Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Diagrammid microsoft excelis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diagrammi, koosta, diagrammid, tulpdiagramm, joondiagramm, sektordiagramm, microsoft, excelis, arvjoonis, graafiline, esitamiseks, märgista, tahad, chart, telgede, samale, vormindada, niimoodi, kaunidJalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, märgista andmed F veerus, vali Insert menüüst käsud Insert Pie or Doughnut Chart-Pie. Sisesta pealkiri. Kustuta legend. Diagrammile väärtuste ja andmesiltide lisamiseks ning % näitamiseks klõpsa diagrammi parema
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid
ning kujunduse. Sagedustabel Isegi kui esmane küsimus eeldab ainult ühe vastusevariandi e väärtuse esinemissageduse leidmist, koostatakse arvuti abil analüüsi läbi viies mugavuse ja analüüsi kompaktsuse tõttu üldjuhul vastava tunnuse kõiki väärtusi kokkuvõttev sagedustabel, mis võiks eelpool toodud näite 9 puhul välja näha selline: Tabel 3. Facebooki külastuste sagedus. Tabelite ja jooniste kasutamine tulemuste esitlemisel Tabelid ja joonised (s.h. diagrammid, skeemid, pildid) teevad õige kasutamise puhul uurimistöö kergemini loetavaks ja arusaadavaks. Kui lihtsama tabeli või skeemina teostatud joonise saab tekitada otse tekstitöötlusprogrammi (Google dokument, MS Word, LibreOffice Writer) sees leiduvaid tööriistu kasutades, siis diagrammid ja pildid tuleb üldjuhul mõne teise tarkvaralahenduse abil eelnevalt valmis teha ning alles seejärel tekstidokumenti importida. Tulemuste esitlemisel ...
klassidesse: väga pikad, pikad, keskmised, lühikesed ja väga lühikesed. Nii tehes kaotame me aga informatsiooni, ning algandmete puudumisel me vastupidist teisendust (kategoriaalsest tunnusest kvantitatiivseks) teha ei saa. Selline kategoriseerimine on aga vajalik, kui me tahame erinevaid gruppe omavahel võrrelda. Gruppide moodustamist kasutatakse vahel ka selleks, et lihtsustada andmete käsitlemist. Andmete kirjeldamine ehk kuidas saada kogutud andmetest paremat ülevaadet. 3.1 Tabelid ja diagrammid. Jättes vahele andmete kogumise etapi, oletame nüüd, et teie käsutuses on hulk pabereid täis vaatlustel saadud tulemusi (ehk andmeid). Esimene asi, mis teil tuleb teha, on need andmed korrastada nii, et teie ise ning ka teised inimesed saaksid kogutud vaatlustulemustest selge ülevaate. Võtame jällegi ühe lihtsa näite: kõrgkool viis läbi uurimuse, kus viiekümne tudengi käest küsiti muuhulgas ka seda, millist transpordi liiki ta kooli jõudmiseks kasutab.
Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
Alliance for Computers and Writing listserv. acw- l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995). Algusesse 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja pealkiri aga joonise alla. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis Kuressaare G?mnaasium Välismaised investeeringud ühe elaniku Uurimistöö koostamisest kohta 1998.a. (USD) 500 407 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Tabelid ja joonised on tekstile 400 selgituseks, 251 247 aitavad selle sisu paremini edasi anda
Internetiühendus Internetiühendusi jagab interneti teenusepakkuja e. ISP (Internet Service Provider) , kellel on serverarvutite võrk üle maailma. Ühenduse saamine: 1. Meie võtame ühendust ISP-ga 2. ISP annab internetiühenduseks vajaliku tarkvara e. Ühendab meid internetiga 6 (saame veebibrauseri ja e-posti tarkvara: Outlook Express, Microsoft outlook) 3. ISP tekitab sulle e-posti aadressi ning saadab ja võtab vastu su meilid. Seda nimetatakse arvutisse installeeritud e-posti programmiks Teine võimalus elektronpostiks on kasutada veebimaili · kasutaja postkast ei asu mitte selle ISP serveris, millega tema arvuti on ühendatud, vaid spetsiaalselt e-posti teenust pakkuval veebisaidil. Ülesanne : Millised on elektronposti 2 liiki ja mille poolest need erinevad.
