demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada. Ainsaks erandiks on kohtunikud: nende erapooletuse tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3
Maailm peale I maailmasõda: · I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10 milj hukkunut, 20 milj invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. · Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. · Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid ning raskeid kahureid ja tanke. Oli lubatud pidada vaid 100000 elukutselist sõdurit. Sõja kaotaja pidi samuti tasuma tekitatud kahju. 3.) Muutused poliitilisel kaardil Austria-Ungari kaksikmonarhia lagunes, austria muu...
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused
VALIMISED VALIMISTE FUNKTSIOONID: · Määravad valitsuse võimukosseisu. · Kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi. · Harivad osalejaid poliitiliselt. Idee poolest peaks toimuma ühiskonnas diskussioon, kuigi tihti piirdub see propagandaga. · Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE PÕHIMÕTTED: · Valimised on üldised. Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud.
Demokraatia plussid ja miinused Elades riigis, kus valitsemisvormiks on demokraatia, on hea võrrelda enda kodumaad ajaloost ja tänapäevast pärit nii demokraatlike kui ka näiteks diktaatorlike olukordadega. Mõeldes sellele, kas Eesti Vabariigis võiks valitseda rahva võim või ainuvõim, siis peaks olema vastus üsnagi selge? Abraham Lincoln on õelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Hääle-, sõna- ja mõttevabadus on suureks eeliseks sellele, kui laseksime endale ajupesu teha ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit. Rahval on õigus sellele, et tema
diktator/füürer. Algas riiklik meelsusjärelvalve, rassilise puhtuse tagamine, telvastatud rühmitus SS. Venemaa- jugt Jossif Stalin, kommunism. Lenini surma järel tuli võimule Stalin, sai ainuvõimule, isikukultus. NEP-i lõpp, Stalin panustas tööstuse arengule, probleeme viljavarumisega, nälg. Toimus sundkollektiviseerimine (kolhoosid). 1934 vägivallakampaania- suur terror. Loodi GULAG- ülemaailmne sunnitöölager. Demokraatlike riikide olukord maailmas peale I maailmasõda USA- majanduskriis, riigivõlg. Abinõud- toetused, töökohad, põllumajanduse reguleerimine, Reesvelt saab presidendiks, naised saavad valimisõiguse, kuritegevus kasvab Inglismaa- majanduse osatähtsus maailmapildis kahanes, raske oli söe-ja tekstiilitööstuses. Valimisreform- naised saavad valida, tööliste osatähtsus suurenes märgatavalt, stabiilsed parteid
1.Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia,
3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Prantsusmaa ühiskond jagunes 3-ks , Inglismaal tegutses kuningate kõrval regulaarselt ka parlament. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? 18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele. b) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3
See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine.
Ajalugu 1. Nimeta totalitarismi tunnusjooni ja leia näiteid Saksamaa , Itaalia ja NSVL. Saksamaa:Juhikultus-Führer Adolf Hitler, ainupartei-natsionalistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused - Gestapo,demokraatlike õiguste piiramine Itaalia:Juhikultus-Duce Benito Mussolini,ainupartei-fasistlik, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid),sala ja julgeoleku teenused,demokraatlike õiguste piiramine- keelati streigid, teised parteid,puudus sõna vabadus. NSVL: Juhikultus-Isa,Juht=Jossif Stalin,ainupartei-kommunistlik partei, rahva hirmutamine sise-ja välisvaenlastega(juudid, mustlased=koonduslaagrid,küüditamine),sala ja julgeoleku teenused-NKVD enne GPU
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia
1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun/ ei nõustu NÕUSTUN. Põhjendused- 1. sõjas jäid peale demokraatlikud riigid- Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid 2. demokraatlike õiguste laenemine nendele inimrühmadele, kelle juurdepääs oli enne piiratud. Naised said valimisõiguse, mitmes riigis alandati valimisiga. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikud riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti. 2
Lähiajaloo sõnavara KAHEPOOLUSELINE MAAILM • kahepooluseline maailm – riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. • külm sõda – demokraatlike lääneriikide ja kommunistlike riikide vastasseis pärast Teist maailmasõda. Külm sõda väljendus võidurelvastumises, propagandasõjas, piirkondlikes kriisides jm. (холодная война) • raudne eesriie – sümboolne väljend, mis iseloomustas kommunistlike riikide eraldatust demokraatlikust maailmast külma sõja ajal. (железный занавес) • Esimene Maailm – demokraatlikud, turumajandusega tööstusriigid külma sõja ajal
