Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Descartes-Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksistents, mõtleme, unenägude, tunnetame, metafüüsika, põhialused, tunnetamine, magades, unele, unelm, kõiges, sisestanud, usaldama, minusse, sisestatud, minust, tõepoolestKui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis oleks see Jumal küll ebatäiuslik, kuna on olemas ikka väga rumalaid ideid. Ja kui Jumal oleks ebatäiuslik, siis kuidas saab väita, et ta on täiuste allikaks? Ka Jumala eksistents jääb tõestamata. 4.Autor ütleb, et kõik see mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline, kuid väidab ka, et teatav raskus peitub õigesti märkamises, mida me nimelt mõtleme distinktselt. Kuna autor pole välja toonud määratlemise viisi, milline oleks õige distintkselt mõtlemine, siis tekkiski mul küsimus, et kas ta ise suudab määrata, millal ta mõtleb distinktselt? Kuidas ta seda suudab? Kui ei suuda, siis ei saa me määrata milline osa tema väidetes on tõesed ja milline mitte.
Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, keegi täiuslik. Ta leidis, et selleks täiuslikuks olevuseks oli Jumal. Ta oli kindle, et Jumalas ei olnud midagi niisugust, mis oleks tähistanud mingit ebatäiuslikkust, vaid et temas olid kõik täiuslikkused. Tihtipeale ei tunneta inimesed Jumala olemust, sest nad ei suuda oma vaimu tõsta kõrgemale meelelisist asjust ja on harjutud mõtlema ainult materiaalsest. Descartes ütleb, et kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised, see reegel on ainult seepärast kindle, et Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. Sellest järeldub, et meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema tõelised kõiges selles, mis meis on selget ja distinktset. Meie oleme ebatäiuslikud . Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimene ei pea usaldama midagi muud peale oma mõistuse
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõik, mis oleks põhjustanud k�
kõik meie mõtted ei või olla tõelised, kuid tõde sisaldub pigemini neis mõtetes, mis meil on ärkvel olles, kui neis, mis meil on unenägudes. Ta võrdles jumala olemasolu kolmnurga olemasoluga, mille kolm nurka võrduvad kahele täisnurgale, kui ei näinud midagi mis teda veennaks, et kolmnurk olemas on. Ta vaatles ideed, mis tal oli täiuslikust olevusest, leides, et idee sisaldas eksistentsi samal viisil või isegi veel evidentsemalt nagu kolmnurga idee. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt on tõelised, see reegel on kindel, sest Jumal on ehk eksisteerib, sest tema, kes ta on täiuslik olevust tuleneb kõik see, mis meis on. Väga paljud inimesed ei suuda tunnetada jumala olemasolu, sest nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelistest asjust. Nad näevad asju, mis on ainult neile silmaga nähtav, ega suuda mõelda kõrgema tasemeliselt. 3) Jumala tõestuse kohta oleks võinud olla rohkem näiteid ja mõtteid, et veenmaks rohkem tema
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta,
oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus eksisteeriv olevus (lubatagu mul siin vabalt kasutada koolitermineid), vaid et paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5. Kõik see, mis pole kujuteldav, näib mittemõistetavana. 6. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised. 7. Jumal on ehk eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. 8. On ilmne, et nii nagu on vasturääkiv, et väärus ehk ebatäiuslikkus tuleneb Jumalast, nii on ka vasturääkiv, et tõde ehk täiüslikkus tuleneb mitteolemisest 9. Kas oleme ärkvel või magame, ei pea me iial usaldama midagi muud kui ainult oma mõistuse evidentsi.. Argumendid 1
Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on täiuslikum kui kahelda 4)Jumal on täiuslik olevus- eksisteerib Argumendid: 1)Mõtted ei ole unenägude illusioonides tõelisemad 2)Substantsi kogu olemus sisaldub ainult mõtlemises 3)Substants on ebatäiuslik, kuid jumal on sisestanud ka täiuslikuma poole. (jumal ise on täiuslik) 4)Asjad, mida me tunnetame selgelt ja distinkselt, on tõelised Mõisted: substants - kogu olemus sisaldub mõtlemises jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid:
Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik 4b) Geomeetr
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegag
üldse võimalik teada. Selline meetod, mis jälgib tõelist korda ja täpset induktsiooni (loendust) viib tunnetustele, mis oma kindluselt on samal tasemel kui tunnetused aritmeetika alal. Kui laps, nii ütleb Descartes, kes on koolis õppinud aritmeetika algreeglid, ja siis õieti liitnud mõned arvud, see laps võib rahulikult öelda, et ta otsitud resultaadi kohta teab kõik, mis inimmõistus selle kohta üldse leida on võinud. Nii ka meie, kui me rakendame õieti metoodilisi reegleid, tunnetame tõde lõpuni ja täielikult. Descartes'i juhib veendumus, millele ta on jõudnud matemaatilise tunnetuse alusel, et on võimalik jõuda intuitsiooni teel tunnetustele, mis võivad kujuneda deduktsiooni aluseks. Neid tunnetusi leiab meie mõistus iseendast. Kui keegi seab endale probleemi uurida tõdesid, mille tunnetamisele küünib inimlik mõistus, siis ta leiab, et midagi ei saa tunnetada enne kui intellekti ennast, sest et temast sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt
ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Meie meeltes olevatel teadmisel on mingid alustalad, millega me oleme harjunud terve elu. Meile on loomulik, et teamised, mis me oleme omandanud on tõesed ja õiged. Me ei ole nende tõepärasuses kahelnud, kuna kõik tundub loogiline. Samas võib seda võtta kui kellegi tahet, et me nii mõtleksime. Meeled võivad meid petta. Kui me tahame kõigest aru saada, siis peame järelikult tegema maatasa kõik millesse me oleme terve elu uskunud, et mõista mis on õige. Autor toob näite unest ja ärkvelolekust. Inimene näeb unes tõeseid asju, kuna ei ole võimalik kujutleda seda, mida ei ole mõeldud. Seetõttu võib kogu meie reaalne maailm tegelikult tunduda unena. Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte re
mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsna kiiresti tekstis olevast põhilisest informatsioonist aru saada. Viimased kaks meetodit ongi sellised, mida ma ka tõenäoliselt edaspidi hea meelega kasutaks. Teised toodud tehnikad on minu jaoks liiga aeganõudvad ning seega mitte eriti rakendatavad. II OSA Keerukam struktuur. Põhiväited: 1),,Kõik mõtted mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades kuigi nad pole siis tõelised." (seoses nr 2) 2),,Ma mõtlen, järelikult ma olen." 3),,Jumal on täiuslik. 4),,Jumal eksisteerib" 5),,Jumalat ei tunnetata" 6) ),,Kui ma kahtlen, siis ei ole järelikult minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti et tunnetada on täiuslikum kui kahelda." (seos nr 3) ARGUMENDID 1) kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud mu unenägude illusioonides tõelisemad.
sõltuks kellestki, oleksime meie ise täiuslikud ja kõikvõimsad. Descartes: ,,I Meditatsioon" 1) Senini on kõike tõeseks peetud kuna kõik teadmised võetakse meie meelte abil vastu ja me ei kahtle nendes kuna oleme arvamusel, et meie enese meeled meid ei peta ehk usaldame oma meeli liialt. Tegelikkuses petavad meeled meid mõnikord ning seetõttu tuleks meelte teel vastu võetud tões alati kahelda. 2) Kahelda ei saa me selles, kuidas me tunnetame iseennast, praegu, siin, sel hetkel. Väita, et ma pole siin, kus ma olen, vaid kuskil mujal oleks hullumeelne ja ebaloogiline. Samas ei suuda magav inimene eristada unes- ja ärkvelolekut ning võib tajuda end olevat ärkvel. Me võime tões kahelda kuna meil puudub kontroll selle üle, kuidas me enda olekut tunnetame või tajume. 3) Paljud asjad, mida me unes näeme või tunnetame ei pruugi paika pidada, kuid võivad
Filosoofia vahearvestus I osa- Teksti tõlgendamise tehnikad Olulise allajoonimine See tehnika on ka mulle kõige enam tuntud. See aitab hiljem kiiresti meelde tuletada millest tekst oli, kuna ma ei ole osav diagonaalis lugeja, aitab see mul olulisemad mõtted ja seosed välja tuua. Märkuste tegemist kasutan, aga vähem, nende kahe kombineerimine andis väga hea tulemuse, lisaks olulise märkimisele mõtlesin hoolikamalt läbi pikemad mõtted, et need lühemate märkustena kirja panna, aitas teksti paremini läbi mõtestada. Teksti liigendamine alateemadeks Sellist tehnikat ei ole ma enne kunagi kasutanud ning ei pidanud seda ka väga tulemuslikuks tantud teksti puhul. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Ka seda tehnikat olen enne kasutanud, peamiselt võõrkeelsete tekstide lugemisel, antud teksti lugedes oli sellest samuti kasu, kuna paljud mõtted vajasid mitme kordset lugemist ning ,,lahti harutamist". Lühikokkuvõtte kirjutamine Seda metoodikat olen ma isiklikult
Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja hinge osa tõe tunnetamisel --> püüdke mõelda sellele kuidas te ise keha ja hinge vahekorrast aru saate Meeleline tunnetus on tõeline: Poolt: 1) + Me tunnetame valu ja mõnu oma kehas, läbi meelte me tajume asju. a. Me tunnetame lõhnu, värve, maitseid, helisid jne. b. Eelmine punkt ei kehti objektide kohta meie keha väliselt(me ei suuda läbi teise keha tunnetada asju) 2) Aistingutes on tõtt a. Kui ma tunnen valu, on mu kehal halb -> Selles on tõde ning ma tean sellest tänu aistingutele
kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks võime lugeda Jumalat, või kes nimetab seda saatuseks,saatanaks või horoskoobiks. Kolmandaks, me tunnetame meeleliselt üksikobjekte meelelise tunnetuse ja vaimu vahelise seosega saades nii osa tõest, mis on meisse talletunud kogemuste ja varasemate teadmistega. Mis aga räägib meelelise tunnetuse tõelisuse vastu, on see et me ei saa puhtalt meeleliste aistingute kaudu omandatud teadmist nimetada kohe tõeseks, sest see kõik, mida meie keha vahendab on nii ähmane ja segane. Samamoodi võib õelda ka teaduse saavutuste kohta, kas me näeme või kuuleme neid tõeselt või kas
oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 1c) Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin. 2a) Kuna meeled meid mõnikord petavad, siis tahtsin ma oletada, et pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2b) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 3a) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse. 3b) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 4) Descartes usub, et inimesele on midagi kõrgemalt poolt antud, mille üle mõtelda ja teooriaid luua. 5) Kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel aitavad meil tunnetada sama hästi kui nägemismeel, kuid see kõik on võimalik tänu mõistusele. 6) Geomeetrilises tõestuses vajame täiuslikkust , seega Jumal eksisteerib. Mõisted:
MEDITATSIOONID ESEMESEST FILOSOOFIAST RENE DESCARTES Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia asutajaks. Järgnevalt toetume tema suurele filosoofilisele tööle "Meditatsioonid esimesest filosoofiast " aastast 1641.Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks. Olles tõeseks pi
Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud samadele eneseolemuse ja eksisteerimise ideedele. Kes ma olen, miks ma olen ja kuidas toimib see maailme meie ümber. Kas elu on selline, nagu ta meile esmapilgul tundub või nagu on koolis õpetatud või on see kõik tegelikkuses palju sügavam, mõttelisem? Sedavõrd keeruline, et enamus meist ei tunne terve eluaja jooksul seda ,,tegelikkust" ega mõista oma eesmärki, oma osa selles kõiges. Kuidas suhestub ülejäänud maailm ja eksistents minu mõttemaailmaga? Descartes leidis oma filosoofilise arutluse jaoks väga õige vormi. Üksindus, vaikus ja rahu. Samuti oli väga tähtis kasutatud metoodika minna täiesti algusse, kahelda kõiges ja alustada teadmiste ülesehitamise päris nullist. Kas ma olen olemas? Millisel kujul ma eksisteerin? Kas see mida ma näen, kuulen ja tunnen, on tegelikkus või kõigest meelepete? Kas need samad meeled ja mõistus, mis on võimeline meile unes kujutama ükskõik mida ja
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta 4) Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II meditatsioon algus): esitage mõl
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi
2 a. 1 arg. 3 Peale selle, see, et tõde on, on iseenesest teada, sest kes eitab, et tõde on, see möönab, et tõde on, sest kui tõde ei ole, siis on tõene, et tõde ei ole. Kui aga on miski tõene, siis peab tõde olema. Aga Jumal on tõde ise (Johannese evangeelium 14:[6]: Mina olen tee ja tõde ja elu. Järelikult on see, et Jumal on, iseenesest teada. Ia q. 2 a. 1 s. c. Aga vastu, keegi ei saa mõelda vastupidi sellele, mis on iseenesest teada, nagu on selge filosoofi ([ Aristotelese]) Metafüüsika 4. raamatust [peatükk 6] ja Teise analüütika 1. raamatust tõestamise algprintsiipide kohta. Aga mõelda vastupidi sellele, et Jumal on, on võimalik, nagu on näha Psalmist 53[:2]: Meeletu ütleb oma südames: "Jumalat ei ole!" Järelikult see, et Jumal on, ei ole iseenesest teada. Ia q. 2 a. 1 co. Vastan: peab ütlema, et miski võib olla iseenesest teada kaheti, üht moodi iseenese poolest ja mitte meie suhtes; teist moodi iseenese poolest ja meie suhtes