Uurimistöö koostamisest 8. Tabelite ja jooniste vormistamine. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, jne) kas tööd läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata. Tabeli pealkiri ja number kirjutatakse enne tabelit, joonise number ja pealkiri aga joonise alla. Ka joonised (s.h. diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata. Tabelid ja joonised on tekstile sel- gituseks, aitavad selle sisu paremini edasi anda. Algandmeid sisaldavad suuremahulised tabe- lid esitatakse tavaliselt töö lisas. Vt. kuidas teha arvutil. Näited: Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (USD) 500 407 400 300 251 247
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
........................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel..........................................................................................................................7 2. Valimit kirjeldav statistika ..................................................................................................... 7 2.1. Andmete graafiline kirjeldus................................................................................................7 2.2. Andmete arvuline kirjeldus..................................................................................................8 2.2.1. Paiknemiskarakteristikud..................................................................................................9 2.2.2. Hajuvuskarakteristikud..........................................................................................
....................................... 41 2.4 Hindamisreeglid ................................................................................................................ 42 3 Arendus...................................................................................................................................... 44 3.1 Õpikava.............................................................................................................................. 44 3.1.1 Graafiline skeem........................................................................................................ 45 3.1.2 Tabel .......................................................................................................................... 46 3.1.3 Menüü........................................................................................................................ 47 3.2 Õppematerjalid .................................................................
Aruandes võib selguse mõttes kirjutada puuduva väärtuse kohale punkti või kriipsu. Kui ühe küsimuse puhul on lubatud valida mitu vastusevarianti, siis iga variant annab andmetabelis eraldi tunnuse (veeru). TULEMUSTE ESITAMINE Struktureeritud andmete esmaseks kokkuvõtteks ning ülevaatlikuks analüüsiks saab kasutada kirjeldava statistika meetodeid, mis võib jagada kolme suurde rühma: 1. Sagedustabelid 2. Arvjoonised ehk diagrammid 3. Arvnäitajad Sagedustabelid aitavad vastust leida kahte tüüpi küsimustele: · Kui palju on/oli? (arv, sagedus, absoluutne sagedus) · Kui suur osa on/oli? (protsent, osakaal, suhteline sagedus) Kui vastajaid on alla saja, kasuta tulemuste esitamisel ka sagedusi. Kui vastajaid on üle saja, siis kasuta protsente. Diagrammide ülesanne on esitada infot visuaalselt. Graafiliselt esitatud statistika on inimesele mõjuvam ja meeldejäävam kui tekst või tabel.
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on
Süsteemianalüüsi koht klassikalises ja iteratiivses arendustsüklis. Analüüs vs. Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid
..................14 1.1.1.5Pädevusala objektid (business klassid)................................................ 14 1.1.1.6Pädevusala sündmused........................................................................14 1.1.1.7Pädevusalaga seotud subjektid (business actorid)...............................15 1.1.1.8Pädevusala mudelid..............................................................................15 1.1.1.8.1Business Use Case diagrammid.................................................... 15 1.1.1.8.2Business Use Case `ide kirjeldused .............................................. 18 1.1.1.8.3Kontseptuaalne klassidiagramm.....................................................20 1.1.1.8.4Klasside definitsioonid ...................................................................21 1.1.1.8.5Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri)................................22
kasutatav nn. Query Designer). QBE'd kasutav andmebaasisüsteem on interaktiivne: kogu töö tehakse dialoogi vormis konsooli (klaviatuuri ja kuvarite vahendusel). Peamine vahend millega süsteemiga suheldakse on aken; Viimaseid on kahte tüüpi: - skeemi aken; - tingimuste aken. 3 ERD (Entity Relationship Diagram) - Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi kohta käivate nõudmiste modelleerimiseks. Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti lisatakse piirangud.