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945. Teise maailmasõja võitjariigid olid NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning kaotajariigid olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes, sest neil olid erinevad vaated. Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus vähenes. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Juba Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus kaks armeed võitlevad rindel
OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Alla kirjutas 32 riiki 57 liikmesriiki Euroopast, Kesk Aasiast ja PõhjaAmeerikast "Kolm korvi" 1. Majandus,teadus, tehnika ja keskkond 2. Julgeolek 3. Inimõigused Struktuur Ministrite Nõukogu ja Alaline Nõukogu Julgeoleku Koostöönõukogu Majanduse- ja Keskkonna Foorum Parlamentaarne Assamblee Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo Rahvusvähemuste ülemkomissari institutsioon Meediavabaduse esindaja Töötajad OSCE jaoks töötab u. 2500 inimest u. 22 eripaigas OSCE ja Eesti Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused.
* * * * VII Loe lk 89 rohelise kasti seest läbi Hitleri elulugu. Kuidas sai Hitlerist NSDAP juht? VIII Uuri lk 89 olevat tabelit valimistulemuste kohta Saksa Riigipäeva valimistel ja vasta küsimustele! 1) Kas NSDAP saavutas 1932. a. valimistel absoluutse häälteenamuse? 2) Millised parteid 1932. aastal veel suurendasid oma kohtade arvu 1928. aastaga võrreldes? 3) Millega seletada NSDAP populaarsuse plahvatuslikku kasvu 1932. aastal? * * IX Too näiteid Hitleri diktatuurist! a) demokraatlike institutsioonide kaotamine b) demokraatlike vabaduste kaotamine, inimeste meelsuse kontroll c) riigi sekkumine majandusellu X Vaata kaarti lk 92 ja kirjuta välja riigid Euroopas, kus 1930. aastatel säilis demokraatia! XI Kas järgnev lause on õige (Õ) või vale (V)? 1) ... Diktatuuri kehtestamise üheks põhjuseks oli demokraatiakogemuse puudulikkus 2) ... Sakslased kartsid "pruuni katku" rohkem kui "punast katku". 3)..
Ajalugu Marite Pilv 12e Vasta küsimustele : 1. Kas nõustud väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia laienemist Euroopas. Põhjenda oma arvamust. Nõustun / Ei nõustu NÕUSTUN Põhjendused · Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. · Tekkis palju uusi demokraatlike riike, mis kehtestasid samad või veelgu demokraatlikumad valimisseadused. Nt: Naised said valimisõiguse. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2
§ 18 DEMOKRAATLIKUD SUURRIIGID MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Too viis näidet demokraatia leviku kohta Euroopas I maailmasõja järel. 1. Sõja võitsid demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid) 2. Demokraatlike riikide arv suurenes 3. Demokraatlikud vabadused laienesid paljudes riikides 4. Naised said valimisõiguse 5. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike kodanike hulka 2. Täida tabel demokraatlike riikide kohta kahe maailmasõja vahelisel perioodil.
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s
Maailm külma sõja ajal Pärast Teist maailmasõda jagunes maailm kaheks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe
a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas “Teise rinde” avamise küsimustes jne. Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid:
Milles seisnes külm sõda? Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas,
Ajaloo arutlus Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. Demokraatliku ühiskonda iseloomustab kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu ja rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste juures. Diktatuur on riigikord, kus valitseb väike rühm inimesi või üks kindel juht e diktaator. Diktatuuril on 7 peamist tunnust: 1) võimul on ainult üks ideoloogia ja üks partei 2) juhikultus, 3)piiratakse demokraatlike õigusi ja vabadusi, 4) riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest, 5) rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega, 6) valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks, 7) väljaspoool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused. Itaalias oli maailmasõjajärgsel aastal olukord keeruline. Keskvalitsus oli nõrk, parteid ei suutnud erimeelsuste tõttu otsuseid langetda mistõttu suurenes tööpuudus ja rahutused.
ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad b)"Teataja" ringkonnad Vene isevalitsusliku korra Eesmärk parandada eestlaste asendamine demokraatliku majanduslikku ja poliitilist
tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad Vene b)"Teataja" ringkonnad isevalitsusliku korra asendamine Eesmärk parandada eestlaste demokraatliku vabariigiga, kus majanduslikku ja poliitilist kehtiksid kõik kodanikuõigused
õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele. Eesti liitus demokraatlike riikidega umbes 15 aastat tagasi. Eestis sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult. Selle üle on põhjust uhkust tunda. Demokratiseerumisest räägitakse nagu loomulikust, paratamatust ning pöördumatust protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta.
muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarseks diktatuuriks - jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele. Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises. Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust, siis demokraatia ajal kehtestati seadused, et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia. Valmisõiguse said ka naised, naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta. Inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused
• surma sai palju tsiviilelanikke • hävisid mitmed kultuuriehitised • inimesed surid nälga • suu majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951.a kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955.a viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping ning Austria sai vabaks. Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki: • USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa • NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias Mõlemad riigid olid Teise Maailmasõja võitnud riigid. 2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan: Trumani doktriin- 1947.a tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise- kui ka välissurve vastu. Ta lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht.
Demokraatia 1920. 1930. aastail Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Vastused: 1. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Esimese Maailmasõja ajal ja peale seda kehtestati paljudes riikides seadused, mis
Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel. Demokraatia tähendab kreeka keeles rahva võimu. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tänu I maailmasõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Tänu sellele otsustasid demokraatia kasuks uued riigid. Enamik I maailmasõja järel tekkinud riike valis demokraatliku riigi korra vabariigi näiteks Soome, Poola, Balti riigid. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid oma elujõulisust. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Laienes valimisõigus. 1918 said Suurbritannias valimisõiguse ka naised, Eestis 1919. Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil.
aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põhinõuet, milleks on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Nendele pöörati kohe peale iseseisvumist rõhk, et Eesti sulanduks kiiremini läänemaailmaga. See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit tunnustanud ja omaks võtnud nii Euroopa Liit, NATO, Schengen, kui muud liidud. Täieliku liberaalse demokraatia riigi tunnuseks on näiteks olla õigusriik ja kõigi elanike võrdsus seaduse ees
vustunde süvendamisele, asustuspildile?vihik. 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? J. Tõnisson- "Postimees"emakeelse hariduse taastamine, kõnelesid demostretiivselt eest keelt. K. Päts- " Teataja" pidas oluliseks Eesti majandusliku olukorra parandamist. 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1)demokraatlike vabaduste kehtestamist 2) talurahvale maa andmist 3) eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? * korraldati streike ja miitinguid * nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. *osaleti oktoobri üldstreigis *Venemaal on veriseks sündmuseks Verine pühapäev, Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. 14
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA
valitud esindajad ehk saadikud.Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud kiire. Meil on tagatud demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Oleme Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti riigikogu, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, sõltuvad üksteisest ja saavad alguse demokraatlikest rahvavalimistest. Aga demokraatia on alles väga noor ja habras. Eesti taasliitus demokraatlike riikide hulka 20 aastat tagasi, praeguses mõistes demokraatia on ehk paarisaja aasta vanune. Et ta võiks kosuda ja areneda, püsida ja süveneda, on vaja kultuurilisi eeldusi, poliitilist tahet ja eelkõige kodanike valmidust, oskust ja tahtmist seda hoida ja kaitsta. Demokraatiat ei saa kaitsta ühiskonnas, kus kodanike enamus seda ei soovi, ta vajab inimeste laia toetust. Tuletagem või meelde Hitleri võimuletulekut demokraatlike valimiste abil. Ettevaatlik peaks
