Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia ja diktatuur 1920". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diktatuurid, diktatuuride, valitsemisvorm, nsvl, selgub, kodanikuvabadused, kodanikuõigused, totalitaarne, diktaatorid, versailles, riigisisesed, väsinud, nendest, madalseis, liikumiste, tõmbama, ideega, esiteks, hitler, lenin, stalin, plaanimajandus, populaarsem, lagunes, plussideks, mõningaid, otsekohene, rahvaltDemokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu taastamist. Samuti anti valimisõigus naistele. Samuti oli harjutud sõjaaegse
otsest demokraatiat  rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes, sh juhtimiseks vajalikud privileegid on teatud juhul sünnipärased või antakse mõne mittevalitava koosluse, näiteks kiriku poolt. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. See on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tunnused sellel riigivõimul on järgmised : võimude lahususe põhimõte puudub rahvas pole iseseisev ühe partei süsteem riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte üks ideoloogia range kontroll ajakirjanduse üle juhikultus võim pole avalik ega kontrollitav
Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism  vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid  oluline töölisparteid ja
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos  rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu
( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt. Saksamaa ja NSV. Nt. Eesti, Poola, Läti, Nt. Norra, Soome, Rootsi. Leedu, Rumeenia. 3. Esita järgmistele tunnustele vastav konkreetne näide NSVL, Saksamaa ajaloost. a) võimul ainult 1 partei ja üks ideoloogia b) juhikultus c) demokraatlike vabaduste ja inimõiguste piiramine, d) rahvast hirmutatakse pidevalt nii sise- kui välisvaenlastega e) valmistumine sõjaks 4. Nõukogude riigivõimuaparaat. Nõukogude riigivõimuaparaadi kujunemine algas 1917. aastal , kui riigipöörde tulemusena said võimule kommunistid. Seadusandlik võim kuulus nüüd Ülevenemaailmsele Kesktäitevkomiteele
Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur võim ühe isiku või rühma käes ja kontroll inimeste mõtete üle. · valitseb üks partei. · piirati kodanikuvabadust ja inimõigusi. · juhti tuli imetlede ja ülistada. · rahvast hirmutati siseja välisvaenlastega. · rahvuste tagakiusamine ja küüditamine. · loodi salateenistusedGestapo, NKVD, kes tegutsesid väljaspool seadusi. · pidev propaganda rahva meelsuse töötlemiseks.
Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand'iKelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Patsifism- on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia- rahva võim 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918
Päts sai esimeseks presidendiks. · Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). · Tsehhoslovakkia loovutas Müncheni kokkuleppega sakslastele Sudeedimaa. · Toimus nn Kristalliöö, millega algas juutide massiline represseerimine Saksamaal. · Eesti kuulutas ennast neutraalseks riigiks. · 1939 · 23.august  MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel. · Diktatuuride kujunemine: · Diktatuuride kujunemise põhjused: Kui 1920.aastate alguses domineeris Euroopa riikides veel demokraatia, siis 1930.aastatel hakkas pead tõstma ebademokraatlik valitsemisviis. Sellele aitasid kaasa: · Demokraatia kogemuse puudumine (nt Venemaal) või selle lühiajalisus (nt Eesti). · Paljude riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemise (nt revolutsioonid Saksa- ja Venemaal).
Et aga edu ei tulnud piisavalt kiirelt tekkis demokraatia kriis. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat ning nõudsid diktatuuri. Esimesena kujunes välja kommunistlik liikumine, mis soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kihiks kodanlust. Fasistlik ja natsioaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtlust, reeturiteks pidasid nad teisi rahvaid ja kommuniste. Diktatuuride tekkeni viisid: 1. Uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2. Pettumine Versailles' süsteemis 3. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskorralduse ja demokraatlike traditsioonide puudumine 4. Majanduslikud raskused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Pol
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed.
*Reini piirkond kuulutati demilitariseeritud piirkonnaks. Kodusõda Venemaal: Kelle vahel? Punased ehk enamlased, valged ehk endised Asutava Kogu liikmed Millal? 1917. aasta lõpul Miks? Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike  sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik.
