Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Descartes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
descartes, meditatsioon, meelte, petavad, meeltega, arvas, unes, tajuda, arvab, selleni, petab, meditatsioonid, pettur, kujutlus, teatava, aisting, kuuenda, esimesest, õpetanud, usaldada, lahendust, arvama, niisiis, tunneme, niimoodi, ülemõtlemine, kehaga, jälgides, matemaatika, mõtleme, eneses, selged, eksistents, 1641, kahtluse, elutarkus, kordkiMEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse
Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une
Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................
1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5) Me ei pea iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi 6) Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Argumendid:
Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud. Esimeseks argumendiks toob Descartes välja unenägude mõtte. Ta ütleb, et unenägudes näeb ta tihtipeale reaalsusele(ehk siis ärkvelolekule) sarnanevaid asju. Seetõttu jõuab autor järeldusele, mille kohaselt on raske(kui mitte võimatu) eristada unenäogusid ja ärkvel olekut kogemuste tasandil. Autor ütleb, et on võimalik, et isegi praegu ta elab hoopis unenäos, kusjuures ta ei suuda viimast tuvastada. Vastulauseks tuleb Descartes välja mõttega, mille kohaselt kõik, mida me unes näeme, koosneb ärkvel
Meile on loomulik, et teamised, mis me oleme omandanud on tõesed ja õiged. Me ei ole nende tõepärasuses kahelnud, kuna kõik tundub loogiline. Samas võib seda võtta kui kellegi tahet, et me nii mõtleksime. Meeled võivad meid petta. Kui me tahame kõigest aru saada, siis peame järelikult tegema maatasa kõik millesse me oleme terve elu uskunud, et mõista mis on õige. Autor toob näite unest ja ärkvelolekust. Inimene näeb unes tõeseid asju, kuna ei ole võimalik kujutleda seda, mida ei ole mõeldud. Seetõttu võib kogu meie reaalne maailm tegelikult tunduda unena. Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte reaalsus. Kui saab kahelda asjade tõelisust, siis ei tohiks ju uni muuta arvamust , et 2+3 on ikka viis. See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et
1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul
et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Puhtteoreetiline mõtlemine ja praktiline (meeleline) kogemus võivad olla erinevad ning tihti ka vastuolus. Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4
Descartes 1. Descartes ütleb, et on palju asju, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi need on võetud meeltest. Ta toob näiteid: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Ta nendib, et selliseid asju võib näha ka unes. Seejärel ütleb ta, et ärkveloleku ja une vahest on aru saada: unesolijale ei tundu ümbritsev nii aredana kui ärkvelolijale. Samas tunnistadas, et teda on teinekord unes petetud ja ta pole tajunud vahet kahe seisundi vahel. Sellest järeldab, et une ja ärkvel-oleku vahel vahet teha on võimatu. Autor toob sisse paralleelid kujutava kunstiga. Ta leiab, et unes nähtu on nagu maalidel kujutatu seda saab vormida ainult tõeliste asjade sarnaselt. Isegi tahes luua väga ebatavalist olendit lõpeb see sellega, et segatakse kokku erinevate loomade kehaosi. Isegi, kui suudetakse luua midagi täiest
Descartes'i 6. filosoofilise meditatsiooni kokkuvõte Lihtsa struktuuri põhjal Antud artikkli põhiväide on ,,ma" olen mõtlev asi. Descartes väidab, et inimene on midagi muud, kui tema keha ja suudaks ilma selleta eksisteerida, ehkki inimene on oma kehaga väga tihedalt seotud on küll mõtlev asi, mis pole piiratud, kuid siiski on selgepiiriline idee kehast ulatuvusega asi, mitte mõtlev. Sellest järeldab, et inimene on midagi muud kui tema keha ja ta suudaks ka ilma selleta eksisteerida. Siinkohal jätab Descartes tõestamata, mis on see ,,midagi muud", millest inimene koosneb?
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt.
