moodustumist soodustavad: · Nakatunud inimese kontakt toiduga; · Valmistoodangu või toorme ristsaastumine; · Seadmete mitteküllaldane sanitatsioon; · Temperatuurreziimide rikkumine; Toiduohutuse tagamine sisaldab järgmisi menetlusi: · Tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist; · Tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele; · Tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist; · Seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist; · Tootmisruumides puhtuse tagamist; · Töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist; · Kontrollsüsteemide efektiivset toimimist. Toidumürgitust põhjustavate bakterite allikad: · Inimene. · Toores toit. · Putukad. · Närilised. · Tolm. · Prügi ja toidu jäätmed. · Loomad ja linnud. Kuidas kaitsta toitu saastumise eest?
hapet ja gaasi. 2. Millele viitavad keskkonnas coli-laadsed bakterid? E. coli on otsene fekaalse päritoluga reostuse näitaja, selle avastamine joogiveest tõestab väljaheidetega levivate haigustekitajate joogivette sattumise võimalust. 3. Millest sõltub haigestumine coli- laadsete bakteritega? Escherichia coli põhjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi. Nende avastamine joogivees osutab kas vee töötlemise puudulikkusele, saastumisele pärast desinfitseerimist, torustikus oleva vee toitesoolarikkusele või sellele, et vette võivad olla sattunud soolenakkusetekitajad. 4. Milliseid piirnormid on kehtestatud coli-laadsete bakteritele jõevees? Coli-laadsete bakterite piirnorm on 10000 PMÜ / 100 ml 5. Milliseid nõuded on kehtestatud kraani veele ehk joogiveele mikroobide üldarvu ja coli-laadsete bakterite osad? Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees: Escherichia
§ liigset vahutamist, mida on raske eemaldada § aine puhastusomadused halvenevad § pind ei niisku § väheneb mehhaanilise töö toime § kahjustab pindu § kahjustab töötaja nahka § tekivad lisakulutused § kahjustab keskkonda Aladoseerimine - Liiga lahja puhastusaine ei eemalda mustust vaid võib selle hoopis pinnale kinnitada. Aladoseerimisel jääb pind mustaks. Desinfitseerimine - Kasutatakse mikroobilise mustuse eemaldamiseks. Enne desinfitseerimist tuleb pind PUHASTADA. Desinfitseeriva aine puhul tuleb täpselt järgida doseerimise kogust ja mõjuaega. Aine lahus säilib ainult 24 tundi. KASUTAMINE: tutvu pakendil oleva etiketiga hoolikalt; kasuta ainet ettenähtud koguses (vahemike puhul alguses väiksem doseering kui see ei mõju siis suurem doseering); happelise aine puhul tuleb kasutada ainult külma vett, aluseliste ja neutraalsete ainete puhul võib kasutada ka leiget vett;
15. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? : 60 - 80ºC (vale) üle 75ºC (vale) 63 - 75ºC (õige) alla 100ºC (vale) 16. Millisel temperatuuril võib säilitada sügavkülmas külmutatud toite (kuni 3 kuud)? : -10ºC (vale) -18ºC (õige) -25ºC (vale) -6ºC (vale) 17. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? : 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 18. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale) düsenteeria (õige) salmonelloos (vale) clostridium (vale) 19. Milliseid mikroorganisme kasutatakse toiduainetööstuses? :
.. : kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelnimetatud (õige) 22. Toore liha töötlemiseks mõeldud lõikelauda tohib kasutada ka... : toore kala töötlemiseks (vale) leiva, saia lõikamiseks (vale) küpsetatud liha lõikamiseks (vale) ei tohi kasutada peale toore liha töötlemise millegi muu töötlemiseks (õige) 23. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? : 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 24. Milline väide on õige? : kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale) vaakumpakendis mikroobid ei arene (vale) kõik patogeensed mikroobid vajavad oma arenguks hapnikku (vale) osa mikroobe areneb suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta (õige)
Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti. Tööpäeva lõpus tuleb kaitsekeebid pesta, pesemisel tuleb kasutada pesemisvahendeid. Kliendi teenindamine peab toimuma puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendiga. Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekkib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida. Enne steriliseerimist ja desinfitseerimist tuleb instrumendid pesta pesemisvahendiga ja kuivatada. Juukseharjad, -rullid, fööniharjad tuleb puhastada ja pesta sooja vee ning pesemisvahendiga. Teenuse osutamise käigus avastatud pedikuloosi juhul teavitatakse klienti nii täide kui tingude olemasolust. Juuksur võib kliendi teenindamisest keelduda või lõpetada alustatud protseduur. Riietus Korrektne Soovitatavalt ühevärviline Puhas
3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 6. Milline väide on õige? kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale) vaakumpakendis mikroobid ei arene (vale) kõik patogeensed mikroobid vajavad oma arenguks hapnikku (vale) osa mikroobe areneb suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta (õige) 7. Kus peavad olema kätepesukohad toidukäitlejatele?
