esindajad olla edukad. Veel on olemas individualism ja kollektivism. Osad kultuurid on harjunud töötama koos ja otsustama kollektiivselt. Osad kasvatavad ,,sooloesinejaid". Ärgem unustagem hierarhiat: kas teie vastas istub Suur Pealik või tema alluv või hoopis Esimene Võrdsete Seas, üksteist väärtustava rühma volitatud esindaja. Rahvused erinevad veel selle järgi, kes on rohkem orienteeritud: on dialoogile, st rohkem suhetele, avatumad suhtlejad, emotsionaalsemad: kõik Vahemeremaade rahvad- itaallased, hispaanlased, prantslased, jne. Või rohkem suunatud faktidele, täpsetele reeglitele, ettekirjutustele, nendeks on britid, skandinaavlased, Põhjaameeriklased, sakslased, sveitslased, jne. Tundes selliseid erinevusi ja osates neid arvestada, kulgeb suhtlemine kindlasti loomulikult.
lMängituslaulud: 1)Liikumist/tegevust imiteerivad 2) Laulud, mis aitavad unustada valu Mängulaulud: 1)Liisklugemised e liisusalmid 2) Ootamatute sõnaseostega salmid 3)Algustähe kordusele rajatud tekstid 4)Lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud 5) tähtpäevadega seotud laulud 6) Humoristliku põhitooniga laulud 7)Hoiatava funktsiooniga laulud 8) Dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud 9) Nimesõimule rajatud laulud Ahellaulud 1)Küsimus-vastus-küsimus 2)Nn. Lõputa laulud (moodustub ring) Karjaselaulud EESTI LASTEKIRJANDUSE TEOREETILISE MÕTTE ARENGUST (UNDRITZ, LIIV, KUNDER, PARIJÕGI) Paul Undritzi kõne ,,Laste kirjadest" avaldati Eesti Postimehes. (kirjad tähendavad raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja
Platon ei usalda meelelist taju vaid teadmist, sest teadmine on suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. "Arvamus on midagi muud kui teadmine","kumbki neist on võimeline eri asjadeks"ja "neil kummagil on erinev objekt". "Vaid teadmine on suunatud olevale, see pürgib oleva olemuse teadmisele"-ja selleks ei ole arvamus võimeline.4 Järgmine Platoni tähtsaim teema on ühiskonnafilosoofia, mis on aluseks tema kõige hinnatumale ja tuntumale dialoogile Riik. Platon soovis esitada üksikasjaliku visiooni ideaalsest riigist. Üksikinimese õigluse teada saamiseks, peab ennem uurima, mida tähendab õiglus riigis. Nimelt kujutab riik suuremalt, mis inimeses väljendub väiksemalt see tähendab, et riik on hiiglaslik inimene. Platon ja Aristoteles mõlemad arvavad, et inimese sotsiaalsus on vältimatu algtõde. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Platon usub, et inimene on
o Remargid kirjeldavad (võimaliku) teatrietenduse mitteverbaalseid komponente. Remarkides kirjeldatakse: o etenduse visuaalset külge (lavapilt, valgustus, tegelaste välimus, miimika, liikumine, tumm-mäng jne.); o etenduse helitausta (mitmesugused hääled, mürad, muusika jne.); o dialoogi paralingvistilisi omadusi (intonatsioon, kõnetempo, hääletugevus jne.). o Remargid lisavad dialoogile autorikommentaari. Nad võivad sisaldada: o tegelaste autoripoolset iseloomustust (ka tegelaste siseelu kirjeldusi); o autori arutlusi, oma taotluste selgitamist, teose omatõlgendust; o vastuvõtja (publiku) oodatavate reageeringute kirjeldamist. Kui lähtuda lavastuse loomise käigust, on otstarbekas jagada remargid kolme rühma: o näitlejale mõeldud remargid, mis on abiks rollitäitmisel
asjatundlikku nõu olulisimatele Euroopa Liidu institutsioonidele (Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament). Selleks esitab komitee kavandatavate ELi õigusaktide kohta arvamusi ning koostab lisaks omaalgatuslikke arvamusi teemadel, mida me oluliseks peame. Üks komitee tähtsamatest ülesannetest on toimida sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel. Me aitame edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli, pannes aluse struktureeritud dialoogile kodanikuühiskonna esindajatega liikmesriikides ja mujal maailmas. Komitee liikmed esindavad oma koduriikides eri majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huve. Liikmed jagunevad kolme rühma: tööandjad, töötajad ja eri elualade rühm (nt põllumajandustootjad, tarbija- ja keskkonnakaitseühingud, perekonnaühendused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Selle kaudu moodustavadki komitee liikmed silla ELi ja liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel.
