1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Tööstusühiskonna põhijooned:  esikohal tööstuslik tootmine
-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.-1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine. Demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas muutis just kommunistliku bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20
tagasilöögid 1826-1922 Esimene laine Lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis. 1953-1970 Teine laine Lääne-Euroopas taastati Teise maailmasõja lõpp, demokraatlik stalinismi valitsemiskord, kokkuvarisemine mõnevõrra suurenes vabadus Ida-Euroopas 1974-... Kolmas laine Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Totalitaarsest reziimist vabanesid ka Kesk- ja Diktatuuri langemine
Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. SAMUEL HUNTINGTON märkas seda ja tõi välja demokratiseerumise lained. Esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks demokratiseerumiseks  Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953- 1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas. 1960.-1970. Aastatel kaugenes maailm taas demokraatiast. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka NL lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsest reziimist Kesk-ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude sateliitriigid
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982).
Jelena Reshetnikova 12B Ühiskonnaõpetus Demokraatliku riigikorralduse head ja vead. Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset
Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, kuid heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. Pigem püütakse heaoluriiki ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. Sotsiaalsed õigused ei saa eksisteerida ilma vastutuseta ning igaühe enda panustamiseta oma heaolu tagamisse. Enamikus Euroopa maades ongi sellesuunalised reformid käimas. 10 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 3. Demokraatia levik 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast 1950.–1960. aastatel peeti lääne ühiskonda ideaaliks ning arvati, et kõik ülejäänud maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid
head inimarengu näitajad, majanduslik konkurentsivõime. Nt. soome, taani, norra, kanada. Kuid heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse preagugi. heaoluriiki püüdakse ümber korraldada muuta. seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööanjda, mittetulundussektori ning kodanike vahel, sotsiaalsetel õigustel peavad olema vastutajad. Siirderiik Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda. Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Üleminek ühelt valitsemiselt teisele toob kaasa reeglina ka majanduskriisi
nagu tolerantsus, usaldus, koostöö, poliitiline kultuur). Demokratiseerumise lained Samuel Huntingtoni järgi 1. 1826  1922 I MS lõpp 1914-1918 2. II Maailmasõja lõpp ajendas teise laine - stalinismi kokkuvarisemine (1953-56) suurendas vabadust Ida-Euroopas. 1960-1970  demokratiseerimise taandumine 3. 1970-ndate algus  Portugali, Hispaania, Kreeka diktatuuride langemine. Sellesse lainesse mahub ka NSVL langemine 1980- ndate lõpus. Kommunistliku bloki lagunemine muutis diktatuuride ja demokraatia vahekorda Aafrikas, Euroopas Vaatame lk 19 demokraatiate juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2. Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi 3. Vabad valimised 4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Üleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