võimalust. See on heterogeenne grupp soolebakterite sugukonda kuuluvatest erinevatest perekondadest (G. Escherichia, G. Citrobacter, G. Enterobacter, G. Klebsiella jt). Neid leitakse nii väljaheidetes kui ka väliskeskkonnas (toitaineterikkas vees, reovees, pinnases, lagunevas taimses materjalis). Nende avastamine joogivees näitab: Joogivee töötlemise puudulikkust; Joogivee saastumist pärast desinfitseerimist; Toitainete rikkust vees (torustikus) Haigustekitajate joogivette sattumise võimalikkust; 4. MILLISED PIIRNORMID ON KEHTESTATUD COLI BAKTERILE JÕEVEES? Coli-bakterite piirnormid jõevees on 1000 PMÜ/100ml 5. MILLISED NÕUDSED ON KEHTESTATUD JOOGIVEELE MIKROOBIDE JA COLIBAKTERITE OSAS? § 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:
Roostevabast ja Puhastusvahend fox 10ml 1 liitrile veele Tegevuse Peale puhastamist kunstmaterjalist ANTIBAC 50ml 5 liitrile veele muutmine, lõplik loputada tööpinnad, 80ml 8 liitrile veele puhastus enne veega,kuivatada ümbertöötlemis- ja desinfitseerimist. paberrätiga. töötlemisaparaadid unaNEUTRAL 3ml 1 liitrile veele, 15ml 5 liitrile veele 24ml 8 liitrile veele integralDISHES Lahjendamata Desinfitseerimisvahend Lahjendamata Tegevuse Dosaator IntegralPURE
Toiduhügieeni tagamise nõuded II osa Vedu 1. Toiduainete veoks kasutatavad veokid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist. 2. Veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist. 3. Kui veokeid ja/või mahuteid kasutatakse toiduainetele lisaks muude kaupade veoks või kui nendega koos veetakse erinevaid toiduaineid, siis peavad need vajaduse korral olema saastumise vältimiseks tõhusalt eraldatud. 4. Vedelaid, granuleeritud või pulbrilisi toiduaineid tuleb vedada nõudes ja/või
9. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. 10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud biopuhastusprotsess. Eeluhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus
4) Ettevõtet ei planeerita korrusele kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest. 5) Ettevõtte ehitus- ja viimistlustöödel on lubatud kasutada materjale Eestis kehtivate seaduste ja nende alusel kehtestatud muude õigusaktide nõuete kohaselt 6) Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteläbilaskvast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust ja vajalikus ulatuses desinfitseerimist. §3 Nõuded tehnokommunikatsioonile ja sisekliimale 1) Tööruumides peab olema kesk-, elektrikõte või ajakohane ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. Joogivee kvaliteet peab vastama kehtivatele nõuetele. Kanalisatsioonitorud ei tohi töö- ja laoruumides paikneda lae all. 2) Tööruumide mikrokliima parameetrid peavad vastama sotsiaalministri kehtestatud normidele.
