Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia krahh maailmasõdade vahelises euroopas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paratamatus, kommunistid, rahulolematust, rahvad, pidasid, versailles, mussolini, hitler, lootsid, tekkima, liikumisi, eelduseks, demokraatlikus, autoriteeti, diktaatorid, maailmasõjad, oldi, pettunud, hullem, valitsesid, tööpuudus, edukad, likvideerida, avanes, purustamiseks, demokraatias.Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. Demokraatia langes kriisi, oodati diktatuuri, mis viiks riigi majanduslikule õitsengule. Kommunismis oli oluline töölisklass, tahaplaanile jäi kodanlus. Natsionalism ja fasism rõhus rahvuse ühtsusele, vaenlaseks olid rahvuse reeturid, teiseks rahvad ja kommunistid. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord. Manipuleeriti rahvast kaasama poliitikasse. Laiendati valismisõigusi ja see tõi kaasa uued ja suuremad valijate rühmad. Pettumine Versailles´ süsteemis, paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Veel oli suur pettumus demokraatlikus riigikorralduses, samuti tekkis ka majanduses raskusi.
töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised: uute, kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia:
süsteem, üks ideoloogia, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabadus puudub. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnused olid: 1) uute, kergemini manipuleerivatre ehk suunavate rahvastekihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada. 2) Pettumine Versailles' süsteemis:paljud rahvad, eriti sakslased, pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas
Diktatuurid Euroopas sarnased ja erinevad jooned Mõiste ,,diktatuur" on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei või üks isik. Lähtutakse ühest ideoloogiast ning valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda ja piiratakse kodanikuõigusi. Diktatuur jaguneb veel kaheks : autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur sai alguse 20.sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed
majandusellu, meelitades liberaalidelt valijaid endale. Nad keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele. Liberaalid kaotasid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele e sotsiaaldemokraatidele. Pahempoolsed toetasid riigi sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust. Lootsid saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega, sattudes vastasseisu vägivaldse diktatuuri kehtestamist propageerivate kommunistidega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas pahempoolsete toetajaskonda. Ameerika Ühendriigid Arenes sõjajärgsetel aastatel kiiresti. Otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele e kehtestati nn kuiv seadus. Aga inimesed ei loobunud ning hakkas levima maffia. Piirati riigi osalemist majanduselus ning rõhutati vaba ettevõtluse tähtsust. 1929
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu
Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa
Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2. Enne sõda agaar-industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal 3. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat 4. Tabas ülemaailmne majanduskriis suurenes tööpuudus, halvenes elujärg, hakkasid tugevnema äärmusliikumised 5. Kommunistid ja sotsialistid kokkulepe 1934 esitasid Rahvarinde Idee, avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega 6. Rahvarinde valitsus (1936-1938) suutis poliitilise olukorra stabiliseerida 7. Välispoliitika pürgis PM Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks, erinevalt SBR-st muutis aktiivseks ka Kesk- ja Ida-Euroopas; puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud; 1930 hakkas NSVL-ga koostööd otsima (vastukaalu SM-le) DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA
· Ta oli vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ,,hea naabri poliitikat", mis tähendas otsese sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu. · Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Diktatuuride tekkepõhjused: · Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguste laienemine => uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust tulevased diktaatorid edukalt kasutasid. · Pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada · Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse
Riik hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. Eriti arenes igasuguste moekaupade tööstus. Kiiresti arenesid ka uued tööharud masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Prantsusmaal oli palju kalureid ja kõigis Euroopa riikides tunti Prantsusmaa sardiine oliiviõlis. 6. Prantsusmaal tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust. 7. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihikust ülesanne 2 Suurbritannia Riigikord Põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas. Seadusi võttis vastu parlament. Majandus Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Tööpuudus. Võlg USA-le. Majanduskriis puudutas neid vähem kui teisi riike. Tööstus ja kaubandusmaa. Parteid ja poliitiline elu Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. Prantsusmaa Riigikord Demokraatlik Vabariik.