Mäss kasvas üle kodusõjaks, millest võtsid osa ka teised riigid.Lõppes 1939. aastal Franco diktatuuri kehtestamisega.Oli oluline, kuna siis sai katsetada uusi relvi ja tehnikat.Oli ka eelmäng Teiseks Maailmasõjaks. Berliini-Rooma telg oli 1936 aastal Saksamaa ja Itaalia vahel, vastukaaluks Nõukogude liidu- Prantsusmaa kokkuleppele. Komiternivastane pakt oli rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastane ühendus. Mis põhjustas demokraatia võidukäigu pärast I maailmasõda? Demokraatlike riikide arv oli väiksem aga tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike riikide maine ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid. Mõisted: sufrazetid, dominioon. Sufrazetid-Naisõiguslased inglismaal. Dominioon-Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlamet, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritannia ja Prantsusmaa sisepoliitika ja majadnus sõdadevalisel perioodil. Suurbritannia majandus · Majanduse areng aeglane
ning karjääri teha. Ei nähta mõtet laste saamises. 3) Eesti seosed nüüdisühiskonna kujunemisega (mille põhjal) COMING SOON !!!!!! 4) Demokraatia levikut mõjutavad tegurid Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Lootes seal sedasi demokraatiat levitada. Seega pidid heaolu ning rahva haritus looma eeldusi demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Hiljem jõuti Aafrikas järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduse areng. Peale viimaste diktatuuride ja Nõukogude bloki kokkuvarisemist levis demokraatia, kui stabiilne riigivalitsemisvorm. -Üheks põhiliseks demokraatia levikut mõjutavaks teguriks on teiste valitsemisvormide nagu autoritaarne, totalitaarne ja monarhia läbikukkumine.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia ? Demokraatia ja diktatuurid levisid maailmas 20.sajandil , täpsemalt aastatel 19201940 . Riigikordade peamisteks muutumise põhjusteks olid ülemaailmne majanduskriis ja Esimene maailmasõda . Demokraatia hakkas levima tänu sõja võitmisele . Demokraatlike suurriikide maine kasvas ja nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks ka paljud teised riigid . Inimesed said väga suures osas osaleda riigi juhtimises . Kui eelnevalt ei olnud inimestel valimisõigust , siis demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaasta . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused
vastu võetud seadus, mis tunnistas dominioonid, näiteks Kanada ja Austraalia, Briti impeeriumis sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. diktatuuri tekke põhjused poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, aeglane areng, demokraatia süüdistamine riigi hädades, mittedemokraatlike liikumiste teke (kommunistlik, fasistlik, natsionaalsotsialistlik), demokraatlike traditsioonide nõrkus, soov stabiilse juhtimise vastu suurenes, majandusraskused, pettumine Versailles´ süsteemis, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis aitas kaasa manipuleerimisele, valitsuste kiire vaheldumine, diktattuuri juhid pidid probleemid lahendama. diktatuuri tunnused Saksamaa juhikultus (Adolf Hitler), ideoloogia (natsionaalsotsialism), partei
jõuti. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi. · Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. 3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? /Nimeta ka peamised demokraatlikud ideoloogiad./ · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks, peamisteks põhjusteks olid demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus "kõva käega" valitsuse järele. · Peamised demokraatlikud ideoloogiad:
-Lasi omale omistada igasugu aurahasid ja -märke, marssali tiitli. -Müüs naftat--> saadud tulu eest osteti lääneriikidest kokku aineid, mis olid NL vajaka. Brežnevi aega iseloomustab: 1)Gigantomaania 2)Tühi käigul töötamine 3)5-aastaku plaanid 4)NL kaotas arenguvõime; Suurenes keskvõimu osakaal majanduses 5)Muutis nomenklatuuri tähtajatuks 6)Partei muutus suletuks 7)Partei oli sissetunginud absoluutselt kõikidesse eluvaldkondadesse 8)Dissidentluse (inimõiguste ja demokraatlike õiguste eest seismine) suurenemine- võimendus peale Praha kevadet. Dissidendid organiseeruvad-moodustavad rühmitusi ja annavad välja ajalehti. -1982- Brežnev lahkub ametist -1982-1984-NLKP peasekretär Juri Andropov -1984-1985- NLKP peasekretär K.Tšernenko -Mõlema vanamehe surm sümboliseeris vana süsteemi kadumist -1985.märts NLKP peasekretäriks sail Mihhail Gorbatšov. Võrreldes teiste NLKP eelnevate peasekretäridega oli ta haritud.