Need peavad olema ka pehmed ja lõhnama värskelt. GNLD pesuloputusvahend Soft pakub lihtsat ja tõhusat moodust, kuidas seda saavutada. Soft ei tee ainult pesu pehmeks, vaid kõrvaldab staatilise elektri ja muudab rõivad kergesti triigitavaks. Vahendit kulub korraga vähe. Seetõttu on kasutushind väga soodne. Pesuloputusvahend teeb pesu pehmeks ja värskelt lõhnavaks. 7slaid Definseerimisvahend: GNLD Disinfectant on välja töötatud ennekõike puhastamist ja samaaegset desinfitseerimist vajavateks juhtudeks. Toode töötab nii külma kui kuuma veega ning sobib kasutamiseks nii kodus kui ka avalikes ruumides. Nagu näiteks koolides, haiglates, hotellides, spordisaalides ja saunades, kus hügieeninõuded on eriti olulised. GNLD Disinfectant ei peida ebameeldivat lõhna, vaid kõrvaldab selle tekitaja. Tänapäeval on selge, et mitmel pool tuleb puhastamiseks kasutada nii puhastus- kui desinfitseerimisvahendit. Parim oleks kasutada toodet,
15. Kirjelda mida tähendab piiskisolatsioon. Pindade dekontaminatsioon. Piiskisolatsiooni rakendatakse haigetele, kellel esineb mõni piiskinfektsioonidest nt. gripp, läkaköha, mumps, parvoviirus B19. Haigustekitajad levivad köhimisel ja protseduuridel genereeritavate piiskade vahendusel. Pindade dekontaminatsioon– tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist 16. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutusele võtta piiskisolatsiooni puhul Personalile on kaitsemaski kasutamine vajalik patsiendiga lähedasema kontakti puhul (<1 meeter) Kaitsekitlit ja kaitsekindaid kantakse imikute ja väikelaste juures. 17. Osakonda tuli A-gripiga patsient. Mida teed? Paigutada piiskisolatsiooni. Kasutan maski patsiendiga suheldes 18. Püsipõiekateetri sisestamine
Soodustavad: nakatunud inimese kontakt toiduga valmistoidu või toorme ristsaastumine seadmete mitteküllaldane sanitatsioon temperatuurireziimide rikkumine (toidu mitteküllaldane kuumutamine, jahutamine jt.) Kaja Rahu 11 Toiduohutuse tagamise menetlused tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist kontrollsüsteemide efektiivset toimimist Kaja Rahu 12 Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksiinidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toiduainetööstuses rakendatakse suhteliselt harva Kaja Rahu 13
· Kasutame igapäevaselt, joogivesi · Nõukogude-aegsed väetiseküünid ja mahajäetud laudad Pinnavee bioloogiline seisund · Järvede ja teiste seisuveekogude kinnikasvamine · Liigiline mitmekesisus · Koprad on muutnud oluliselt vee liikumise suunda · reostus Pinnavesi Pinnavesi joogiveeallikana nõuab reeglina alati töötlust. Määruse järgi jagatakse ka pinnavesi kolme kvaliteediklassi. I kvaliteediklassi pinnavesi vajab desinfitseerimist ja filtreerimist, kuna ei ole tugevalt reostunud ja vastab kvaliteedilt joogiveele. II kvaliteediklassi pinnavesi vajab pikemat töötlust, milleks on eeldesinfitseerimine, koagulatsioon, selitamine, filtreerimine ja järeldesinfitseerimine. III kvaliteediklassi pinnavesi vajab tugevamaid oksüdeerijaid ning vajadusel ka aktiivsöe kasutamist adsorbendina, kuid töötlemise etapid on analoogsed II kvaliteediklassi pinnavee töötlemisega
Rasv, kui veest väiksma tihedusega aine kerkib vedeliku pinnale, kust ta kõrvaldatakse kaapmehanismiga. Sõelad on 0,5-3 mm avadega ning eemaldavad peenemad reoaine osakesed. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemiliseks protsessiks on keemiline sadestamine, kasutatakse ka hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise alla käivad kõik protsessid, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum ehk sete. Koagulandi lisamisega suudavad osakesed liituda suuremateks helvesteks. Flokulant suurendab veelgi helveste moodustumist ning kiirendab settimist. Bioloogiline puhastus Bioloogiline puhastus kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära
Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist.Võib veeritseda. Vigastatud koht jahutada voolava veega. Vajab desinfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt asetan haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Vaja kasutada kaitsevahendeid abistamisel. Suur haav võib olla sügav, veritsev ning valulik. Vaja kontrollida haava nii sisenemis- kui väljumisava. Tuleb säilitada õige asendit. Vaja kasutada kaitsevahendeid abistamisel. Haava ei tule puhastada! 4. Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma
35. Nõuded eraelamus,müügitelgis vm toidu käitlemiseks vt 852/2004, lisa II Toidukäitlemmiskohad ja müügi automaadid paigaldataks (), projekteeritatakse, ehitatakse ja hoitakse puhtad ja heas seisukorras, et välditud toiduainet saastumise riisk. 36. Nõuded toiduainete veole vt 852/2004, lisa II Veokid ja mahutid ( )peavad olema: puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest sellised, et võimaldada piisavalt puhastamist ja desinfitseerimist 38. Nõuded veevarustusele vt 852/2004, lisa II Käitmisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik Tervete kalandustoodete korral võib kasutada puhast vett Tehnilise vee kasutamisel (tuletõrje jne) peab ringlema eraldi süsteemis, ei tohi olla ühendatud joogiveesüsteemiga Vett peab vastama normidele Jää peab valmistada puhast veest 39. Toiduainete suhtes kehtestatud nõuded vt 852/2004, lisa II
35. Nõuded eraelamus,müügitelgis vm toidu käitlemiseks vt 852/2004, lisa II Toidukäitlemmiskohad ja müügi automaadid paigaldataks (), projekteeritatakse, ehitatakse ja hoitakse puhtad ja heas seisukorras, et välditud toiduainet saastumise riisk. 36. Nõuded toiduainete veole vt 852/2004, lisa II Veokid ja mahutid ( )peavad olema: puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest sellised, et võimaldada piisavalt puhastamist ja desinfitseerimist 38. Nõuded veevarustusele vt 852/2004, lisa II Käitmisettevõttes peab olema piisav joogiveevarustus, mida kasutatakse alati kui vajalik Tervete kalandustoodete korral võib kasutada puhast vett Tehnilise vee kasutamisel (tuletõrje jne) peab ringlema eraldi süsteemis, ei tohi olla ühendatud joogiveesüsteemiga Vett peab vastama normidele Jää peab valmistada puhast veest 39. Toiduainete suhtes kehtestatud nõuded vt 852/2004, lisa II
kesikud keskmiselt 92 x 0,400 + 9,14 = 45,94 kg Nuumsigade keskmine ööpäevane massi-iive on 0,82 kg Varavalmivus ( 100 kg ) saavutatakse 100 kg 45,94 kg = 54,06 kg : 0,82 kg + 120 = 186 päeva Realiseerimismass 104 kg saavutatakse 104kg 45,94 kg = 58,06 kg : 0,88 kg +120 = 191 päeva 4. Seakohtade vajadus. Tiinete ja vabade emiste sigalas 1659 kohta Poegimissigalas. Ühte kohta kasutada iga 39 päeva järel ( 28 päeva imetamist, 7 päeva võõrutatakse ja 4 päeva puhastamist ja desinfitseerimist. Aastas saab ühe koha peal 365 : 39 = 9,4 poegimist. Seega on tarvis 4147 : 9,4 = 441 kohta poegimissigalas 441 : 0,84 = 362 paaritan Võõrdesigalas Ühte kohta saab kasutada iga 92 päeva järel ( 120 28 - 4 = 92 ) ehk 365 : 92 = 3,9 korda aastas. Seega on tarvis 42 556 : 4 = 10 639 kohta Nuumikute sigalas Ühte kohta saab kasutad iga 67 päeva järel ( 191 120 - 4 = 67 ) ehk 365 : 67 = 5,4 korda aastas. Seega on tarvis 41 620 : 5,4 = 7707 kohta 5
mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
ühenduses ekspeditsiooniruumiga. Jahuruum peab olema jahe, temperatuur 10-15C, hästi ventileeritav, õhuniiskus mitte rohkem kui 75% Vedu, ladustamine, säilitamine ja käitlemine tootmiskohas tingimusel, et see ei muuda oluliselt nende laadi; Toiduainete veoks kasutatavad veokid ja/või mahutid peavad olema puhtad ja heas seisukorras, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest, ning vajaduse korral projekteeritud ja ehitatud selliselt, et võimaldada piisavat puhastamist ja/või desinfitseerimist. Veokite nõudes ja/või mahutites ei tohi transportida midagi muud peale toiduainete, kui see võiks põhjustada toiduainete saastumist.