Mõnede teemade puhul on näitmaterjaliks ka fotod. Viimaseid nummerdatakse ainult juhul, kui fotosid on mitu ja tekstis on vajalik neile osutada. Harilikult piisab allkirjast. Näide: Foto 1. Albrecht Düreri ,,Rüütel, surm ja kurat" TABELID. Näide: Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase Jrk nr Töötaja ametikoht Töötaja haridus JOONISED. Siia alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid jms. Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 kirjapunkti. Näide: Joonis 1. Vastanute vanus VALEMID. Valemid eraldatakse muust kirjast kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse
Vs - kolvi töömaht, INDIKAATORDIAGRAMM Mootori töötsükli ringprotsessi saab kujutada diagrammina p-v 0 = p0 /RTo ,kus R on gaasikonstant Kaotatud töömahu tegur oleneb läbipuhe süsteemi tüübist ja akende teljestikus üksteisele järgnevate protsessidena . R = 287 J /kg K kõrgusest. Sellist diagrammi p-v teljestikus nimetatakse mootori 4- taktilise mootori kolvi allaliikumisel tekib silindris hõrendus, - praktilised väärtused: indikaatordiagrammiks rõhulang p . Alarõhu tõttu on õhu tihedus silindris väiksem kui · kontuurläbipuhe korral 0,20 kuni 0,27 .
Lisad peavad siiski olema tööga seotud ja nendele peaks töös viitama, samuti ei tohiks nende maht ületada töö põhiosa mahtu. 3. LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Lõputöö vormistamise üldnõuded Töö esitatakse valgele A4-formaadis vertikaalpaigutuses paberile ühepoolselt trükituna ja köidetuna või kiirköitjas. Arvutis: vali Wordi* menüüribalt Küljendus – Suurus – A4. * Siin ja edaspidi on aluseks Microsoft Word 2010 eestikeelne menüü. Töö veerised (ehk tekstivabad ääred) vormistatakse järgmiselt: üla- ja alaveeris 2,5 cm, lehe vasak veeris 3 cm, parem veeris 2 cm. Arvutis: vali Küljendus – Veerised – Kohandatud veerised – määra veerised: Üleval 2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, teksti värv must, reavahe 1,5.
Andmeanalüüs MS Exceli abil Andmeanalüüs MS Exceli abil Järgnev õpetus püüab võimalikult 'puust ja punaselt' ette näidata elementaarse andmeanalüüsi teostamise võimalused MS Excelis. Samas ei ole see materjal mõeldud matemaatilise statistika konspektiks, vastavad teadmised/materjalid eeldatakse kasutajal enesel olemas olevat. Seetõttu pole ka eriti tegeletud konkreetsete näidetega ega tulemuste tõlgendamisega. See konspekt ei ole Andres Kiviste 1998 aastal ilmunud vihiku
Muutuva tekstiga päiseid saab luua sektsioonide abil. Jalus (Footer) sama, mis eelmine, kuid lehe allääres. Sisukord (Table of Contentsi- TOC, eesti k SK) - jaotiste ja alajaotiste pealkirjadest moodustatud loetelu koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt. Aineregister (Index) mõistete ja terminite loetelu koos lk numbritega, kus nad paiknevad. Kujutis (Shape, Picture) graafiline objekt (pilt, joonis, diagramm jne). MS WORDI EKRAANIPILT Kiirpääsuriba Ripploend (laa- Office nupp, did ehk stiilid) Word2010-s Fail-vahekaart Lindiriba Joonlaua
3.5.3. Tulemused ja arutlus Kindlasti ei piisa vaid uurimise käigus kogutud andmete esitamisest, neid tuleb ka analüüsida, interpreteerida ja teha järeldusi, pakkuda välja lahendusi. Mõistagi tulenevad konkreetsed jaotused ja esitusviis konkreetsest uurimisprobleemist, töö eesmärgist ja uuringutüübist. Mõnikord on otstarbekas eelnevalt esitada saadud andmed ja seejärel neid analüüsida, mõnikord on otstarbekam esitus ja analüüs kohe siduda. Joonised ja diagrammid on tõhusad teabe näitlikustamise vahendid. Samas ei tohi unustada, et need on vaid saadud andmete esitamise viisid ning need tuleb ka lahti kirjutada. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse, võrreldakse ja üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemust teoreetiliselt põhjendada. Arutluses
Valemite järele mõõtühikuid tavaliselt ei kirjutata. Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või
Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või