raskusi tajutakse kergematena olukorras, kus on olemas sotsiaalne toetus ja võimalus oma olukorda selgitada. Sotsiaalse kapitali kasv soodustab positiivselt mõjuva sotsiaalse keskkonna kaudu inimressursi efektiivsemat rakendamist ning inimkapitali kvaliteedi lisandumist. Ohud Stsenaarium käivitub aeglaselt, kuna eeldab ühiskonnas kindlate kvaliteetide kriitilist massi, aga ka heaolu sellist taset, mis lubab inimestel kulutada rohkem aega sotsiaalsele dialoogile. Keskne oht on seotud ajakaotusega (otsuste tegemise protsess muutub pikaajaliseks, läbirääkimised venivad, paljude otsuste vastuvõtmine võib jääda hiljaks). 9 SÜNTEESSTSENAARIUM: EESTI KUI TEADMUSÜHISKOND Stsenaariumi tunnused Antud stsenaarium kujutab endast püüdu sünteesida kolme eelnevalt esitatud stsenaariumi tugevaid külgi. Sünteesstsenaariumi ideeks on lähendada Eestit maailmas kujunemisjärgus olevale teadmusühiskonna põhimõttele
hääletamist pole edasine enam valija asi. (Toots, 2007). 1.15 Kogukonnademokraatia Peab keskseks solidaarsust ja koostegutsemist kohalikul tasandil. Riik ei mängi selles mudelis domineerivat rolli ning ühiskond toimib kogukonnaliikmete tugeva vastutustunde ja hoolivuse tõttu. Kodanikud on kaasatud otsustamisse ja otsuste rakendamisse, seega võib kogukonnademokraatiat pidada ka osalusdemokraatia sünonüümiks. Kogukonnademokraatia mudel ei paneb rõhku dialoogile ja koostööoskustele. Ühistegevuses ühed panustavad teadmiste, teised meeskonnatöö psühholoogia ja kolmandad eestvedamise oskusteabega. (Toots, 2007) 8 2.TÄNAPÄEVA DEMOKRAATIA Võimalik on eristada erinevaid võrdsusi: võrdsus inimväärikuse alusel, võrdsus seaduste ees, varaline võrdsus, võrdsus võimu omamisel jne. Demokraatia väärtusteks on kõik loetletud võrdsused, v.a. varaline võrdsus
ning katsed mõista sotsiaalset elu, mis seda tõsiasja ignoreerivad, ei võta arvesse uurimuses osalejate vaatekohta. Rõhk konteksti leidmisele ning sellele, kuidas inimesed tajuvad oma rolli mingis olukorras. Eristatakse 4 mudelit: · temaatiline analüüs - rõhk pigem teemale, st sellele, mida öeldakse, mitte niivõrd sellele, kuidas öeldakse. · strukturaalanalüüs teeb rõhu viisile, kuidas lugu seostatakse; · interaktsiooniline analüüs asetab rõhu dialoogile rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo edastamisel. Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid, narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e
koostööleping) laiendamine uutele liikmesriikidele 2004. a., seoses millega lõpetas Venemaa Eesti kaupadele topelttollide rakendamise. EL liikmesriigina lahendatakse paljusid kerkivaid kaubandusküsimusi Venemaaga läbi Euroopa Komisjoni. ELi ja Venemaa vaheline partnerlus- ja koostööleping allkirjastati 1994. aastal. Leping jõustus 1. detsembrist 1997. Enda olemuselt kujutab PCA raamlepingut, olles aluseks ELi ja Venemaa vahelisele poliitilisele dialoogile ning kaubandus-, majandus-, justiits- ja kultuurialasele koostööle. Oluline element lepingutes, nagu ka ELi suhetes kolmandate riikidega laiemalt, on inimõiguste kaitse (Euroopa Liit ja...). Kaubavahetus Venemaaga on majanduskriisi järgselt kasvanud keskmisest kiiremini ning 2012. aasta seisuga tõusis Venemaa nii ekspordi kui kaubavahetuse kogukäibe osas Eestile suuruselt kolmandaks kaubanduspartneriks.