· sorteeri nõud Masinpesu: · pesemine temp. 45--63 °C · loputus 77--82 °C, 2 min Käsitsipesu: · loputusvalamu · pesemine 46--50 °C · loputus 82 °C 2 min Üldnõuded toidukäitlemishoonetele (asukoht, projekteering, suurus jm) vt 852/2004, lisa II- 1. Toidukäitlemishooned peavad olema puhtad ja heas seisukorras. 2. Toidukäitlemishoonete projektlahendus, planeering, ehitus, asukoht ja suurus peavad võimaldama: a) piisavat hooldamist, puhastamist ja/või desinfitseerimist, vältida või minimeerida saastumist õhu vahendusel ning piisavat töötamisruumi kõikide toimingute hügieeniliseks teostamiseks; b) vältida mustuse kogunemist, kokkupuudet toksiliste ainetega, võõrkehade sattumist toitu, kondensatsioonivee või soovimatu hallituse teket pindadel; c) heade toiduhügieeni tavade kasutamist, sealhulgas kaitset saastumise eest ja eriti kahjuritõrjet ja
7. Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid - keemiline sadestamine (levinumaks) - hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) - desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) - pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
kiiremini. pH = 7 vesi neutraalne. pH üle 8,0 analoogselt võib tekkida naha ja limaskestade ärritus, basseinivesi on ebameeldiva lõhnaga, väheneb kloori mõju,võib tekkida lubjasete ning hakkavad vohama mikroobid. pH näitaja määramine on väga oluline basseinivee kvaliteedi tagamisel, mida tuleks teha 2 korda nädalas või peale basseini ülekoormust. [3] 7. DESINFITSEERIMINE Vesi vajab desinfitseerimist mikroorganismide hävitamiseks, orgaaniliste jääkide kõrvaldamiseks ja vetikate vohamise takistamiseks. [3] 7.1. VAHENDID Desinfektsioonivahendi valik sõltub mitmesugustest teguritest, kaasa arvatud sobivus vee varustamise allikaga (karedus ja leeliselisus), supluskoormus, oksüdeeritavus ja 9 varu desinfektsioonivahendi toime ning inimese tervisele ebasoodsate mõjude vahel.
5. Desinfitseerivad ained Desinfitseerivad puhastusained on vedelikud või pulbrid. Sisaldavad puhastusaineid kui ka desinfitseerivaid aineid. Seega üheaegselt toimub nii pinna puhastamine, kui ka mikroobide hävitamine. Osadel desinfitseerivatel puhastusainetel on ka lõhna eemaldavad või valgendavad omadused. Desinfitseerivaid puhastusaineid on otstarbekas kasutada üksnes desinfitseerimist vajavates ruumides, sest liigne desinfitseerimine muudab mikroobid resistentsemaks (vastupanuvõimelisemaks) 6. Koristusainete säilitamine ja doseerimine Säilitamisel tuleb arvesse võtta: · Koristusaineid tuleb säilitada eraldi ruumis ja ruum olgu lukustatav · Ruum ei tohi olla liiga külm (alla +5ºC) ega liiga soe (üle +25ºC), et koristusainete omadused ei muutuks · Hoiuruumis peab olema hea ventilatsioon ja suitsetamine on keelatud
Antiseptika haigustekitajate hävitamine või nende paljunemise pidurdamine antiseptiliste vahenditega. Eristatakse füüsikalist, mehhaanilist, keemilist ja bioloogilist haavaravi meetodit. Antiseptikum aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pidurdab (bakteriostaatiline toime). Dekontaminatsioon tegevus, mis eemaldab või hävitab mikroorganisme esemelt eesmärgiga seda ohutuks muuta. Mõiste hõlmab puhastamist, desinfitseerimist ja steriliseerimist. Desoaine = desinfektant = desinfektsiooniaine keemiline aine (või nende segu), millega muudetakse haigusi põhjustavad mikroobid kahjututeks. Detergent pesuaine, puhastusaine, pindaktiivne aine. Desinfektsioon protsess, mis elututel esemetel või naha pinnal vähendab patogeensete mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on
10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestuse skeem: Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud aeroobne biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa
eraldi teiste ruumide puhastusvahenditest. (6) Vedelseebi dosaatoreid ning pesulahuste nõusid peab regulaarselt enne uuesti täitmist pesema ja loputama kuuma veega ning kuivatama. (7) Tööpindu tuleb puhastada alati uue toidu kasutamise eel ja vähemalt kahe- kuni neljatunniste vaheaegade järel. (8) Tööpindu puhastades tuleb liikuda puhtalt pinnalt puhastamata pinna poole ja vältida edasi-tagasi hõõrumisega pinna uuesti saastamist. Puhastamine peab toimuma alati enne desinfitseerimist. - 12 - § 14. Jäätmete eemaldamine (1) Toitlustusruumidest peab olema korraldatud tahkete toidujäätmete ja muude jäätmete (edaspidi jäätmed) kavakohane eemaldamine, kogumine, hoidmine, korrapärane jäätmete väljavedu ning jäätmenõude ja korduvkasutusega mahutite puhastamine ja desinfitseerimine. Jäätmete kogumine ja eemaldamine ei tohi põhjustada toidu saastumist.
Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (redoksprotsessid), desinfitseerimist (kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemiline sadestamine – kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum(sete). Koagulatsioon on protsess, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helvesteks. Neutraliseerimine on vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega
Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks.
o CO2, happed - Oksüdatsioon ja taandamine o hapendamine – klooriühendid, vesinikperoksiid, kaaliumpermanganaat o taandamine – vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit, rauasoolad - Desinfitseerimine o hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme o vanasti kloor o osoon, UV Reovete keemiliseks puhastamiseks kasutatakse keemilist sadestamist, neutraliseerimist, oksüdatsiooni ja taandamist ning desinfitseerimist. Keemilise sadestamise käigus lisatakse veele kemikaali, mis korraliku segamise järel reageerib vees oleva heljumiga ning setitab selle. Setet on vaja hiljem ümber töödelda. Näiteks koagulatsiooni käigus lisatakse alumiinium-, raua- või kaltsiumisoolasid, mis liidavad heljumi suuremateks helvesteks ning setitavad selle. Neutraliseerimist kasutatakse, kui vee pH erineb oluliselt 7-st. Happelise vee neutraliseerimiseks kasutatakse lubjakivi, lupja, seebikivi ja soodat, aluselise vee
Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. Levinumaks keemilise puhastuse protsessiks on keemiline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks
5 veega. Last tuleb enne kooli või teiste hulka saatmist kolm päeva järgemööda hästi vannitada, nii et ta nahk täiesti puhas on. Sarlaki korral aga niikaua, kuni kestamine on lõplik. Niisugust valju eraldamist ja desinfektsiooni on meie oludes tarvis läbi viia eriti sarlakite ja differia korral. Need haigused tulevad kõige sagedamini ette. Teised nakkushaigused, nagu leetrid, läkaköha, tuulerõuged, punetised ja mumps, ei nõua desinfitseerimist, sest nende haiguste tekitaja ei ela kuigi kaua väljaspool inimese keha. Väiksema lapse hooldamine Kasvatusmajad ehk rinnalaste-kodud on leitud või mahajäetud rinnalaste hooldamiseks mõeldud kohad. Toimud imikute õige, otstarbekohane toitmine, nende hoidmine nakkushaiguste eest ning puhtuse hoidmine. Rinnalaste-kodu juhatab arst, kes on lastehaiguste eriteadlane. Temale abideks on suuremais kodudes nooremad arstid, õed ja lastehoidjad-põetajad
Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tottu. Osa sellest voib jääda vette peale sette korvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest voib nimetada hapendamist- taandamist (nn. redoksprotsessid), desinfitseerimist (nait. kloorimine, osoonimine), pH reguleerimist ja neutraliseerimist. Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Koagulatsiooni all mõeldakse protsessi, kus vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed võivad liituda suuremateks helveteks. Sadestamine koosneb
10.Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest kemikaali lisamine ja segamine pH reguleerimine flokulatsioon sette eraldamine
