Õigusteadlaste arvamus Õigusteadlaste arvamus õiguse allikana: Õigusteadlased kommenteerivad seadusi ja annavad praktikutele juhiseid õigusnormide tõlgendamiseks. www.juridica.ee ÕIGUSALLIKATE PÜRAMIID Euroopa Liidu õigus põhiseadus rahvusvaheline õigus seadus määrus kohtuotsus ja õigusteadlaste arvamus Õigusnormide vastuolu Õigusnormide vasutolu lahendamine: lex superiori derogat legi inferiori lex specialis derogat legi generali lex posteriori derogat legi priori Õiguse tõlgendamine Õigusnormisisu selgitamine: grammatiline meetod süstemaatiline meetod teleoloogiline meetod ajalooline meetod
nende äralangemisel. 4) õigusakti või tema teatud osa toime lakkab siis, kui ta faktiliselt asendatakse kas täielikult või osaliselt teise aktiga või kui reaalses elus on ära langenud need tingimused, mille puhul tuleb akti rakendada.Õigusaktide täiendamise, muutmise ja tühistamise määrab põhiseadus. Keerulisem on olukord siis, kui tühistamine, muutmine ja täiendamine ei toimu expressis verbis, vaid on tuletatav uue seaduse kontekstist. Sellisel juhul on tegemist lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema). Kui meil on tegemist üld- ja eriseadustega, siis rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat generali (eriseadus muudab üldseaduse). Kuid juhul kui lex specialis on pärit põhiseadusele eelnevast perioodist, lex generalis on aga põhiseaduslik seadus, siis muidugi normide konflikti korral lex generalis tühistab lex specialise vastavad normid.Vaidluse korral on lõplik sõna kohtul. LISA
See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist
puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori. Liikmesriikide kohustused ei sõltu hilisema õiguse suvast. EÜ asutamislepingu artikkel 249, mille kohaselt on määrused liikmesriikidele tervikuna siduvad ning vahetult kohaldatavad. Euroopa Liidu õiguse ülimlikkuse tingimusteks on; Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel El-i õigus on õiguspäraselt vastu võetud ja kehtiv Liikmesriigid ei ole täitnud EL-i õigusele reservatsioone 3
haigekassakaardi. Pensioniseadus (jõustunud 2006) näeb ette, et pensioni saaja peab oma isikut tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga (jõustunud 2008) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel. Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja? Lex superior derogat legi inferiori- hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama. Täitsa nõus 4. Lahenda ülesanne Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse 2003.a 1.augustist kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus.
Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta
33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm. obiter dicta) muu hulgas öeldu, juhuslik märkus (kohtulahendi osa, mis ei ole selle lahendi jaoks määrav, vaid kasutamiseks kõrvalmärkuses) 41. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 42. sui generis- isesugune, eripärane, omanäoline 43
tähenduste lehvik. Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada. Kollisioonide lahendamise (vastuolu ületamise) alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama
Eestil piirileping Venemaaga- Tartu Rahuleping- EV ja Vene Föderatsiooni vaheline piirileping, algselt allkirjastati leping 2005 ning lisati sellele priambul. 27.06 võttis Venemaa oma allkirja lepingult tagasi. 2012 sügisel tõusis leping kiiresti päevakorda, moodustati töögrupp, töötati lepingu teksti kallal, oktoobris anti Vene välisministeeriumile korraldus leping allkirjastada, 18.01.2014 allkirjastasid riikide välisministrid piirilepingu. Lex posterior derogat legi priori- hilisem seadus tühistab varasemad seadused Maismaapiir on sätestatud Tartu Rahulepinguga EV ja Läti Vabariigi- vahelise riigipiiri taastamise leping, aastast 20.03.1992 Juriidiliselt kehtib maismaapiir maa alla tuumani, füüsiliselt kehtib nii kaugele kui tehniliste lahenduste kaasabil on võilmaik minna Merealapiir- sätestatud merealapiiride seaduses Territoriaalmere laius on rannikust 12 meremiili (21,6km) kaugusel (vanade kahurite laskekaugus).