tõtt tahan ma rääkida“ (207). Sokrates peab alustuseks oma tavapärasel moel dialoogi Agathoniga, kus jõutakse järeldusele, et a) armastus on kellegi vastu; b) armastuses ihaldatakse seda, mis puudub (siia alla käib ka oma praeguse seisundi säilitamine tulevikus, sest see tulevane seisund on just nimelt praegu puudu); c) armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis järelikult on puudu. Seejärel toimub ümberlülitus inimlikult dialoogilt Agathoniga jumalikule dialoogile mantineialanna Diotimaga[3], kus Sokrates ise asub õpilase ja vastaja positsioonile ning Diotima on õpetaja ja küsija positsioonis. Esiteks leiavad nad, et Eros pole ei jumal ega inimene, vaid midagi vahepealset, „võimas daimon“ (213). Eros on jumalate ja inimeste vahendaja, kes omandab lausa kosmoloogilise tähtsuse: „et ta asub keskel, täidab ta nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side“ (213)[4]. Tänu sellistele daimonitele-vahendajatele ongi võimalik
Sajandivahetuse Eestis on poliitiline aktiivsus iseloomulik vaid vähestele (tihti sõpruskondadele), samas kui enamik kodanikkonnast suhtub jahedalt nii valimistesse kui ka kodanikuühiskonnas tegutsemisse. Viimastel aastatel on kodanikuühendused muutunud aktiivsemaks ja tugevamaks. Oma rolli mängib selles ka 2002. aasta lõpus Riigikogus vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, mis loob püsiva normatiivse aluse riigi ja kodanikuühiskonna dialoogile. (Toots 2009) 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel ning selle abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut (peab vähendama seda ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust). Varasemate saj. võrreldes on riigi 12 välis- ja kaitsepoliitiliste funktsioonide tähtsus kahanenud. Nüüdisriigi iseloom ja ülesanded on muutunud
· mängituslaulud (kui keegi teine teeb) - liikumist/tegevust imiteerivad (ootamatu püant) - laulud, mis aitavad unustada valu · mängulaulud - liisklugemised ehk liisusalmid - ootamatute sõnaseostega salmid - algustähe kordusele rajatud salmid - lindude/loomade häälitsusi imiteerivad laulud - tähtpäevadega seotud laulud - humoristliku põhitooniga laulud - hoiatava funktsiooniga laulud - dialoogile rajatud julguse/kindluse proovimise mängud - nimesõimlusele rajatud laulud · ahellaulud - küsimus vastus- küsimus (kus sa käisid, kus sa käisid sokukene) - nn lõpta laulud · karjaselaulud ( tinglikult lastelaulud) 7. Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust 19. sajandi II poolest põhjust rääkida eesmärgiteadlikkust eesti lastekirjandusest ning lastekirjanduse kriitika ja teooria algusest. Esimeseks lastekirjandust käsitlevaks
ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas; Terviklikkus, hierarhilisus; Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur). Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Semiosfääri üheks olulisemaks tunnuseks on piiritletus: oma semiootilise -- tähendusliku ja mõistetava -- sfääri ja mittesemiootilise -- tähendust mitteomava -- või võõrsemiootilise (end identifitseerinud semiosfäärile niisamuti tundmatu kui mittesemiootilinegi) sfääri vahel. Piiritletud semiosfäärile kui homogeensele ja suletule vastandub temale tähenduslikult tajumatu ja võõras ruum.