Descartes ,,Meditatsioonid" Esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Ta rakendab metoodilist kahtlust. Ta kirjutab,et inimene peab hävitama kõik eksiarvamused, mille ta on kunagi tõepähe võtnud, kõiges tuleb kahelda. Selleks,et inimene suudaks sellise suure töö ette võtta, peab ta olema piisavalt küps ning ta peab omama mingit põhjust, miks seda teha. Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta
ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega
Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese
tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele. Ometi toodavad meeled kujutisi, mis meid petavad. Siinkohal võib tuua näite Päikese suurusest. Vaadates taevasse näeme üht imepisikest kera taevas, mis helendab nii eredalt, et seda vaadata pea võimatu. Tegelikult, aga ei suuda me tuvastada Päikese tegelikku suurust. Niisiis ütleb Descartes: ,,Kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada." Kus on see piir kuhumaani kahelda? Ka see, et ma seda tööd siin hommikul kirjutan, sülearvuti põlvedel, ka see on võetud minu meeltest
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes
Kokkuvõte filosoofilisest tekstist Rene Descartes Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane. Teda huvitas peamiselt optika, geomeetria ja hinge loomus. Just viimase teemaga seotud filosoofilisi meditatsioone võtan mina kokku. Decartese teises meditatsioonis kõlas põhiväitena ,,mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran’’. Tema väite põhiargumendiks oli ,,...Seega olen kahtlemata olemas ka mina, kui ta eksitab mind; ja
I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olelnud a) Kuna ta mõtles kahelda teiste asjade tões, tähendas see, et ta on olemas 4
AKTIIVSED TUNDED tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid eetika, epistemol., metaf. Mõjud Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29
-Kuidas kirjutada filosoofilist esseed? -Arutlus (loogikareeglite järgimine) -Naerule apelleerivad tehnikad 8. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Teadmine tähendab suuta tões seista (Heidegger). Teadmine, mis suudab argiteadmise küsimuse alla seada, selles kahelda ja uusi teadmisi luua. Tuleb arvesse võtta selle negatiivset funktsiooni. Küsimused Descartes'i 2. meditatsiooni kohta: 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? ,,Mina" on olemas, sest keegi pettur, ülimalt võimas eksitab seda mina. Eksitagu palju tahab, ,,mina" ei kao ära nii kaua, kui me ise mõtleme, et oleme olemas. ,,Mina" on olemas, on tõde niikaua, kui me seda sõnas väljendame ja vaimuga haarame. 2. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Autor mõistis keha all järgmist: kõik, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda; mis täidab ruumi nii, et
matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud. Sellel oli ka sotsiaalne põhjus:.
........7 Teine argument jumala olemasolust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...........7 Kolmas argument jumala olemasolu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ....................7 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ..9 Sissejuhatus Rene Descartes oli kuulus prantsuse filosoof,matemaatik ja teadlane, kes elas aastatel 1596 1650. Descartese arvates filosoofia sarnaneb puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud(rakenduslikud) teadused.Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks.Umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja
peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt eksisteerib väljaspool teadvust, on teadvusest sõltumatu ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Eristatakse kahte uurimisvaldkonda psühhofüsioloogiat ja psühhofüüsikat. Psühhofüsioloogia uurib, missuguseid närviprotsesse teatud füüsikalised (välised) stiimulid tekitavad
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva
Teise võimetus on ikka ühtlasi ka selle esimese võimetus. 15) miks pedagoogilises kõneluses ei toimu dialoogi (tooge välja kolm erinevat asjaolu): Õpetaja situatsioonis on aga ilmselt üks iselaadi raskus, millele enamasti alla vannutakse – see on raskus säilitada endas võimet kõneluseks. Kellel tuleb õpetada, usub, et ta peab rääkima ja tohib rääkida ja mida voolavamalt ja seostatumalt ta suudab rääkida, seda enam arvab ta oma õpetusi edasi andvat. Ikka ja jälle on kõrgkooli elus tehtud katseid elavdada loengut diskussiooniga ning sealjuures muidugi kogetud vastupidist, nimelt et minna kuulamise retseptiivsest hoiakust üle küsimise ja oponeerimise initsiatiivile on äärmiselt raske ja see õnnestub harva. Lõpuks kätkeb õpetamissituatsioon ületamatut kõnelusraskust, niipea kui ta on läinud väljapoole väikseimagi kõneluse intiimsust
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega.
Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis
Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta üritab mõista nendevahelist seost. Decartes on veendunud, et hing on püsiv ja keha alaline. Ta toob fakte kehast mis on eraldanud vaimust, kuid jätab puutumatta vaimu kui eraldi olevuse. Rene jõuab arusaamisele, et ka vaim võib eksida ja, et kehi tajutakse ainult intellektiga mitte meeltega või kujutlusvõimega. Descartes üritab lahti mõtestada vaimuga seotuid tajumusi. Ta avastab, et asjad on ideedega samased. Ta usub sellesse mida me mõtleme kuid samas ei usu ta sellesse, mida me näeme, ehk väliseid mõtteid. "Et tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks"- minuarust on see mõttekäik väär. Sest kui me vaatleme asju kaugelt binokliga on need asjad oma õige kujuga. Asi on nägemuse teravuses. Lõpul jõuab ta järeldusele, et keha on vaimust täiesti erinev ja vaimu
annaabi.ee 
