rõngad. Suuri kaaslasi viis. Kõik ekvaatori tasandil. Uraani ekvaator peaaegu risti orbiidi tasandiga. Tahke tuum. Magnetväli. Uraani telg.(Pildil) Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. Asukoht arvutati välja. Kaaslasi on 2:Triton ja Nereis
lDF (4) S 20 Seos (4) näitab meile, et takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sltuvuse graafikuks on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 1.10 Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid 1. d1 = d2 = d2 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S . 4 2. S1 = S2 = 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral
Suuremad puud. Kõigepealt tehakse etteraie, seejärel viiakse sae juhtplaat langetatava puu küljelt sisse, tasapindade vahe etteraie ja langetuslõike vahel peaks olema kuni 2cm, lõigatakse soovitud paksusega pideriba. Seejärel teostatakse langetuslõige ühe või mitme võttega. Selline viis tagab puu soovimatu langetamise kas kalde või tuule mõjul. Kvaliteedinõuded paberipuule Läbimõõt. Lubatud diameetrid vahemikus 6-60 cm, mõõdetuna koore alt. Kui diameeter ei mahu antud vahemikku, loetakse puu praagiks. Pikkused. Standardpikkused paberipuidule on 3,0m ja 4,0m (+/- 10 cm). Mõõtmisel ümardatakse väiksema detsimeetrini. Oksad ja laasimine. Oks peab olema laasitud tüvega paralleelselt, võimalikult tüve lähedalt nii, et oksa ja tüve vahele ei jääks tühimikku, mis takistaks koorimist. Harupuud ei ole lubatud.
ühtlaselt jaotunud.Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad olid esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus. Uraani magnetväli on veider, sellepärast, et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud
Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad olid esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. See oli märkimisväärse tähtsusega, kuna sellest ajast alates me nüüd teame, et rõngad on planeetide üldiseks (tavaliseks) tunnuseks, mitte üksinda Saturnile omane iseärasus. Uraani magnetväli on veider, sellepärast, et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on
Silikoonõli 1. Õli väljavool 2. Vabalt pöörlev ja aksiaalsuunas liikumisvõimalusega kolb 3. Mootori võll 4. Kaas 5.Silinder 6. Õli sissevool 7.Tühjendusava Võlliliini osade diameetrid peavad vastama nn. registrivalemitele : Dv = Dt, Ne Dv = 92 3 ( 1+ ) , kus Dv on vahevõlli väline diameeter , n Dt - tugivõlli diameeter , n - sõukruvi pöörete arv, Ne - peamasina efektiivvõimsus , - tegur ,mis oleneb mootori taktilisusest , silindrite arvust ja sõukruvi tasakaalustusastmest. Ds = 1,12 Dv +k Dsk , kus Ds - on sõuvõlli diameeter, Dsk sõukruvi diameeter,
(68) ja 1983 TB lähenes Päikesele vaid 0,14 a.ü. kaugusele. (5) Joonis 18. Asteroidide ja planeetide asukohad orbiitidel seisuga 1.detsember 2003 Viis läbimõõdult suuremat asteroidi on 1 Ceres (914 km), 2 Pallas (522 km), 4 Vesta (526 km) ja 10 Hygiea (430 km), 3 Juno on alles viieteistkümnes. Üldse on vaid 30 asteroidi suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameetrid on vaid mõnisada meetrit. (5) 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid Helda pea ja pika sabaga suur komeet on imetlusväärne nähtus öötaevas. See, mida meie silm aga näeb pole tegelikult komeet, vaid gaas mis komeedist purskub ja 28 päikesevalguses helendab. Komeedid koosnevad veest, jääst ja tolmust. Nad on väga väikesed ning neid pole võimalik näha, kui nad on Päikesest kaugel.
annaabi.ee 