Sõltuvalt suhtlemises osalevate partnerite rollist (kõne produtseerimine ja/või tajumine) jaotatakse tekstid (ütlused) kahte suurde rühma: 1. Dialoogid — repliikide vahetus kahe või enama (nim. ka polüloogiks) inimese vahel. 2. Monoloogid — ühe isiku poolt produtseeritud tekstid. Dialoog on verbaalse suhtlemise kõige loomulikum ja levinum vorm. Ka lapse kõne areng algab dialoogist ning kõik ülejäänud kõne liigid ja vormid kujunevad hiljem sellest. Dialoogile on iseloomulikud järgmised tunnused: Situatiivsus. Kavatsus ja eesmärk tulenevad tegevusest, milles suhtleja osaleb. Kontekstiks dialoogile on mõlema partneri poolt tajutav situatsioon. Väikelapse dialoogid on täielikult situatiivsed. Hiljem lisanduvad ka mälukujutlustele ja teadmistele toetuvad kontekstidialoogid. Kuid ka täiskasvanute olmedialoog jääb valdavalt situatiivseks. Sel juhul ütlus moodustab ühe lüli toimingute ahelas.
(rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka elitaarsed objektid võivad leida “rahvalikku” kasutust. • Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. • Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe pooluse interaktsiooni. Ühe enam hakati toonitama kultuuritarbimist kui originaalset ja loovat tegevust. Mihhail Bahtin (1895–1975)
järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine, suhtlemine - Primaarne – praegu olen siin, teen seda - Reflektiivne – võime ette näha (tegu ja tagajärg), ajas mõelda, mõelda abstraktselt, mida ühiskond arvab - Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine. Mida inimene teab iseendast (füs, sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James) - Tegijad: Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid. Tähelepanu on psüühilse aktiivsuse seisund, mis väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. - Liigid: tahteline/valikuline: keskendumine, ümberlülitumine, eesmärgipärane käitumine; tahtmatu: reageering ärritajale; tahtelisjärgne - Omadused: valivus (filter), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja
· Kuidas saavutada kättesaadavate (rehabilitatsiooni)teenuste omavahelist sidusust ja ajastust nii, et need vastaksid inimese füüsilistele, vaimsetele ja sotsiaalsetele vajadustele? Mati Tuusa, 2009 Klienditöö rehabilitatsioonis: Mati Tuusa, 2009 on toonud välja 3 võimalikku klienditöö mudelit, mida on asjakohane rakendada ka rehabilitatsioonis: 1. Eksperdi-keskne lähenemine 2. Kliendi-keskne lähenemine 3. Dialoogiline suhe/ orienteerumine dialoogile I. Eksperdi-keskne lähenemine Seda iseloomustavad järgmised asjaolud: · Eksperdil on autoriteet, tal on positsioon. 37 · Eksperdi tegevuse eesmärk on saada teadlikuks, mis probleemiga on kliendil tegemist. · Kõik tegevused (lahendused) sõnastab ekspert lähtudes oma ekspert-teadmistest. Millises olukorras võiks sobida? Kriitika
Hariv- uurimusi ja dialoogi. Veenmiseks organ ja avalikkust et mõlemad võivad oma käitumist muuta. Eetiline, sots o liikmete aitamine asjatundjateks saamisel. vastutustundlik, edukas. PR-nõustaja pädevusalad on: 1) valik (info selekteerimine),2) loomine (tekstide koostamine, 4.mudel- kahesuunal mudel, mis tugineb organis ja avalikkuse dialoogile. kasut Sots vastutustundlikud kontseptsioonide arendamine), 3)toimetamine (pressiteadete, brošüüride, ettekannete jne. toimetamine); 4) organis. korraldamine (kontaktide loomine ja hoidmine, organiseerimine, plaanimine, kommu puudutavate otsuste Meisterlikkuse teooria- (Grunig) meisterlik pr-i töötaja v – osakond uurib keskkonda ja toob järjepidevalt tegemine jne)
kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama, komöödiavõistlusel nõuti ühte näidendit. Tragöödias vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga. 15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Aichylos antiiktragöödia rajaja. Koori osa on temal kõige suurem, samas ta ikkagi lühendas seda, tehes rohkem ruumi dialoogile. Suurendas näitlejate arvu ühelt kaheni. Loomingut kannab usk maailma harmoonilisusesse ja stabiilsusesse, mis saab ajutiselt rikutud tragöödiliste konfliktide tõttu, kuid taastatakse läbi inimese kannatuse jumaliku plaani kohaselt uuesti. Inimeste käitumist põhjendas jumaliku mõjuga. Usub jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse ja nende osasse inimese elus. Pidulikult ülev stiil ja originaalne sõnakasutus. Samas tegelased ja sündmustik lihtne.