· 16. veebr 1918 Leedu iseseisvus · 24. veebr 1918 Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas · tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tsehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia · Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati · Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: · maailmasõjajärgne suurim kodusõda Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
said aga juhtivad paremerakonnad. Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid. Sotsialistlikke ning sotsiaaldemokraatide erakondi nimetati pahempoolseteks. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Lõppeesmärgiks oleks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdsust. Seda lootsid nad saavutada ümberkorralduste ehk reformidega. Töölistele valimisõiguse andmine suurendas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide poolehoidjate arvu.1920 -30 aastail asusid nad Skandinaavia maades valitsuse eesotsa. Mitte demokraatlikud liikumised Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna
16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus 24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa okupatsiooni alla, kuid samm iseseisvuse suunas tõsine iseseisvumislaine algas Sm ja tema liitlaste kokkuvarisemisega--> Tšehhoslov, Poola, Ung, Ser-Horv-Slov kuningriik, 18. nov 1918 Läti, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia Ung-s 1919 võimule enamlased, kuid võim lämmatati Soome kodusõda, kus kohalikud kommunistid kukutasid valitsuse -->kindral Mannerheim – asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi e valgekaarti ja pani punaväe edasitungi seisma, Sm väed appi--->kommunistide lüüasaamine Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon: maailmasõjajärgne suurim kodusõma Vm-l, tegelikult alanud juba 1917. lõpul, paljud Vm piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlike võimumehi tunnustamast
loodusressursside raiskamine avamine- kauplemine VI Diktatuuride kujunemine: Nõukogude Venemaa ja NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel diktatuuride tekke põhjused 1. uute, kergemini manipuleerivate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas
Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik areng selgelt kiirem, kui see oli Inglismaal. Sisepol: Poliitiliselt ebastabiilne. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid. See tõi kaasa valitsuste kiire vahetumise. Aastatel 1919- 1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust. See tekitas rahvas pahameelt ja pettumust. Olukord pingestus veelgi kui algas ülemaailma majanduskriis. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid 1934.a. koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse koostööks ka kodanlike erakondadega. Rahvarinde teke suutis poliitilist olukorda veidi stabiliseerida. Välispol: Pürgis jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt suhtuti kommunistlikku Venemaasse vaenulikult, kuid 1930ndatel hakati NSVL koostööd otsima, lootes nii luua vastukaalu Saksamaale. USA Majandus ja sisepol: otsustati lõpp teha alkoholi tarbimisele ning
Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi.
Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu. Saksamaa sai Saarimaa endale ( 1935. aastal rahvahääletusel olid Saarimaa elanikud nõus Saksamaaga ühinema ). Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas
aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine: >oli muutunud mahajäänud riigiks, kuid Euroopa jaoks kasulik, perspektiivikas ala (suur turg) >sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja- jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks 2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa 1 >19
kõikides probleemides on süüdi senine ühiskondlik korraldus.Kasvas tööpuudus, ebakindel oli olukord rahanduses. Arvati, et lahendus seisneb diktatuuris ning riigi sekkumises igapäevaellu. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. See soodustas kommunistlike liikumisi. 1919. aastal moodustati Komitern ehk rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kommunistid tahtsid kiiresti võimule saada vägivaldsete riigipööretega. Organiseeriti sõjalised mässud Bulgaarias, Poolas ja Eestis, kuid mässukatsed suruti maha. Komiterni katsed maailmarevolutsiooniks kukkusid läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist edu-1922. aastal tulid nad Itaalias võimule, neid juhtis Benito Mussolini. 6. Kommunistlikud riigipöördekatsed pärast I MS detsembrimäss
saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki o eestlastel tekkis 20. saj alguses Kultuuriline rahvuslus oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM Lävepaku teooria väiksemad rahvad ning kultuuris polnud vähesuse tõttu suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma Uued filosoofilised suunad, nt sotsiaaldarvinism tugineti maailmas looduslikule valikule ehk ellu pidid jääma vaid tugevamad Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, kes hakkas järjest energiliemalt oma õigusi suurendama; töölisliikumisel oli selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida 50 a
· Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike. · Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu
Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine: Päts peaminister, peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur): a) sisepoliitika - Riigikogu "vaikivas olekus" - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga
suheldakse ikka prantsuse keeles. Muutuma hakkab selline vaade alles 18saj II poolel romantismi ja valgustuse mõjul. Siis hakkab saksa keele ja kultuuri tõus, kirjanduse ja filosoofia tõusuaeg. Inspiratsiooniks oli Saksa oma minevik ja Vana- Kreeka eeskujud (uushumanism). Vana-Kreeka kultuse leviku üheks põhjuseks on mitmed kaevamised. Teine inspiratsiooni allikas oli rahvusromantika Saksa keskaeg. Saksa ülikoolidesse hakkavad tekkima rahvusteadused (esimene riik selles vallas). 19.saj on Saksamaa juhtivaks Euroopa teaduspiirkonnaks ja saksa keelest saab peamine teaduskeel. On juhtiv riik nii rakendusteaduste kui ka humanitaaria alal (kuni 1933). Saksamaal olid kõrgetasemelised teadusülikoolid. Prantsusmaal olid nt eraldi uurimus ja teadusasutused ning õpetamine toimus eraldi, Saksamaal just teadustöö ja õppetöö ühendati. Saksamaal oli rahva haridustase kõrge (vana traditsioon).