hind 100 tuhandest dollarist) oli jõukohane suurfirmadele (enterprise tase, käibed alates 3,5 miljardist kroonist, International Data Corporation). SQL andmebaaside eelis on ühtsel andmeformaadil tuginevate andmevaramute (data warehouse) loomise võimalus. Lihtsam on integreerida erinevaid tarkvararakendusi, mis kasutavad sama SQL-andmebaasi, nt erinevate firmade poolt loodud tootmis- ja finantsraamatupidamissüsteeme [5]. Microsoft Access on Microsoft Office'ga kaasas olev andmebaasisüsteem. Andmebaasisüsteemi Access töökeskkond on sarnane Microsoft Word'i ja Microsoft Excel'i töökeskkonnaga. Access on mugav vahend andmebaaside loomiseks ja andmete töötlemiseks, mis ei eelda programmeerimisoskusi. Relatsioonilise andmebaasisüsteemi Access abil saab graafilises keskkonnas lihtsalt koostada andmebaase, mille tabelite andmed on omavahel seotud. Tabelite põhjal saab luua
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Selle asemel et iga kord üht
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. Meil on vaja uusi teadmis
lugeda täpseid väärtusi, aeganõudev tegemine, punktid võivad kattuda ja ühte sulada. 11 · lokaliseeritud märgimeetod geomeetriliste, piktograafiliste, tähelis-numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused · lokaliseeritud diagrammi meetod esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonobjektide kujutusviisid: · joonte meetod joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info · isaritmiline meetod nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO
Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks ning samuti ei tohi lisada omapoolseid seisukohti. Referaadi koostisosad, orienteeruv maht ja hindamine on toodud tabelis 3 (vt lisa 2 järg). Referaadi struktuuri ja vormistamise kirjeldus on toodud järgnevates peatükkides. 13 2.1.3. Mõistekaart Mõistekaart on graafiline joonis, milles on esitatud kesksed mõisted ja neid ühendavad sõnad, näitamaks seoseid nende vahel. Täpsemad juhised mõistekaardi koostamiseks annab õppeaine õppejõud. Mõistekaardi eesmärk on mõiste raamistiku abil arendada oskust integreerida eelnevaid ja uusi teadmisi ning osata näha ja luua seoseid nähtusest tervikpildi saamiseks. Mõistekaarti kasutatakse, et: genereerida ideid ja julgustada iseseisvalt mõtlema;
Kirja pandud 10.10.2000 töö autori poolt. Audio-visuaalsed allikad a) Filmid Jamnes, P. (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Holdt, D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. b) Kassetid, CD ja DVD Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. c) Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. d) Intervjuud Intervjueeritava nimi. Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi, intervjueerimise aeg ja koht. [intervjuu salvestuse vorm (käsikiri, helisalvestus, videolindistus)]. Eller, Maili. Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21.08.2000, Käina. [Autori üleskirjutis]. Muudel juhtudel pöördu abi saamiseks juhendaja poole. 27 8. ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU
usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele mõeldud DreamSpark programmiga (http://www.dreamspark.com), mille kaudu saab alla laadida tehnilist tarkvara täiesti tasuta. Microsofti eesmärk selliste õppematerjalide koostamisel on lihtne: tahame tuua kokku uusimat
o kasutada ühesugust punktisüsteemi iga asukoha hindamisel o korrutada kriteeriumide osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida o valida alternatiiv, mis sai enim punkte. y Tasuvusanalüüs. Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga asukoha püsi- ja muutuvkulud ning leitakse neile sobivad tootmismahud. Seda võib teha nii graafiliselt kui ka analüütiliselt. Graafiline analüüs koosneb järgmistest sammudest: o määratakse iga asukoha püsi- ja muutuvkuulud o koostatakse kogukulude graafik o valitakse asukoht, kus tootmiskulud on vähimad valitud tootmismahu juures Meetod põhineb eeldusel, et o püsikulud ei olene tootmismahust o muutuvkulud on lineaarses sõltuvuses tootmismahust o toodetakse ainult ühte tooteliiki.
annaabi.ee 