· vertikaalset ja horisontaalset Vertikaalse ehitusviisi eelised · On vajalik väike maa-ala lihakombinaadi jaoks · Tehniliselt on lihtsam lahendada tooraine liikide transporti ülakorruselt alla · Tööjõu kokkuhoid · Energia kokkuhoid Vertikaalse ehitusviisi puudused · Loomi tuleb ajada eelviimasele korrusele, millega kaasneb stressiseisund · Väga keeruline on korraldada allalaske torude pesemist ja desinfitseerimist Allalasketorude süsteem on keeruline, mis võib takistada põhiseadmete paigaldamist Horisontaalse lahendusviisi puhul · On vajalikud suured maa-alad hoonete paigaldamiseks · On raskendatud tsehhidevahelise transpordi korraldamine Lihatööstuste struktuur · I aste eksportettevõte, võib turustada EL · II aste suur kompleksettevõte (ekspordiluba sõltuvalt riikide vet. ametitest; nt SRÜ riikidesse)
( Kartulivähk leiti mugulatel, mida tegelikult kasvatati omatoodetud kartuliseemnest eramaal 2009.a., mitte taluniku juures, kelle põhisissetulek sõltub kartulikasvatusest. Tegemist oli vanade 1950-st aastatest teadaolevate kolletega, mis vahepeal olid hoitud söödis. ( ( Taimetoodangu Inspektsioon (tänaseks Põllumajandusamet) kehtestas tõrjeabinõudena kartulikasvatuskeelu ning nõudis hoidla ja tööriistade desinfitseerimist ja kartulite hävitamist. Väidetavalt oli tegu kartulivähiõrna sordiga. Eraisikule ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude läbiviimist ei kompenseerita. Samuti ei hüvitata tõrjeabinõude kulutusi ettevõtetele, mis tegelevad taimsete saaduste töötlemise või turustamisega, sest seda käsitlevad ametnikud ,,tavalise äririskina" ja lubavad kompenseerimiseks taotlusi esitada vaid põllumajandustootjatel. ,,Tõrjeabinõude kulude
valmistada enne kasutamist. Silmaga nähtavalt määrdunud pinnad tuleb enne desinfitseerimist puhastada. 5. Mil viisil satuvad mikroobid ühelt pinnalt teisele? Mikroobid satuvad ühelt pinnalt teisele sageli millegi vahendusel, näiteks kätega,
lahust ei satuks veeni ümbruse kudedesse (tekivad kudede kärbus ja veenipõletik). Selleks tulebki nõel süstimisel pikalt veeni viia, et ta looma rabelemisel kergesti välja ei tuleks. Pärast süstimist veen komprimeeritakse (surutakse kokku), lastakse verd läbi nõela välja voolata. Süstimine kõhuõõnde on levinuim põrsastele ja kesikutele ravimite manustamise viis. Kõhuõõnde süstimisel hoitakse põrsad ja kesikud tagaj asemest rippu, pea allapoole. Pärast süstekoha desinfitseerimist viiakse nõel lühikese torkega häbemeluu ja naba vahe keskkohalt (tagapool naba) 1-2 cm kaugusel keskjoonest läbi kõhuseina ning tehakse süste. 35. Söötmisvigadest põhjustatud probleemid seakasvatuses (mineraalelementide sisaldus ratsioonis, ratsiooni suur proteiinisisaldus, ebaõige ingredientide sisaldus ratsioonis jt). SÖÖTMISVIGADEST PÕHJUSTATUD PROBLEEMID KÕHULAHTISUS 1. Mineraalelementide sisadlus ratsioonis
suureneb); halb hügieen köökides; suurenenud on pooltoore liha ja valmistoitude söömine; suuremad haiguspuhangud (saavad alguse toitlustamisega tegelevatest ettevõtetest); suured farmid - intensiivne loomakasvatus. Toiduohutuse tagamine sisaldab järgnevaid menetlusi: tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist;tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele;tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist;seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist;tootmisruumides nõuetekohase puhtuse tagamist;töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist;kontrollsüsteemide efektiivset toimimist. Toiduohutuse tagamisel on esmane vastutus käitlemisettevõttel ning järelvalveinstitutsioonide ülesandeks on teostada järelvalvet toodangu, tootmise, impordi ja turustamise üle. Järelvalveinstitutsioonide tegevus toidu ohutuse tagamisel on tihedalt seotud toiduainetööstuse