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina
olupoliitika, kriminaalse psühhopatoloogia ja muude faktorite võimalikku rolli valikute tegemisel ja toimimisel. Kollektiivne süü Õpilastel ei tohi kujuneda arvamust, et kõik sakslased olid natsid või et saksa rahval oli ainulaadne eelsoodumus genotsiidiks. Neil peaks olema võimalik uurida mitmesuguseid saksa rahva reageeringuid natslikule poliitikale, sealhulgas entusiastlikku toetust, koostööd, rahulolematust, apaatiat ning aktiivset vastupanu. Õpilased peaksid jõudma äratundmisele, et antisemitism on üleilmne ja sajandeid vana nähtus, et Euroopas oli palju mittesakslastest holokausti toimepanijaid ja kollaborante. Teema käsitlemiseks tuleks leida sobivad õpitegevused ja vältida simulatsiooni, mis õhutaks õpilasi ennast kas toimepanijate või ohvritega samastama. Allikakriitilisus Õpetajad peaksid rõhutama vajadust kriitiliselt hinnata kõiki teabeallikaid ja võtta arvesse konteksti,
eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam). Põhja-Eestis, kus oli palju vaeseid renditalusi, Teataja leidis, et päriseks ostmine on liiga ränk koorem, inimesed ei suuda endale maad päriseks osta, talumaad tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida
Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlusklubid jne. Aga ka heategevuslikud seltsid. Palju oli ka lauluseltse. Eesti põllumaj seltsid (Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet) pidasid loenguid, messe ja näitusi, tutvustasid uusi väetamisviise ja masinaid. Hakatakse propageerima maaparandust. 1902 loodakse Laenu-Hoiu ühistu, sealt võeti ka kamba peale laenu nt mingi masina ostuks. ÕES sai alguse vestlusringist 1838 ja mängis suurt rolli valgustamises Tallinna ärkamine – Konstantin Päts ja Teataja, poleemika Postimehega, 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma päevaleht "Teataja", mida toimetas Konstantin Päts.
Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks. Inflatsioon viis vene rubla kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see süvendas veelgi rahulolematust. Poliitilised motiivid - tõsised rahuolematused Venemaa majajäämisest demokraatiast. Need põhjused, mis olid kaasa toonud 1905. aasta plahvatused. Miski oli muutunud, aga need reformid olid jäänud poolikuks ja oodati, et need reformid tehtaks lõpuni. Eestis lisaks valitses väga suur maapuudus, maareformi ootus puudutas pm kogu üldsust. Samas oleks ekslik väita, et Venemaa okroobrirev oleks Eestist ettenähtav. Eesti 1917
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Kaukaasia, Volgamaad, mustmullapiirkond oli oluline teraviljatoodangu poolest, teravilja väljavedu oli Vm väljaveos läände juhtkohal, peamiseks ekspordiartikliks nisu, vähem kaer, rukis. Ülejäänud maj harud jäid teraviljakasvatuse varju. Teraviljaeksport suuresti toimus vene rahva enda arvelt. Põllumaj võib jagada mõisamajanduseks ja talumajanduseks, kuni 1861 oli mõisamaj domineeriv, sealt edasi hakkas tekkima ka talumajandus, selle arengule Vm-l osutus tõsiseks takistuseks külakogukond. Trad, muistsetest aegadest pärit külakogukond ei tahtnud jaguneda, mitmed ringkonnad nägid mingit Vm eripära, mida tuleb säilitada ja toetada, maj seisukohast oli külakogukonna olemasolu pidurdavaks teguriks. Põllumaj maa ei kuulunud mitte talunikele, vaid külakogukonnale. Külakogukonna juhtkond otsustas ise, kellele missuguse, kui suure, kus asuva ja kui viljaka põllulapi üles harimiseks anda
Türanniat (valitsemist jõu, mitte seaduste läbi) peeti halvimaks võimalikest valitsustest. 3) Ateenlased uskusid ka ratsionaalsesse arutelusse (retoorika) kui parimasse vahendisse poliitika elluviimiseks ja ka parimate-võimalike otsuste tegemiseks. Samas uskusid kreeklased ka seda, et 4 vaid nendel on selline arutlemise and ja ratsionaalne võime, teised rahvad olid loomult orjad (Aristoteles). Ateenlased pidasid ka lugu tavadest, kuid need polnud väärtuseks iseendas. 4) Demokraatia kõrval oli ka enne Platoni olemas mõttesuund, mis võrdles ja vastandas demokraatiat ja aristokraatiat ning ülistas ühe parima inimese või mitmete parimate valitsust (aristokraatiat). Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks
annaabi.ee 