Seda tehti aga erinevalt. Osades maades kehtestati diktatuur - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel ning teistes demokraatia - valitsemisvorm, kus on võim rahva käes. Miks kehtestati osades riikides diktatuur ja kuidas õnnestus teistel oma demokraatia säilitada? Peale Esimest maailmasõda suurenes järsult demokraatliku valimiskorraga riikide arv Euroopas. Üheks selle põhjuseks oli demokraatlike riikide (Inglismaa, Prantsusmaa, USA) peale jäämine sõjas, mis tõstis autoriteeti nende riigikorra vastu. Teiseks põhjuseks oli kodanike demokraatlike õiguste suurendamine. Tõsteti valijate arvu kolm korda ning anti naistele valimisõigus. Kahjuks aga mitmed riigid ei suutnud oma elanike ja poliitka probleeme piisavalt kiiresti ja rahuldavalt lahendada. Seda kasutasid ära mittedemokraatlikud liikumised, mis lubasid kõik probleemid kiiremini korda ajada ja majanduse õitsegu
päriseksostmisel 11. Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? Tugines töölisklassile. Lubati likvideerida ebavõrdsus ja ühiskonna probleemid, häälekandja leht "Uudised" (1903) , Euroopas ja Tsaari Venemaal levisid laialt marksistlikud ideed, Seisukohad: demokraatlik vabariik kodanikuvabadustega, tunnistasid vähemusrahvaste õigusi. 12. 1905 a revolutsiooni põhjused Ebaõnnestunud sõda Jaapaniga, Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel, Demokraatlike vabaduste puudumine, Kriitiline hoiak tsaarivalitsuse suhtes, Majanduskriis Venemaal (1900-1903). Liiga palju rõhku pandi sõjandusele. , Maa puudus 13. Millega kulmineerusid need sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks? Streigilaine, ebaõiglane kogunemiste mahasurumine (nt. Uuel Turul 16 okt. ) 17 oktoober1905 annab Nikolai II välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta -- Venemaal uus riigikord konstitutsiooniline monarhia
,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga.
Tõnisson ja K.Päts`? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised. J. Tõnisson ajaleht Postimees Nõudmised: Taastada eestikeelne kooliharidus Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles Lõpetada Eestlaste venestamine ja saksastumine. K. Päts ajaleht Teataja. Nõudmised Parandada eestlaste majanduslikku olukorda kasvatada rahvustunnet otsida liitlasi venelaste sealt Baltisakslasi vältida Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis. Rahvas nõudis demokraatlike vabaduste kehtestamist, talurahvale maa andmist, eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? Korraldati streike ja miitinguid Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad, toimus oktoobri üldstreik Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis aga rahva tulistamine Uuel turul. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leerida nõudmised? Kummad olid radikaalsemad?
11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine Konstatin Päts Teataja parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1. Demokraatlike vabaduste kehtestamist 2. Talurahvale maad 3. Laiendada eestlaste poliitilisi õigusi 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? 1. Korraldati streike ja miitinguid 2. Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad 3. Toimus oktoobri üldstreik 4. Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis rahva tulistamine Uuel turul 14. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leeride
tagasi maksta laostas kogu panganduse c) valitsuse vead kriisi ajal: loobuti vabakaubandusest, kehtestati kõrged tollimaksud · TAGAJÄRJED: aktsiate langus-pankrotilained-töötus-ostujõu langus-tootmise vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine · Konservatiivid: vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga) · Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud, abivajajate aitamine, ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D.
annaabi.ee 