☼ suure muutuste aeg 1960. aastatel; contra kultuur- festivalid, hipid, soov vastanduda ametlikule, tõsisemale eliidikuluutile ☼ uurida kultuuri “altpoolt” ☼ Cultural Studies - 1960. aastatel UK-s ☼ ajalooliste ja antropoloogide vaheline suhe suurenes arengud: ☼ esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Selles vastanduses nähti üht peamist kultuuridünaamika mootorit. Hiljem vastandused pehmenesid, rohkem rõhuti dialoogile ja vastastikustele laenudele; kahepooluselise mudeli asemel räägiti mitmepooluselisest mudelist. ☼ hakati uurima seda, kuidas eliitkultuur mõjutab rahvakultuuri (ja ka rahvakultuur saab anda tagasilöögi eliidikultuurile) allikad: ☼ otsiti rahvalike objekte (pilte, tekste, lugusid) – kuid kõige tähtsam on see, kuidas rahvakultuuri esindajad kasutavad neid objekte ☼ eliidikultuuri objektid võivad võtta teise kuju rahvakultuurist kriitika:
Püstita väiksed, saavutatavad eesmärgid iga seansi kohta Ole teadlik sellest, et sa ei saa pakkuda leevendust kõigis kliendi probleemides Ole realistlik Osale regulaarses supervisioonis. I seansi viis osa (Weber et al 1985) Ettevalmistus (sh ka esmane kontakt). Nõustamise nö tehnilised tingimused Kliendiga kohtumine ja vestluse alustamine: Avaseansil ole aktiivne. Küsi küsimusi nii, et ärgitada dialoogile. Tutvusta ennast ja nõustamist Kliendi situatsiooni selgitamine ja hindamine: Kliendi peamised mured. Seadke need tähtsuse järjekorda. Sj toeta kliendi kontrollitunnet, vähenda ärevust! Otsuse tegemine (kokkulepe eesmärgi näol) ja seansi lõpetamine Vestluse-järgne hindamine Nõustaja otsused esimese seansi järel: Olen ma õige spetsialist tegelema selle probleemiga? Kas nõustamine peaks jätkuma?
