Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 DIABEET............................................................................................................................ 4 Diabeedi vormid...............................................................................................................4 1. tüüpi diabeet ............................................................................................................5 2. tüüpi diabeet.............................................................................................................5 Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on:............................................................................ 5 Sekundaarne diabeet.................................................................................................... 6
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves DIABEET Referaat Tallinn 2014 MIS ON DIABEET JA MILLEST TINGITUD? Diabeet ehk suhruhaigus on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on sadu miljoneid diabeetikuid. Eestis põeb diabeeti üle mitmekümne tuhande inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud, valgud ja rasvad. Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6
...................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
DIABEET Diabeet on ainevahetushäire, tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliinitoime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................
...............................................................................................................................................3 3UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED ................................................................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.....................................................5 4.1Mis on diabeet?..............................................................................................................5 4.2Diabeedi tüsistused........................................................................................................6 4.3Diabeetiline retinopaatia................................................................................................6 4.4Diabeetiline nefropaatia..............................................................................................
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne-
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 1. MIS ON DIABEET?....................................................................................................... 2. DIABEEDI TÜÜBID........................................................................................................ 2.1. I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet.............................................................................. 5 2.2. II tüüp ehk insuliinisõltumatu diabeet........................................................................ 2.3. Ravi eesmärk ja põhiprintsiibid .............................................................7 3. TOITUMINE................................................................................................................. 8 4. FÜÜSILINE KOORMUS...................................
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Diabeet ehk suhkrutõbi ehk diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karina Rusman Diabeet Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD ............................................................................2 1.DIABEET.......................................................................3 2.DIABEEDI TÜÜBID...........................................................3 2.1 Esimene tüüp...........................................................3 2
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. See on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi.
Esimene patsient oli 14-a. Leonard Thompson, kelle ravi algas 1. jaan. 1922. Banting ja Best pälvisid insuliini avastamise eest Nobeli preemia. Pikka aega kasutati raviks loomade (veiste ja sigade) kõhunäärmetest puhastatud insuliini. 1980-ndate alguses õpiti geentehnoloogiliselt valmistama iniminsuliini. Vastavad geenid viiakse bakteritesse nimega Esherichia coli ja pannakse nad tootma insuliini. Rakvere Ametikool 2. Mis on diabeet? Diabeet ehk suhkurtõbi (inimkeeli ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Diabeedi avastamine põhineb nii sümptomitel (suurenenud uriinieritus, janu,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid.................
Diabeet ehk suhkurtõbi (argikeeles ka suhkruhaigus) on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Suhkruhaiguse tüübid on järgmised: · I tüübi ehk insuliinsõltuv diabeet (umbes 10% diabeetikutest) · II tüübi ehk insuliinsõltumatu diabeet (umbes 90% diabeetikutest) · teised tüübid (nt kõhunäärme kahjustusest põletiku tagajärjel) · rasedusaegne diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 9.c klass DIABEET Uurimistöö Tallinn 2010 Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Veresuhkru taset mõõdetakse millimoolides liitri kohta (mmol/l). Tervel inimesel on tühja kõhu puhul veresuhkru normiks 3,3-5,6 mmol/l. Pärast sööki peaks tase jääma aga alla 7,5 mmol/l. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest
......................................7 HÜPERGLÜKEEMIA.........................................................................................................8 ENNETAMINE................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................10 2 Diabetes mellitus Eesti keeles diabeet ehk suhkruhaigus on energiaainevahetusehäire, mis tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Toitainete omastamiseks hädavajalikku 51 aminohappest koosnevat insuliini toodavad kõhunäärme ß-rakud. Eristatakse I- ja II tüüpi diabeeti. I tüüpi diabeedi puhul on hüperglükeemia põhjuseks ß-rakkude kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA...........................................................................7 2.1 Retinopaatia liigid................................................................................................ 9 2.1.1 Taustretinopaatia e mitteproliferatiivne retinopaatia.................................... 9 2.1
Fibraadid: Kõrvaltoimed ja koostoimed ravimitega gemfibrosiil - st ei kombineerita statiinidega ja kasutatakse vähe. Sapphappeid siduvad valgud: Võivad tõsta TG taset. Seedetraktiga seotud: düspepsia, gaasid, kõhukinnisus. 7. Millised on mittefarmakoloogilised soovitused vere lipiidide sisalduse normaliseeri- miseks? Rasvase ja kolesteroolirikka toidu vältimine, mõõdukas füüsiline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, suitsetamisest ja liigsest alkoholist hoidumine 8. Mis on diabeet? Millised on peamised erinevused 1. ja 2. tüüpi diabeedi vahel? Võrdle. Millised põhjused võivad veel (pikema aja jooksul) kõrgenenud veresuhkru taset esile kutsuda (teised diabeedi liigid)? Krooniline haigus, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliini tootmisest, inisliini toime nõrgenemisest või insuliini eritumise puudulikkusest. 1. tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet – ei sa ära hoida. 2. tüüpi insuliinsõltumatu diabeet – saab ennetada, liikumine.
mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor või vana, mis rassist oled, soost oled, kas oled paks või peenike. Levinud müüt maailmas on, et diabeet on pakused ja laiskade inimeste haigus, kuid kahjuks nii see pole. Põhjus, miks nii arvati on lihtne, sest algselt avastati see haigus paksudel inimestel. Antud referaadi raamse püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Mis on diabeet? Millised on diabeedi tunnused? Millal ja mis põhjustel haigestustakse? Kuidas diabeeti kindlaks määrata? Kuidas diabeeti ravida?
Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Diabeet Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese. (Dr. Tiit Halling ; Ajakiri Diabetes 1. 1994) Diabeet ehk suhkrutõbi on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest
võimeline kasutama vajalikku kogust insuliini (II tüüpi diabeet). Meie organism kasutab insuliini glükoosi omastamiseks. Insuliin on hormoon, mis reguleerib glükoosi sisaldust veres. Toiduga saame süsivesikuid, mis muudetakse seedmisel glükoosiks, kantakse verega laiali. Insuliini vähesusel on häiritud glükoosi ransport kudedesse ja glükoos jääb verre. Eristatakse kahte tüüpi diabeeti o I tüüp ehk insuliinisõltuv diabeet o Kõhunääre ei produtseeri insuliini. o Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. o Haigestutakse vanuses alla 35 aasta. Tekkepõhjused I tüüpi diabeedi arengut mõjutavad nii pärilik eelsoodumus kui ka keskkonnategurid. Suhkurtõbi väljendub pideva hüperglükeemiana, mis põhjustab kahjustusi eeskätt silmades, neerudes, närvides, südames ja veresoontes. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
Reumatoidartriidi korral hakkavad liigese sisekestas olevad immuunrakud seni teadmata põhjusel ründama liigest ennast tekib liigesepõletik. Osteoartroos Kõhrede taandareng ja hävimine, mis kaasneb vananemisega. Liigesevõie kaob ära ja kõhred kuluvad. Podagra - kusihappe ainevahetusest tingitud haigus, verre koguneb rohkesti kusihapet ning kusihappesoolad ladestuvad kudedesse ja tekib liigestepõletik. Risk: meessugu, liigsöömine, alkohol, diabeet, neeruhaigused, gen. eelsoodumus. Suure varba valu! Osteoporoos luustikuhaigus, kus luustikumass väheneb, luukude muutub hõredaks ja hapraks. Kaltsiumi vähesuse tagajärjel, võib tekkida d-vitamiini puudusest kuna kaltsium ei imendu ilma D-vitamiinita. MUDARAVI - soojendava toimega, kudede verevarustus paraneb. Elektriline toime mudakihi ja naha vahel mõjub närvilõpmetele. Krooniliste haiguste mudaravi teostatakse ainult remissiooni faasis
Koronaararterite ateroskleroos (kuni 90% juhtudel) Tromb pärgarteris vigastatud naastul Koronaararteri ehk pärgarteri spasm KÕIK TEGURID, mis ülemäära suurendavad südamelihase hapnikutarvidust (füüsiline pingutus, psühhoemotsionaalne pinge). Riskifaktorid: KONTROLLITAVAD/MUUDETAVAD Sigaretisuitsetamine Hüperlipideemiad Vähene kehaline koormus Arteriaalne hüpertensioon (alates 140/90 mm Hg) Liigne kehakaal Diabeet – soodustab veresoonte ateroskleroosi Vaimne ülekoormus, stress, negatiivsed emotsioonid Alkoholi liigtarbimine Kontratseptiivid , mõningad ravimid (mitteselektiivsed beeta-blokaatorid jt.) Halvad toitumisharjumused Isiksuse A-tüüp (auahned, agressiivsed) MITTEKONTROLLITAVAD/MITTEMUUDETAVAD Vanus, meessugu Pärilikkus ja perekondlik eelsoodumus Rass- valgetel enam kui mustadel Kehaehituse tüüp (püknikud).