· suurenenud on pooltoore liha ja valmistoitude söömine; · suuremad haiguspuhangud (saavad alguse toitlustamisega tegelevatest ettevõte- test); · suured farmid intensiivne loomakasvatus. Toiduohutuse tagamine sisaldab järgmisi menetlusi: · tooraine kontrolli ja nõuetekohast käitlemist; · tehnoloogiliste seadmete korrasolekut ja vastavust nõuetele; · tehnoloogilise protsessi parameetrite järgimist; · seadmete ja tootmisruumide efektiivset pesemist ja desinfitseerimist; · tootmisruumides nõuetekohase puhtuse tagamist; · töötajate üldiste hügieenireeglite tundmist ja isikliku hügieeni tagamist; · kontrollsüsteemide efektiivset toimimist. Toiduohutuse tagamisel on esmane vastutus käitlemisettevõttel ning järeleval- veinstitutsioonide ülesandeks on teostada järelevalvet toodangu, tootmise, impordi ja turustamise üle. Järelevalveinstitutsioonide tegevus toidu ohutuse
töötlejale üleantud partii ei vasta ühegi kvaliteediklassi nõuetele ega kuulu ühessegi kvaliteediklassi. 10.Piima kvaliteeti mõjutavad tegurid Piima sattuv vesi ja selle võimalik päritolu. Piima tahtlikku võltsimist peaks esinema suhteliselt harva. Kuna selline võltsimine toob tootjale siiski lisaraha ja piima tootmiseks ja töötlemiseks vajalike seadmete puhastamisel rakendatakse ikkagi pesu ja desinfitseerimist, siis on väikeste veekoguste piima sattumist praktiliselt võimatu vältida. Selleks, et pesust ja desinfitseerimisest tulevad veekogused oleksid võimalikult väikesed, tasub seadmed varustada vee väljanõrgumist tagavate vahenditega. Farmis kasutatakse piimatorustiku kuivatamiseks liigsest veest käsna, mis torustikest läbi lastakse ja sealt liigse vee välja imab.. Piimaliinidel tuleks esimest piima ülejäänud toodangust eraldi hoida ja kontrollida, kas
Eeldused õigeks käte desinfitseerimiseks: 445 sobiv desinfitseerimisvahend (alkoholibaasiline käte desinfektsioonivahend, mis täidab EN1500 standardi nõudmised vms); õige kogus (tootja juhiste järgi); õige toimeaeg (tootja juhiste järgi), õige kasutusviis, sissehõõrumise võtted (standard EN1500). Kui käed saastuvad vere, rooja või muude kehaeritistega, tuleb enne käte desinfitseerimist käed puhtaks pesta, kui selleks on võimalus. Alles pärast seda tohib käte hügieenilise desinfitseerimisega alustada. Muidu võib desinfitseerimisvahendis leiduv alkohol mustuse nahapinnale kinnitada. Kui käsi ei ole võimalik vee ja seebiga pesta, tuleb kasutada alkoholipõhist käte antiseptikumi. Sõrmeküüned Kiirabitöötajate sõrmeküüned peavad olema lühikesed ja seda järgmistel põhjustel: oht patsiente ja ka teisi töötajaid vigastada;
Aktiivmudaprotsessi efektiivsus võib ulatuda 95–98%-ni. Aktiivmudapuhasti eelised biokilepuhasti ees on suurem efektiivsus ja lisaks süsinikuärastusele toimuvad ka fosfori- ja lämmastikuärastus. Biokilepuhasti eeliseks aktiivmudapuhasti ees on aga madal tundlikkus reoveehulga kõikumistele ja seega on biokilepuhasti kasutatav juhtudel, kus reovee teke on ebaühtlane. Keemiline puhastus- fosfori ärastuseks raua- ja alumiiniumsoolade abil. Desinfitseerimine Desinfitseerimist kasutatakse reoveepuhastuse viimases etapis, et vähendada elavate mikroorganismide sattumist keskkonda. See on oluline, et ära hoida inimestele ohtlike patogeenide levik keskkonnas. Enamjaolt kasutatakse desinfitseerimiseks osooni, kloori või UV-kiirgust. Desinfitseerimise efektiivsust mõjutab suuresti eelnev veepuhastuse efektiivsus. Näiteks UV-kiirguse puhul on oluline vee läbipaistvus, sest vees olevad osakesed võivad hajutada UV-kiirgust ja seetõttu on oluline,
annaabi.ee 
