Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, otsedemokraatia, ateena, rooma, parlament, konkurents, sotsiaaldemokraatia, rahvademokraatia, kreekast, solon, kratos, varandus, seisukohtade, jakobson, ausa, sotsiaaldemokraadid, põhiseadus, president, demos, aimu, riigivõim, ülimuslikkus, vähemuste, juhtima, arhont, varanduse, lahusus, kleisthenes, hõimja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju
järgi. 1. DEMOKRAATIA PÕHILIIGID 1.1. Otsene demokraatia Otsene demokraatia on demokraatia liik, kus rahvas osaleb vahetult otsustamisel. Selle vormideks on referendum ehk rahvahääletus ning rahva algatus, mille käigus saab rahvas osaleda tähtsate otsuste langetamises ning algatada ka näiteks põhiseaduse muudatusi ja muud (http://www.hot.ee). Selline demokraatia liik on iseloomulik väiksematele gruppidele ja kogukondadele (http://et.wikipedia.org). 1.2. Esindusdemokraatia Esindusdemokraatia on demokraatia liik, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu (http://www.hot.ee). Riigi hääleõiguslikud kodanikud valivad valimistel enda seast esinduskogu, kes tegeleb riigi oluliste küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada (http://et.wikipedia.org).
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia........................
Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim)
TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki
Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega
vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajad valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele, mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul
· Kodanikkonna osalemine poliitikas · Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment · 5.sajand ( Pärsia sõja ja Peloponnenose sõja vahel)
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia:
dus rajaneb parlamendi võimu valitsuskabineti juht ja ratud põhiseadusega ja kellele kuulub nii seadusandlik, ülmuslikkusel. Riigi-peal on enamasti kodanike tal on esindus- täidesaatev kui ka kohtuvõim. vaid esindusfunkt-sioon. poolt otse valitud. funktsioon. Riigi iga- Valitsuse on ametisse Valitsus moodusta- päevast toimimist ju- nimetanud parlament ja ta on takse parlamendivä- hib valitsus ja sea- parlamendi ees aruandeko- liselt ning ei ole par- dusloomega tegeleb hustuslik. lamendi ees aruande- parlament. kohustuslik. Nt. Lõuna-Aafrika, Mon- Nt. USA, Indoneesia Nt. Suurbritannia, Tai Nt. Katar, Saudi-Araabia, goolia, Eesti Vatikan
Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel.
tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia -Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid.
• Ideoloogiakeskne • Agressiivne Poliitilised ideoloogiad • Korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi • Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade Põhitunnus • Parempoolsus ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad Liberalism • Indiviidi vabadus • Vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine • Inimeste töölemotiveerimine Konservatism • Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal • Erisuste säilimine • Aeglased muutused • Rahvuslik kapital
tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. 10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Iseloomustav oskus arvestada
Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia paljude võim. Monarhia ei ole demokraatia vastand.
Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. Madalad maksud! Näidisriigid: USA, Suurbritannia Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Demokraatia- rahva võim Demos-rahvas, kratos-võim Demokraatia peamised tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest 6. Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim Demokraatia vormid Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu
sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendi-valimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused – juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama
õigus kasutada sunnivahendeid; koguda makse. Tekkimine: varanduslik ebavõrdsus; tööjaotuse kujunemine; kirjaõiguse olemasolu. Riigivalitsemise vormid: Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir.Konstitutsiooniline monarhia Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt Suurbritannia ja Tai. Absoluutne monarhia monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia, Vatikan. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhivõimule. Parlamentaarne vabariik parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel. Riigipea on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik
sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast? Vastused: 1. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust 2.
1992.a põhiseadus (rahvahääletus) · 18, riigikogu 101 liiget, president (5a), varasemate probleemide likvideerimine Demokraatia riigikord, kus kõrgemaks otsustus organiks on rahvas. Demokraatia vormid: · esindus- inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutamata ning otsuseid langetamata . · otse- rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendi valimiste ajal. · Osalusdemokraatia - demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Tänapäevase demokraatia tunnused 1. Kehtib võimude lahususe põhimõte 2. Rahva iseseisvus 3. Mitme partei süsteem 4. Riigivõim kuulub rahvale 5. Mitu ideoloogiat 6. Vaba ajakirjandus 7. Juhikultus puudub 8. Võim on rahvale lähedal 9. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu 10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood)
Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline: Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (suurbritannia). Absoluutne: Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (saudi-araabia). Riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderaalriik, konföderatsioon (näited) – Unitaarriik on riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitususega piirkondi (jaapan, eesti, prantsusmaa)
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted....................................................
"madisonlikku" vaadet (James Madisoni (1751-1804) järgi, keda tuntakse ka Ühendriikide konstitutsiooni esiisana), mis ütleb, et demokraatia nõuab vähemuste kaitset. Teine vaidlus puudutab "esindusdemokraatia" ja "otsese demokraatia" mudelit. Otseses demokraatias hääletab valijaskond seaduste või poliitikate poolt või vastu, mitte kandidaatide poolt või vastu. Ideaalsel juhul asetatakse iga suurem küsimus kogu valijaskonna ette rahvahääletuse korras. Esindusdemokraatia seevastu on meile tuttavam süsteem, kus kodanikud hääletavad selle üle, kes esindab neid valitsuse tasandil. Esimene süsteem tundub olevat puhta demokraatia vaimule lähemal, ent ometi on see kaasaegses maailmas peaaegu tundmatu. Moodsad demokraatiad peavad kinni esindusmudelist, kus valimisi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kes moodustab valitsuse, mitte selleks, et otsustada konkreetsete päevaküsimuste üle. Aga kui
.......................................................................................................................................................... ............. *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. *Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. DEMOKRAATIA - rahva võim *Demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised 2) Alternatiivsed teabeallikad 3) Konkurents võimu nimel 4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest. 6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim *Demokraatia vormid: 1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva
juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). 3.4. Demokraatia tunnusjooned: · Demokraatia (kr k demos rahvas, kratos võim) pärineb Antiik-Kreekast ning on ligikaudu 2500 aastat vana. Kreeka linnriikides kasutati valdavalt osalusdemokraatiat, kus polise kodanikkond osales läbi rahvakoosolekute vahetult riigiasjade otsustamisel. · 18.saj valgustusfilosoofia taaselustas domokraatia idee, ent antiikajale omase osalusdemokraatia (e otsedemokraatia) asemel pakuti välja esindusdemokraatia põhimõte inimene ei pea riigiasjade otsustamisel ise osalema, vaid ta valib oma esindajad üleriigilisse esinduskokku. · Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia (kodanikkond valib oma esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse). Samas täiendab osalusdemokraatia läbi referendumite või kodanikualgatuste esindusdemokraatiat.
(Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika) 2)Presidentaalne riigipea on valitsuskabineti juht ja kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (USA, Indoneesia) *MONARHIA: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser. 1)Konstitutsiooniline monarhi võim on piiratud põhiseadusega, esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. (Suurbritannia, Tai) 2)Absoluutne monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. (Katar, Vatikan, Saudi Araabia) 5. Riigikorralduse vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *Unitaarriik üksainus kõrgema võimu keskus. Võib esineda ka ühtse riigi koosseisus eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi. (Jaapan, eesti, Prantsusmaa)
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid karistada. Demokraatia tunnus on
annaabi.ee 