See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist
tavaliselt ette nähtud ka konkreetne positsioon siseriikliku õiguse allikate hierarhias. Nad võivad olla kas: 1) kõrgemal konstitutsioonist või võrdsel tasandil 2) madalamal konstitutsioonist, kuid kõrgemal teistest õigusaktidest 3) võrdne seadustega 4) madalas seadustest, kuid kõrgemal või võrdne täitesaatva võimu aktidega Kui on samals tasemel siseriiklike seadustega, siis tuleb arvestada printsiipe lex specialist derogat legi generali, lex posterior derogat legi priori, lex posterior generalis non derogat priori speciali. 4 Eesti järgib monistlikku lähenemist ning inkorporatsiooni tulemusena moodustab rahvusvaheline õigus osa siseriiklikust õiguskorrast ja kuulud üldjuhul otsekohandamisele. Rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid saavad oma kehtivuse PS 3§st "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa".
Kontinuiteedi printsiip – õigusaktide kehtivuse osas kehtib, õiguslik järjepidevus, Actus contrarius – õigusaktide kehtivuse printsiip, igat õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti.
seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17. Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust 18. Lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus muudab varasema seaduse 19. Ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst 20. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid.
NB! Hilisem õigusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi, küll võib neid laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles
Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseaduste suhtes. ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: -ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti) NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: 1. Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes 2. EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt 3. Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega 12. Kuidas luuakse EL esmast ja teisest õigust?
tulenevat kahjutasu). Tõlgendamise esemeks on vähemalt selle algfaasis õiguse tekst. Tõlgendamise lähtepunkt on seega antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste õigusnormide seast ja selle tekstiga tutvumine. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga. Õnneks on vastuolu sageli kergesti lahendatav õiguses üldtunnustatud põhimõtete abil: 1. lex superiori derogat legi inferiori kõrgem seadus muudab madalama seaduse 2. lex specialis derogat legi generali eriseadus muudab üldseaduse 3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon)
Aluslepingu artikkel on tingimusteta. Aluslepingu artikli kohaldamine ei eelda diskretsiooniotsust. Aluslepingu artiklid kehtestavad õigused ja kohustused EL-i institutsioonidele, liikmesriikidele aga ka üksikisikutele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. ÜLIMUSLIKKUSE PÕHIMÕTE- ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte tähendab, et: ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes (lex posterior derogat legi priori põhimõte ei kehti). NB! Ülimuslikkus ei ole absoluutne, on kolm tingimust, mille üheaegse täitmise korral võib öelda, et liidu õigus on ülimuslik liikmesriigi õiguse suhtes: Vastuolu EL-i õiguse ja liikmesriigi õiguse suhtes; EL-i õigus on vastu võetud õiguspäraselt; Liikmesriigil ei ole konkreetse õigusakti/sätte suhtes erikokkulepped ega üleminekuaega KUIDAS LUUAKSE EL ESMAST ÕIGUST- ELi esmast õigust loovad liikmesriigid
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia
olemaski. Peale promulgeerimisreeglite eiramise võib esineda juhtum, mil uus seadus sätestab mingi käitumiseeskirja teisiti, kui varasem seadus seda tegi, samas aga ei sisalda varasemat seadust tühistavat sätet selge sõnaga (expressis verbis). See tähendab, et vastavad rakendussätted puuduvad. Üldtunnustatud on ülaltähendatud juhul rahvusvaheliselt levinud printsiipid ehk põhimõtted (vrdl PS § 3), mis omakorda on actus contrarius printsiibi sisuks: 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid)
18 Jura novit curia kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid.
mi ta põhiseadusvastaselt. Jääb küsimus uue põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse suhtest ÕKS §-s 17 ja § 18 lõikes 1 sätestatuga. Esimene neist kordab põhiseaduse § 142 lõikes 1 ja teine lõikes 2 sätestatut. PSJKS ja ÕKS esitavad normikontrolli menetlusele erinevaid nõudmisi. Tekib küsimus, kummast lähtuda. Sea- duste omavahelist suhet reguleerib üldine konfliktireegel lex posterior derogat legi priori. Et PSJKS on hilisem seadus, tuleb lähtuda sellest. Teiseks kujutab PSJKS endast seadust põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 mõttes.*110 Selle sätte eesmärgiks on kindlustada kohtumenetluse korra stabiilsus. Eesmärgi saavutamise vahendiks on kohtumenetluse normide muutmiseks tavalisest keerulisema korra kehtestami- ne.*111 Põhiseaduse § 104 lõikes 2 sätestatud seaduste vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii
Locus standi. Õigusnorm enne kohut. Jura novit curia. Kohus tunneb õigust. Nullum crimen sine lege. Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. In dubio pro reo. Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. Lex posterior derogat legi priori. hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti Kõrgema õigusvõimega norm murrab madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Ius est ars boni et aequi. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Tõlgendusargumendid. Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
18 Jura novit curia – kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid – siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid.
Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik õigus, tavad ja parlamendi otsused 11. Libertas inestimabilis res est – Vabadus on hindamatu asi. 12. Consensus omnium. - Kõikide üksmeel Omnium consensu – Kõikide üksmeelega 13. Omnis ars naturae imitatio est. - Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Principes mortales, res publica aeterna est – Valitsejad on surelikud, riik on igavene. 15. Lex specialis derogat generali – Spetsiaalne seadus tühistab üldise. 16. Leges omnium salutem sungulorum saluti anteponunt – Seadused eelistavad kõikide heaolu üksikisikute heaolule. 17. Artes liberales – vabad kunstid ( grammatika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia, dialektika(väitluskunst), s.o vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks sobimatutele kehalise tööga seostuvaile kunstidele) 18
18. Jura novit curia – Kohus tunneb õigust. 19. Nullum crimen sine lege Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. 20. In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21. Lex posterior derogat legi priori hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti Kõrgema õigusvõimega norm murrab madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). 22. Ius est ars boni et aequi - Õigus on headuse ja õigluse kunst. 23. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna:
· Vaba mandaat - iga Riigikogu liige esindab kogu rahva huve, mitte ainult oma valimisringkonna huve. RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05 rahva huvide esindaja oma südametunnistusestlähtuvalt. · Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt on erakond demokraatiat tagavaks sillaks riigi ja ühiskonna vahel. Koondavad huve ühiskonnas. (06. november 2009) Erakonnaseadus §2: mis on erakond, kuid kas seadusega saab määratleda põhiseadusliku mõiste sisu? Lex superior derogat legi inferiori kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Erakond põhiseaduslikkus tähenduses: Riigikohus on öelnud otsuses RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05: ,,Erakond on demokraatitat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille eesmärgiks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning teostada avalikku võimu valimiste kaudu." Erakond on isikute vabatahtlik ühendus. Erakonna
Riiki siduvat lepingut tuleb täita heas usus ja mittetäitmist ei saa õigustada oma siseriikliku õigusega (v.a juhul, kui leping rikkus siseõiguse mõnd eriti tähtsat sätet ja rikkumine on ilmne sel juhul on riigi nõusolek lepingu siduvuse kohta tühine). Leping ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele riikidele ilma nende nõusolekuta. Rahvusvahelised lepingud on üldjuhul sama õigusjõuga ning kehtib põhimõte lex posterior derogat legi priori. Samas võib varasem leping tõsta ennast hilisematest kõrgemale või hilisem allutada end varasemale. Reservatsioon on ükskõik millise nimega ükskõik millises sõnastuses riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt rahvusvahelise lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel, kinnitamisel, heakskiitmisel või ühinemisel või lepingu suhtes õigusjärgluse teaviatmisel tehtud ühepoolne avaldus,
fenomeniks. Nii või teisiti näitab just see transformatsioon otsustuse transformatsiooni ulatust; seni kuni on seotud normi transformatsiooniga, hõlmab põhjendamismenetlusi nagu analoogia, induktsioon jne. 4) Kollisioonide lahendamine võib samuti olla otsustuse transformatsiooni sisuks. Kollisioonid võib liigitada: - kollisioonid: vahekord juriidilise pidamiskorra reeglite ja olemiskorra reeglite vahel, lex posteriori derogat legi priori, lex specialis derogat legi gneralis jne), Metanormid, mis sedalaadi kollisiooni väljendavad, peavad olema olemas vahetult õiguse allikatena. Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel õigusesisese transformatsiooni viisidega. - formuleeritud, võetakse nn eelduslauseks, mis nende tingimuste olemasolul seotakse õiguslike tagajärgedega; - Reeglite ja printsiipide vaheline kollisioon
Riiki siduvat lepingut tuleb täita heas usus ja mittetäitmist ei saa õigustada oma siseriikliku õigusega (v.a juhul, kui leping rikkus siseõiguse mõnd eriti tähtsat sätet ja rikkumine on ilmne – sel juhul on riigi nõusolek lepingu siduvuse kohta tühine). Leping ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele riikidele ilma nende nõusolekuta. Rahvusvahelised lepingud on üldjuhul sama õigusjõuga ning kehtib põhimõte lex posterior derogat legi priori. Samas võib varasem leping tõsta ennast hilisematest kõrgemale või hilisem allutada end varasemale. Reservatsioon on ükskõik millise nimega ükskõik millises sõnastuses riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt rahvusvahelise lepingu allakirjutamisel, ratifitseerimisel, kinnitamisel, heakskiitmisel või ühinemisel või lepingu suhtes õigusjärgluse teaviatmisel tehtud ühepoolne avaldus,
RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 27 jj, p 35 jj; RKPJKo 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 18 jj). Kohaldatava põhiõiguse valikul on soovitatav lähtuda järgmistest reeglitest. Kui kõne alla tuleb nii vabadus- kui võrdsuspõhiõigus, tuleb kohaldada vabaduspõhiõigust enne võrdsuspõhiõigust, kuna vabaduspõhiõigus võimaldab riive täpsemalt määratleda ja tagab parema formaalse kaitse. Kui kõne all on ühte liiki põhiõigused, siis tuleb lähtuda reeglist lex specialis derogat legi generali. See tähendab eelkõige, et eriline vabaduspõhiõigus kuulub kohaldamisele enne § 19 lg 1. Ülejäänud põhiõiguste liikide puhul ei ole üld- ja eripõhiõiguste vahekord Eesti põhiõigusdogmaatikas veel lõpuni selge. Kui kõne alla tuleb mitu erilist vabaduspõhiõigust, millel on eri liiki piiriklauslid, on üldjuhul soovitatav rakendada kõige rangema piiriklausliga põhiõigust (§ 26 ja § 27 lg 1 vahekorra kohta nt RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 14).
Õiguse üldprintsiibid Kui tavaõigus ja lepingud pakuvad mitu lahendust või nendes on hoopis lünk, siis saab lahenduse leidmiseks pöörduda üldprintsiipide poole. Õiguse üldprintsiibid võivad tuleneda: -‐ loomuõigusest (nt proportsionaalsus) -‐ juristide loogikast (nt lex specialis derogat legi generali) -‐ rahvusvahelisest õigusest (nt avamerevabadus) -‐ riigisisesest õigusest (nt pacta sunt servanda –lepingud on täitmiseks) Kohtuotsused Puudub ametlik pretsedendiõigus. Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaõiguslike normide või õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta.
Eesti riik käendab seda lepingut, siis tegemist on ikkagi rahvusvahelise tehinguga, sest 2 osapoolt 3st on juriidilised isiku ehk Rootsi kommertspank ja Eesti ettevõte) sest viimased pole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. ÕIGUSE ÜLDPRINTSIIBID: Võivad tuleneda: ❏ Loomuõigusest (st proportsionaalsus) ❏ Juristide loogikast (ntlex specialis derogat legi generali) ❏ Rahvusvahelisest õigusest (ntavamerevabadus) ❏ Riigisisesest õigusest (ntpacta sunt servanda- lepingud on täitmiseks kohustuslikud) KOHTUOTSUSED: Kohtuotsustel puudub ametlikult presedendi jõud. See tähendab, et rahvusvahelised kohtud on oma tegevustes vabad. Mõjukad tõendid tavaõiguse ja õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Nii nagu seal kohtuotsuses
Nii kinnitab näiteks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu. Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri, seda siis kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse omadest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 32 D. HUVI KUI KRITEERIUM Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
süüdistatakse kuriteos, peab olema võimalus end kaitsja abil efektiivselt kaitsta. Kohus tõi välja, et konventsiooni artikli 6 punkti 3 alapunkt c ei täpsusta selle õiguse tagamise viisi, kuid tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla teoreetiline või illusoorne, vaid peab olema praktiline ja efektiivne. 56. KrMS § 45 lõige 4 sätestab üldnormina, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Kuigi üldsätetest saab erinormiga kõrvale kalduda - lex specialis derogat legi generali, ei ole kaitsja kohtumenetluses osalemist käskmenetluses sõnaselgelt välistatud. Vastupidi - KrMS § 252 lõikest 2 tulenev süüdistusakti kaitsjale edastamise kohustus viitab sellele, nagu oleks ka käskmenetluses peetud vajalikuks kaitsja osalemist kohtumenetluses. Kuid nagu ülal välja toodud, tegelikult kaitsjal puudub käskmenetluses roll, seega kaitsja osalemise kohustus on üksnes näilik. 57
annaabi.ee 