Milline on õendustegevus liigesreuma haige patsiendi korral? Selgitada kui vajalik on patsiendile võimlemine ja igasugune liigutamine. Juhendamine ja vajadusel abistamine igapäevastes toimingutes. Abistaja peab olema tähelepanelik pats liigesevalude ja kanguse suhtes, eriti vajab ta abi hommikuti. Abistamisliigutused peavad olema aeglased. Valulike liigeste ümber on hea panna soojad riided. Kirjelda I ja II tüübi diabeeti. I tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (u 15% diabeetikutest)võivad põdeda igas vanuses inimesed, kõige sagedamini diagnoositakse lastel ja noortel. Ravi kestab kogu elu. Autoimmuunne haigus, kus keha võtab insuliini tootvaid rakke võõrkehadena ja hävitab need. 1. tüübi puhul tehakse insuliinravi, süstitakse naha alla. Dooside määratlemine ja katsetamine eeldab head koostööd diabeetiku,arsti ja diabeediõe vahel. II tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (u 85% diabeetikutest)diagnoositakse peale 40. eluaastat. 2
kCal. Süsivesikutel on energeetiline otsatarve, nendest saadakse energiat. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Normaalne vere glükoosisisaldus jääb vahemikku 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist vere glükoosisisaldus tõuseb, see põhjustab kõhunäärme B-rakkude poolt insuliini sekratsiooni. Insuliin on kõhunäärme poolt produtseeritud hormoon. Põhiline insuliini vallandaja on glükoosi taseme tõus veres- B rakud- insuliin. Glükoosi taseme tõusul vabanevad peensoole limaskesta hormoonid, mis vabastavad insuliini, aga ainult tingimusel, et glükoosi tase on veres tõusnud, nt GIP- glükoosist sõltuv insulinotroopne poplüpeptiid (gastro inhibeerib polüpeptid- pärsib maohappe sekretsiooni, vabaneb peensoole limaskestas süsivesikute ja lipiidide mõjul. Kuidas insuliin langetab vere glükoosi taset? Insuliini mõjul: 1. Sünteesitakse transportvalgud, mille vahendusel glükoos ja aminohapped saavad
Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus? The Newborn Individualized Developmental Care and Assesment Program (NIDCAP) Koolitada, anda nõu ja toetada vastsündinute intensiivraviosakonnas viibivatele lapsevanematele (The Newborn Individualized Developmental Care and Assessment Program (NIDCAP) offers an individualized and nurturing approach to the care of infants in neonatal intensive care unit (NICU) and special care nurseries (SCN). It is a
hoidmiseks. Ülearune glükoos muudetakse maksas ja lihastes glükogeeniks ning põhiliselt rasvkoes triglütseriidideks(rasvhapped ja glütserool), mis kujutab enesest varu e depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. Pärast söömist vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama. Ta teeb seda järgmiste mehhanismide kaudu: 1. Insuliini toimel aktiveeritakse transportvalgud (kandur-transport valgud), mille vahendusel glükoos ja aminohapped saavad rakku siseneda (ise nad läbi rakumembraani ei lähe). 2. Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi oksüdatsiooni ja selle oksüdatsiooni käigus vabaneb energia ning jääkainetena tekivad CO2 ja H2O. 3
esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende eristumise ajal toimuvatest koostoimetest keskkonnaga ehk ümbritsevate rakkudega. Lõpptulemusena kontrollivad kõiki neid sündmusi rakk-rakk-kontaktid ja rakuspetsiifiline geeniregulatsioon Pärast seda, kui neuronid on “leidnud” oma lõpp-asukoha, peab toimuma veel kaks suurt
Raskel juhul võivad väikesed veresooned isegi katkeda, mistõttu tekivad ajus verevalumid. Päikesepistele on iseloomulik peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus, kõhulahtisus, nägemis- ja tasakaaluhäired, hingeldamine. Raskematel juhtudel esineb minestamist ja ka ajutist jäsemete halvatust. 2. Kuumapööritus Kuumapööritus tekib siis, kui on näiteks harjumatu soojus ( esimesed väga kuumad ilmad, saun). Selle toimel naha ja alajäsemete veresooned laienevad, aju verevarustus aga seetõttu halveneb. Organism nagu " ehmataks " ära. Tekib lühiajaline teadvusekaotus (nn minestus). Esmaabiks tuleb kannatanu asetada lamama jahedasse, tõsta alajäsemed üles. Anda juua. 3. Kuumarabandus: Kuumarabandus on olukord, mis tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest. 17 Kuumarabandusel eristatakse erinevaid raskusastmeid, vastavalt sellele, kui tõsine
Südame isheemiatõve üks sagedamini avalduv vorm on rinnaangiin, mille korral Tunneme ängistavat valu rinnaku taga. Valu kiirgub selga, kaela, valdavalt paremasse õlga, ülakõhtu. Mõni valu ei tunneta ja rinnus on lihtsalt vaevav või ahistav tunne. Rinnaangiini korral tunneme iiveldust ja nõrkust, higistame, hingeldame ja võib ka minestada. See tekib väga tugeval kehalisel koormusel, psüühilisel ärritusel, täis kõhuga, külma ja tuulise ilmaga. Südamelihase põletik tekib viirusinfektsiooni ajal või järgselt. Südamelihase töövõime ja koormustaluvus langeb, tekib väsimus. Taastumine võtab aega mitmeid kuid ja koormus on sel ajal vastunäidustatud. Ennetamiseks tuleb haigena mitte treenida, taastuda korralikult kroonilistest haigustest ja ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid. Veresoonte haigustest on levinuimad veresoonte laienemine ja ahenemine. Veenikomud on aienenud veenid, eriti säärtel ja reitel
Vajalik arstlik kontroll, sportimisel kasutada enne koormust 30 min. aerosoole. Koormus 60% max. hapniku tarbimisest, intensiivsus peab olema stabiilne. Vastupidavustreening ja vererõhk. Hüpertoonikutel on sport hea ravimeetod, parim on põhivastupidavuse treeningus soovitavad spordialad: käimine, jooksmine ,suusatamine, aerutamine. Harjutamine 3x nädalas 30 min., liiga intensiivne koormus vastunäidustatud. Kontrollida vererõhku. Kehaline aktiivsus ja diabeet. Vastupidavustreening aitab kehakaalu langetada. Kehaline aktiivsus viib rakkude insuliinitundlikkuse suurenemisele. Parim on vastupidavustreening intensiivsusega 70% VO2max-sest.Vähemalt 3x nädalas, soovitav 45-60 min. Enne kehalist koormust süstitavat insuliiniannust vähendada .Insuliini ei tohi süstida koormatava lihase lähedusse, kuni insuliini toime on max. Ei tohi end liiga tugevasti koormata. 30 min
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
