Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anglo-Australian Telescope (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Anglo-Australian
Telescope

Anglo- Austraalia Teleskoop asub Anglo-Austraalia Observatooriumis.

Kõige
sagedamini kasutatavad instrumendid Anglo-Austraalia Teleskoobil on
selle spektrograafid. Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad
valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud
väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat
valgust.
Lainepikkus :
optiline
Fookuskaugus : 12.7m
Atlituut
Kupli alus: 1134m
Kupli
tipp: 1184m
Peaaken
Töötav diameeter : 3.893m
Väliserva
Anglo-Australian Telescope #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k6pu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
odt

Tõravere Observatoorium

elu sfääriline objekt. Kuna teadustöö on hetkel käimasolev, siis täpseid tulemusi hetkel veel ei ole. 7.Kas Te olete ka mõnes maailma suuremas observatooriumis käinud? Kui jah, siis milline oli sealne kogemus, võrreldes Tõravere Observatooriumiga? Jah, olen töötanud 2.5 aastat Euroopa Põhjaobservatooriumis (Roque de los Muchachos Observatory), Kanaari saartel, La Palmal. Töötasin seal tugi- astronoomina, alguses aasta Isaac Newton Telescope peal ja hiljem poolteist aastat Nordic Optical Telescope teenistuses. Kõige suuremaks erinevuseks Tõravere Observatooriumiga on see, et La Palma observatoorium asub väga heas astrokliimas. Mis tähendab seda, et kui Eestis me teostame astronoomilisi vaatlusi umbes 60. ööl aastas, siis La Palmal umbes 300. ööl aastas. La Palma observatoorium asub 2500. m kõrgusel merepinnast, seega enamuse ajast 2 on nad pilvedest kõrgemal

Füüsika ajalugu
thumbnail
25
doc

Fotograafia

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5.

Fotograafia
thumbnail
12
pdf

Analüütiline keemia

Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle ti

Analüütiline keemia
thumbnail
112
docx

Megamaailma füüsika

HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................

Füüsika
thumbnail
32
doc

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofi

Fotograafia
thumbnail
13
doc

Füüsika valemid mõisted

Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka positiivseks ja äraantud

Füüsika
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ­ ilmalik 2) sakraalarhitektuur ­ kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur ­ müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika ­ voolitakse 2) raidkunst ­ marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef ­ seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal ­ seinamaalid 2) tahvelmaal ­ enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks v

Kunst
thumbnail
240
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“-

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun