Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia levik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reformid, lagunemine, haritus, pealesurumine, aasia, traditsioone, araabia, kuveit, mali, botswana, demokratiseerumise, 1826, totalitarismi, autokraatia, taastati, stalinismi, kokkuvarisemine, kukutamine, autoritaarsed, reiimid, vahekorda, aastakümnetel, siirdeühiskond, ühiskonnakord, teisega, survet, ebaühtlane, korruptsioon, väärtusvaakumtagasilöögid 1826-1922 Esimene laine Lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis. 1953-1970 Teine laine Lääne-Euroopas taastati Teise maailmasõja lõpp, demokraatlik stalinismi valitsemiskord, kokkuvarisemine mõnevõrra suurenes vabadus Ida-Euroopas 1974-... Kolmas laine Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Totalitaarsest reziimist vabanesid ka Kesk- ja Diktatuuri langemine
-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.-1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine. Demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas muutis just kommunistliku bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20
1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Tööstusühiskonna põhijooned:  esikohal tööstuslik tootmine
Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. Pigem püütakse heaoluriiki ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed õigused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta ning igaühe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. 10 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 3. Demokraatia levik 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast 1950.–1960. aastatel peeti lääne ühiskonda ideaaliks ning arvati, et kõik ülejäänud maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid
nagu tolerantsus, usaldus, koostöö, poliitiline kultuur). Demokratiseerumise lained Samuel Huntingtoni järgi 1. 1826  1922 I MS lõpp 1914-1918 2. II Maailmasõja lõpp ajendas teise laine - stalinismi kokkuvarisemine (1953-56) suurendas vabadust Ida-Euroopas. 1960-1970  demokratiseerimise taandumine 3. 1970-ndate algus  Portugali, Hispaania, Kreeka diktatuuride langemine. Sellesse lainesse mahub ka NSVL langemine 1980- ndate lõpus. Kommunistliku bloki lagunemine muutis diktatuuride ja demokraatia vahekorda Aafrikas, Euroopas Vaatame lk 19 demokraatiate juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2. Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi 3. Vabad valimised 4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Üleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7
tseviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu. Ülemineku ehk siirdeperiood periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid õigustpärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo. Polüarhia paljude võim. Polüarhiaks on vaja, et jagatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ning kritiseerida valitsuse poliitikat.
Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. SAMUEL HUNTINGTON märkas seda ja tõi välja demokratiseerumise lained. Esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks demokratiseerumiseks  Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953- 1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas. 1960.-1970. Aastatel kaugenes maailm taas demokraatiast. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka NL lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsest reziimist Kesk-ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude sateliitriigid
Ühiskond on vananev, kuna noored lükkavad laste saamise hilisemaks, lootuses elu nautida ning karjääri teha. Ei nähta mõtet laste saamises. 3) Eesti seosed nüüdisühiskonna kujunemisega (mille põhjal) COMING SOON !!!!!! 4) Demokraatia levikut mõjutavad tegurid Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Lootes seal sedasi demokraatiat levitada. Seega pidid heaolu ning rahva haritus looma eeldusi demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Hiljem jõuti Aafrikas järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduse areng. Peale viimaste diktatuuride ja Nõukogude bloki kokkuvarisemist levis demokraatia, kui stabiilne riigivalitsemisvorm. -Üheks põhiliseks demokraatia levikut mõjutavaks teguriks on teiste valitsemisvormide nagu autoritaarne, totalitaarne ja monarhia läbikukkumine.
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustria
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond  1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertöölin *li
Heaoluühiskond  heaoluriigi nüüdisaegne arengustaadium, kus peale riigi osalevad pakkumises ka era- ja mittetulundussektor. Siirdeühiskond  ühiskonna arengutapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja Âsuhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale /ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele. Siirdeühiskonna tunnused: - Ãœleminekuperiood ühelt valitsevalt süsteemilt teisele - Ulatuslikud reformid kõigis eluvaldkondades - Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, lõppu on keeruline määratleda - Ãœleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades - Populaarseks võivad saada autoritaarse valitsemise loosungid, sest rahvas nõuab kiiret elujärje paranemist ning demokraatia tundub liiga aeglane ja ebaefektiivne meetod. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega
Reguleerib majandust ja täidab sotsiaalseid ülessandeid. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? abi II maailmasõja kaotuste eest 1960 70 teenused ja toetused suurenesid lääneeuroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse naftahinnatõus tekitas majanduskriisi riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutumatult seotud? Miks? jah, kuna rahava haritus ja heaolu loovad eeldused demokraatlike väärtuste kujunemiseks. 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 10.20. Sajandil. 18261922  lõpetas totalitarismi 19531956  stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust ka idaeuroopas 1974 diktatuuri lagunemisega Portugalis 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Ühiskond milles toimub ühe valitsemiskorra vaheldumine teisega 9. Millised muutused kaasnesid Eestis seoses siirdeprotsessiga? Millises seisius on eesti täna?
majandusareng. Demokratiseerumise lained 1. Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon 2. Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas. 3. Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine. Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. Siirdeühiskond  selline ühiksond, kus toimus üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele. Ümberkorraldused: Need on eripärased ja keerukad, kuna ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, kuid tegelikult on ju reformid ikkagi õiguspärased, kuna tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele
valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas - 1960-1970 aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. - Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.a, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub NSVL-i jagunemine - Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas * Pluralism  demokraatlikku ühiskonda iseloomustav arvamuste ja ideede paljusus. Eesti demokraatia võimalused: · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades ärimeestel olla informeetirud ja osaleda poliitikas (nt riik rahastab haridust, ülikoolides tasuta õppekohti, luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on
Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2 5 Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis 6 Sektorid: o Avaliksektor  riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad) ; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor  tegeleb majandusega  riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond  kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu  hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine 7 Pluralism o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused , seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus  ühiskond kus on lubatud erinevad
vanurite eest Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustus 1% Tulumaks 21% Pensionikindlustus 2% Demokraatia levik Demokratiseerumise lained · 18261922  LadinaAmeerikast Mussolini ja NSVLni · 19451960  II msst Hrustsovi sula lõpuni · 1974 ?  Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni · kommunistliku bloki lagunemine muutis dem. ja diktatuuri vahekorda maailmas. · Dem. levik on olnud 20. sajandil ülemaailmne suundumus · Lähimate aastate põhitrendiks kujuneb demokraatia kindlustamine Siirdeperiood · Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. · Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud: · Majanduskriis, erastamine · Korruptsioon
Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
- Arengumaadele anti laialdast majandusabi, lootuses juurutada demokraatiat. · Samas kaasnes paljudes riikides koos majanduskasvuga korruptsiooni ja riigivõla kasv, ei kujunenud laialdast keskklassi ning kodanikuõigused ja Âvabadused ei laienenud. · Tänapäeva sotsiaalteadlased enam majanduslikku edukust demokraatia alustalaks ei pea: - maailmas leidub ülirikkaid riike, mida valitsetakse autokraatlikult (nt Saudi Araabia, Singapur). - vaeseid riike, kus demokraatiat väärtustatakse (nt Botswana). · Demokraatia arengut mõjutavad lisaks majanduslikule edukusele ka: - kultuur ja religioossed arusaamad. - poliitiline kultuur. - tolerantsus ja koostöövaim jne. 3.2. Demokratiseerumise lained: · USA politoloog Samuel P. Huntington (1927-2008) on käsitlenud demokraatia leviku seaduspärasusi ning on välja toonud kahe viimase sajandi demokratiseerumise lained:
1960-1970 aastatel oli heaoluriigi kuldaeg 20.saj. lõpul tekkis mitmel pool Euroopas raskusi, sest eelarved läksid defitsiiti. Ometi tulid sajandi lõpuks enamus riike raskustest välja. (lk 16) Heaoluriigi tulevik Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. Vaata – RIIGI KULUTUSED HEAOLULE teenused / väljamaksed (toetused eelarvest, kindlustusväljamaksed) lk 14 1.2. DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia- rahvavõim Sai alguse 1826 ( siis algas esimene demokraatia laine, mis kestis kuni 1922) Kolmandasse demokraatia lainesse jääv kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, tekkis juurde palju demokraatia riike. Demokraatia levik on olnud 20.sajandi ülemaailmne suundumus.
postindustriaalses ühiskonnas. Proletariaat ehk palgatöölised  kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. On sunnitud müüma oma tööjõudu. 2 Anoomia  üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine. See võib põhjustada enesetappe, sest indiviidil puudub vaimne tugi, et oma probleemidega hakkama saada. On halb nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond  avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised
üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn
1 I NÜÜDISÃœHISKOND Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ãœhiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles  inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
reguleerib majandust. Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Nt: Soome, Taani, Norra, Kanada. Kas me saame rääkida eestist kui heaoluriigist? JAH SAAME! DEMOKRAATIA LEVIK lk 19-21. Kuidas on omavahel seotud majanduse areng ja demokraatia? Näited Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progerssi, arengumaadele anti majandusabi. Arvati et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda,
kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit) · Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile · Aeglased reformid · Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik · Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel · Riik ei peaks majandusse sekkuma · Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse · Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve · Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond) · Toetab isikuvabadust · Kiired reformid
kõrgeid makse ja riiklikku toetust laialdastele elsnikekihtidele. Tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Tsentristid laveerivad parem- ja vasakpoolsete ideede vahel. Mittepoliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega. Nt budism, feminism, sürrealism jne. Konservatism (IRL, Rahvaliit)  Ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, kristlikule moraalile  Aeglased reformid  Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik  Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui varanduslikul alusel  Riik ei peaks majandusse sekkuma  Pooldavad eraomandust ja mõõdukaid makse  Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve  Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, kirik, suguvõsa, tööandja Liberalism (tsentristid, Reformierakond)  Toetab isikuvabadust  Kiired reformid
vägivalla kasutamine rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad muutuvad põhiliselt samaks Siirdumine totalitarismilt demokraatiale järk-järguline ja kõiki eluvaldkondi reformiv. Tegelikult midagi reformi ja revolutsiooni vahepealset: ühest küljest avaldavad massid pidevalt survet võimulolijatele, teisest küljest tuginevad reformid ikkagi parlamendis vastuvõetud seadustele ja valitsuse määrustele (st. reformide kulg on legitiimne) 3. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võim on sotsiaalne ressurss, mis on peaaegu igas inimsuhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene ja grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun
Siirdeühiskonnal on ohte  rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise ja kindla käe loosungid. Samuti toob üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase langeda võib  küsimuseks valitsuse tegevus, kas tark majandus või populistlikud otsused. Probleemiks ka reformide ebaühtlane tempo, põhiseaduse ja valimiste reformid kiired, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt. o Heaoluriik  RIIK, MIS SEKKUB TURUMAJANDUSSE NING TULUDE JAOTUMISSE, ET LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU INIMESTE TOIMETULEKULE. Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi  varem, agraarühiskonnas kandsid
1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.
1 I NÜÜDISÃœHISKOND Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ãœhiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles  inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Parlamentaarne monarhia (Hispaania, Belgia, Holland, Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia) Konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Absoluutne (Katar, Saudi Araabia, Vatikan) Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Unitaarriik (Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Eesti) Ühtne, tugeva keskvõimuga riik; ühtsusriik; riigi territoriaalsetel koostisosadel puuduvad riikluse tunnused. Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Saksamaa ja Venemaa)
2. loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks Liberalism: Kujunes välja 17. ja 19. sajandil. 1) ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2) inimõigused, humanism, sallivus 3) mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Konservatism: Kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 saj. 1) ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2) stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3) rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid see ei tähenda võrdsuse kuulutamist 4) pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Sotsialism: Kujunes 19. saj keskpaiku koos töölisklassi väljakujunemisega. 1) ülim väärtus on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige võrdseid võimalusi: 2) ühiskond peab tagama igale oma liikmele:  inimõigused  võimaluse saada haridust  võimaluse omandada elukutse  võimaluse leida tööd.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
annaabi.ee 