efektiivse kampaania loomine. Kahesuunaline sümmeetriline suhtekorraldus Kasutab konfliktide ohjamiseks, mõistmise parandamiseks ja suhete loomiseks avalikkusega dialoogi ja uurimusi. Mudelit kasutades saab veenda nii organisatsiooni kui avalikkust, mõlemad võivad oma käitumist muuta. Eetiline, sotsiaalset vastutustundlik, edukas. 4.mudel: kahesuunaline sümmeetriline ( Tampere) Kahesuunaline mudel, mis tugineb organisatsiooni ja avalikkuse dialoogile. Sisuliselt võib öelda, et mudel tugineb vastastikkuse mõistmise ideaalile ning suhtekorraldustegevuse tulemusena on võimalik veenda nii organisatsiooni kui ka avalikkust oma käitumist muutma. Uurimustegevus üritav hinnata mõistmist. Kasutavad sotsiaalselt vastutustundlikus organisatsioonid. Suhtekorraldus Eestis: kujunemine ja areng Suhtekorralduse protsesse on seni uuritud enamasti stabiilsetes ühiskondades tingimuste, kus
dekoratsioonide puudumine/vähesus. Liikumiseks kulub üldiselt rohkem aega. III)siseelu kujutamine komplitseeritum kui proosas; IV) Dramaatika maht on piiratud (50-100 lk). lühemaid näidendeid ei soosita. Ettekanne kestab kuni 3h, Lääne- Euroopas üks vaatus ja kuni 1,5h. Tekst peab olema arusaadav, lühikesed laused, lihtsad mõtted. Teatri tehniliste võimaluste silmas pidamine. V)Dramaatika keskendub inimestevahelisele suhtlusele, dialoogile. Teatraalsed võtted: mäng mängus (Hamlet mängib hullu); maskid tegelane varjab oma tegelikku olemust. Dramaatika episeerumine. Eriti 20. sajandil. · sündmustiku episeerumine o kaob lõpplahendusele suunatus. S. Becket Godot'd oodates o lõdvalt seotud stseenide esitamine B. Brecht Ema Courage 49 · poeetilise aeg-ruumi episeerumine
Tabades B pilgu, mõistab A, et tõmbas oma naeruga (kuid mitte millegi muuga) tahtmatult B tähelepanu endale (II vastastikkuse peegeldamise faas). Edasi A soovimata, et keegi kõrvaline tungiks tema omaette olemisse, kustutab naeratuse näolt ning suunab rõhutatult pilgu taas ajalehele see peab tähendama: minu naer ei olnud teile määratud. Oletame, et B ignoreerib neid märke ning jätkab huvitatult A poole vaatamist; A kontrollides situatsiooni ei lähe kaasa sõnatu kutsega dialoogile (III vastastikkuse informeerimise faas seisneb selles, et A informeeris tundmatut oma soovimatusest vestelda). Järgnevalt A ja B "unustavad" uuesti teineteise (IV vastastikkuse väljalülitamise faas). Oletame, et B ei jäänud uskuma A tegelikku kinnisust. B naaseb vastastikkuse informeerimise faasist eelnevasse faasi ning võtab partneri täiendava peegelduse oma teadvuses omaks. Sel juhul ta otsustab: A pigem näitleb, tal on vaja arvatavasti parandada
dünaamilisemaid probleemi lahendamise ülesandeid. Esitatud tegevused on dünaamilised Huvitav on mõtiskleda selle üle, kuidas inimmõistus töötab. Aju vasak ja parem poolkera selles mõttes, et nende ülesehituses on vähem ruumi nõustaja ja kliendi vahelisele pakuvad meile väga erinevat liiki kogemusi. Vasakust poolkerast saame oma võime dialoogile. Vabama vormiga tegevustes pannakse kindlasti suuremat rõhku (nii kliendi kui tegevusi loogiliselt määratleda ja järjestada. Parem poolkera toob aga esile meie ka nõustaja) loovusele ja kujutlusvõimele. loovamad võimed ning tegeleb kujutiste ja mustritega. Mõlemal ajupoolkeral on tähtis roll.