olulisemaks. näeme, peab olema sõltuv algsest ühtsusest. · Duns: Tahe püüdleb selle poole, mida mõistus on · Miski, mis on lihtsus ise, on samane "Hädavajaliku tunnetanud, kuid on siiski iseseisev mõistuse poolt Olendiga", see tähendab, et tema eksistents ei antu suhtes. sõltu millestki muust. · Jumala suveräänsus · Kas selline olend on olemas? · Kogu loodu lähtub jumalikust tahtest. · Kosmos on mõistuspärane ja mõistuspärases · Seejuures Jumal tahab vaid seda, mis on
8 otsida ja areneda. See aga ei saa toimuda ilma eksimuste ja komistusteta. Nii nagu ei saa tunnetada head halba kogemata, ei saa jõuda tõeni valet ära tundmata. "Ma oletan niisiis, et mitte kõikhea Jumal, tõe allikas, vaid mingi paha vaim, kes on ülimalt vägev ja ühtlasi ülimalt kaval, on kogu oma usinuse mängu pannud, et mind petta: mõtlen, et taevas, õhk, maa, värvid, kujud, helid ja kõik välised asjad ei ole muud kui unenägude narritused, millega ta minu kergeusklikkust varitseb: arvan, et mul ei ole käsi ega silmi, liha ega verd, ega meeli, vaid et see, et mul kõik need on, on minu ekslik usk: jään kangekaelselt kindlaks sellele meditatsioonile, ja kui nõnda ei olegi minu võimuses midagi tõest tunnetada, siis on minu võimuses vähemalt see, et ma valede arvamustega ei nõustu ja ma hoian visa meelega ära, et see petis, kui vägev ja kui kaval ta ka oleks, mind millegagi tüssaks." (II;1645)
Sissejuhatus Rene Descartes`i "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" raamat ilmus esimest korda 1641. aastal. Selles referaadis on kasutatud kolme osa esimest, teist ja kuuendat meditatsiooni. Esimeses meditatsioonis räägib Descartes arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Põhiprobleemiks kujuneb see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed? Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid
In täiuslikule jõusmine läbi jumalaarmastuse Meie tegevus on hea, kui see on armastuses jumala vastu. Teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed. Gnoseoloogia Loomulik teadmine, meeltele Üleloomulik teadmine, ebaselge ka mõistusele kättesaamatu, vahendatud tunnetus Ilmutus katet kergitama Mõni seisukoht teol õige, filo väär ja vastupidi. Pole ratsionaalselt vaja teada, kuidas veel kõndida, tuleb lihtsalt uskuda Teoloogiline praktiline teadus eelkõige. Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest. 2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm .
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näite
Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Nähtuste maailma kuuluv asi on olemas üksnes seetõttu, et ta saab osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideedemaailma iseloomustus. Ideed on Platonil muutumatud, igavesed, ainulised, jagamatud jne. Liikumine, tekkimine-hävimine jne. Ei ole Platonil inimliku mõtlemise eksitus: olev ise jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Need kaks
arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna kujunenud Platoni asutatud akadeemias. Peagi leidis ta aga enda jaoks ristiusu, kuid kuna ta oli Platoni filosoofia mõju all, võttis ta selle endaga ka ristiusku kaasa. Ta sulatas kokku platonismi ja ristiusu. Ta väitis, et skeptikud peavad eksima, sest kõiges kahtlemiseks tuleb kõigepealt ise olemas olla ja järelikult mu enda eksistents on midagi, milles mul on võimatu kahelda. Kui ma aga tean kindlalt, et ma olen olemas, ei saa ma öelda, et meil on võimalik kõiges kahelda. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis
Oli vähenõudlik ning pühendunud tõe otsimisele.Mõtlejana väga ratsionaalne.Vaatleb maailma holistlikult, st terviku kaudu (Descartesil oli see näiteks mina- keskne).Filosoof, kellest on sageli otsinud inspiratsiooni kunstnikud ja kirjanikudSuri 44-aastasena tuberkuloosi.METAFÜÜSIKA - filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õp.reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.SUBSTANTS - reaalsuse põhimine aines. Ta metafüüsika põhimõisteks ongi substants.Substants on eraldiolev, iseseisev, sõltumatu. Tema olemasolu on iseenesest paratamatu.Teadlikkust tegelikkuse paratamatusest, mõistmist, asjade nägemist nende õiges seoses tegelikkusega, paratamatuse tabamist mõistusega - tahe.Ta metafüüsikat nimetatakse ka ainususfilosoofiaks.Ainususfilosoofia - üksikisikud ja asjad ei ole lahutatavad tervikust.Olendid ja asjad on üksnes substantsi ilmingud. Miski ei toimu muul moel kui terviku kaudu.
Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus
annaabi.ee 