· Esimest korda tõsteti oluliseks rahvusvaheliseks teemaks inimõigused. · Samas deklareeriti mittevahelesegamist teineteise siseasjadesse. · Usalduse loomiseks asuti teist poolt informeerima sõjalistest õppustest. · Seati sisse kaubavahetus Ida ja Lääne vahel · Arendati teadustegevust ja keskkonnakaitset. · Oluline "vaherahu" külmas sõjas, mida mõlemad pooled tõlgendasid enda võiduna. · Pani aluse nn. Ida-Lääne dialoogile · NSVLil oluline poliitilise status quo tunnustamine, Läänele inimõiguste järgimise kui rahvusvahelise poliitika uue moraalse aluse rakendamine. · Idablokis tugevnes nn. dissidentide liikumine · Kohe pärast Helsinki tippkohtumist hakkasid suurriikide suhted halvenema.1970. aastate lõpul hakkas esmalt NSVL, seejärel ka USA paigutama Euroopasse nn. keskmaarakette. Majanduspoliitilised suundumused 1970. aastate teisel poolel
i ja tema Lõunamõõtme sihtriikide vahelistel kahepoolsetel suhetel, siis alljärgnevalt vaatlemegi neid sihtriikide kaupa. Maroko ja EL-i suhted Lõunapoolsetest partnerriikidest on EL-il kõige paremini arendatud välja suhted Maroko Kuningriigiga, kus tänasel päeval elab rahvaloenduse andmeil 33848142 inimest. 2008. aastal andis EL Marokole nn edasijõudnud riigi staatuse ning nüüd pannakse erilist rõhku kahepoolsele poliitilisele dialoogile ning riigi õigusraamistiku ühtlustamisele EL-i seadusandlusega (acquis communautaire). EL soovib hoida Marokoga kui stabiilse ja rahumeelse riigiga eriti tihedaid suhteid ning toetada tema majanduslikke ja poliitilisi reforme. Esmatähtsad on sealjuures rändeküsimused ja hiljuti EL-iga jõustunud uus kalanduskokkulepe. - 26 - 2013. aasta juunis sõlmiti EL-i ja Maroko vahel liikuvuspartnerlusleping.
Terviklikkus, hierarhilisus Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur) Semiosfääri struktuurne ülesehitus Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele. Kunstiteose kui mudeli olemuslik eripära Teaduslik mudel taasloob näitlikus vormis objekti süsteemi. Ta modelleerib uuritava süsteemi «keele». Kunstiline mudel taasloob objekti «kõne». Kuid selle tegelikkuse suhtes, mida teadvustatakse juba omandatud kunstilise mudeli valguses, esineb see mudel kui keel, mis diskreetselt organiseerib uusi kujutlusi (kõnet). Süsteem ja tekst, struktuur ja empiiriline fakt
Me hakkame koos süüa tegema. Sina aitad mind." Eve küsib: "Kas ma homme võin õue minna?" Vanaema naerab: "Muidugi. Homme võid õues mängida ja rattaga sõita." See on linn. Sõiduteel sõidavad auto, buss ja tramm. Kõnniteel jalutab mees. Tal on koer. Kas see on väike või suur koer? Kas poiss sõidab jalgrattaga sõiduteel või kõnniteel? Õige, ta sõidab kõnniteel. Sõiduteel ei tohi sõita. Kõnelemine · Esialgu pöörab õpetaja tekstis tähelepanu dialoogile. Lapsed õpivad dialoogi teksti mõistma, kordama, lauseid lõpetama. · Õpetaja küsib küsimusi Eve sõprade kohta: Kes on Eve sõbrad? Mis tema nimi on? Mida ta teeb? Mitu poissi siin on? Mis tal käes on? Kas ta mängib autoga või rongiga? · Õpetaja küsib küsimusi Eve kohta: Kuhu Eve läheb? Kas Eve saab õues mängida? Mis Evel seljas on? jne. · Õpetaja pöörab tähelepanu tegelaste taustal paistvale linnale ja esitab küsimusi: Kas see on linn või maa
Uued tähendused ja arusaamad tekivad siis, kui õpilased võrdlevad vaatenurki omavahelises vestluses, millele järgneb dialoog õpetaja ja õpilaste vahel. Niiviisi saab õpetaja anda tagasisidet ja otseseid (positive) vastuseid nii, et õpilaste vastust küsimusele miks? saab kohaldada uuele pildi loodud olukorrale. Selles kontekstis rõhutab Dysthe arutluse sisu loomise tähtsust, tehes märkmeid, mis annavad dialoogile konkreetse sisu.4 Faktorid, mis hõlbustavad arusaamist pildi abil õpetamisel Fotod ja ajaloolised pildid on head abinõud teadmiste omandamiseks ja õpitavast arusaamiseks. Kuid pildi sisu tõlgendamises ei puudu kahemõttelisus. Ajaloolist maali võib tõlgendada mitmel tasandil. 3 Sealsamas. 4 Dysthe, Olga, The Multivoiced Classroom. passim. 116 Faktiline Mis pildil toimub?
annaabi.ee 