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja
Riik maksis töötutele abiraha, vaestele peredele toetusi, hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Selle tulemusega kasvasid põllumeeste sissetulekud. · 1933 hakati kriisist üle saama (järelnähud andsid siiski veel aastaid tunda) ning Roosevelti peeti meheks, kes tõstis USA taas jalule. · Välispooliitikas ajas USA isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemal hoida. 5. Diktatuuride teke ja liigid · Tekke põhjused: pettumine demokraatlikus riigikorralduses (valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine), majanduslikud raskused, pettumine Versailles' süsteemis (rahu tingimusi peeti ülekohtuseks), kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse (valimisõiguse laienemine ja kogenematud valijad), demokraatia kriis.
Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus . Mussolini pooldajad mustsärklased. 1922 Hitleril ebaõnnestunud riigipöörde katse.1933-1945 aprill saksamaa diktaator 1933-1945 kevad , F.D.Roosevelt- valiti neli korda presidendiks tõi USA välja majanduskriisist teise maailma sõjaajal president Vol 2 Olemus-kulutavad vähem , töö puudus , vaesus , pankrot , rahva rahulolematus Tagajärjed  Tulid diktaatorid võimule , vaesus , sama mis olemus . Majanduskriisist väljatulek  Reformid USA-s , diktatuuride võimule tulek . Majanduskriisi mõju  Noored Euroopa riigid muutusid diktatuuri riikideks (peale Tsehhoslovakkia ) , peamiselt kujunes autoritaarne võim , vanad demokraatlikud riigid säilitasid demokraatia ( Soome , skandinaavia maad ) . Majanduskriisi mõju maailmale  Majandus süsteemi segi paiskamine , majanduslik langus .
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern  hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928
...............................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht tüüpi diktatuure: Autoritaarne diktatuur ehk autokraatia- üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioolinised piirangud. Autokraatia saab kesta teatud ajal, kest
puudub võimalus osaleda riigijuhtimisel . Totalitaarne- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, kontrollitakse ka inimeste mõtteavaldusi. Sellega kaasnes räige inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev võimu all hoidmine . Seda saavutati küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. 7.Diktatuuridele iseloomulikud jooned (lk 45-46): Diktatuuririigis oli diktaatori ainuvõim, üks valitsev partei ja tema ainuõige ideoloogia Võistlevad partid olid keelatud, kodanikuõigused ja inimõigused oli peaaegu olematud. Inimesed allutati täielikult riigivõimule. Riik pidi tagama iga inimese heaolu ja helge tuleviku . Inimesi juhtis suur JUHT, keda tuli ülistada . Juhi otsus oli ainuõige. Rahvast hirmutati pidevalt ohtliku vaenlasega. Vaenlasteks olid kõik võõrriigid ja teised rahvused., jõukad inimesed ja teisitimõtlejad. Vaenlased hävitati võimalusel. Neid saadeti vangi ja surmalaagritesse või küüditati. Ilmsüütute inimeste
diktatuuri 2. Esimesena kommunistlik liikumine: soovis kommunistliku diktatuuri, kodanluse hävitamine 3. fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid klassivõitluse asemel rahvuse ühtsust, vaenlaseks rahvuse reeturid, teised rahvad ja kommunistid. 4. Kolm liikumist nägid edasimineku esmase vahendina diktatuuri (vägivald) 5. Põhjused: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle kogenematust diktaatorid ära kasutasid; pettumus Versailles' süsteemis, toetati juhte kes lubasid ebaõigluse jõuga taastada; pettumine demokraatlikus riigikorralduses; majanduslikud raskused (lubati elujärje parandamist) Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid 1. Autoritaarne: enamik võimust ühe isiku või rühma käes, poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada,
Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele maksma toetuseid; samuti hakkas riik reguleerima põllumajandus, kehtestades piiranguid. Lubati tegutseda ka ainult pankadel mis olid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud 6. Diktatuuride teke Euroopas: põhjused, autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid. Paljud rahvad lootsid, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, et seda aga ei juhtunud, levisid üle Euroopa nähtused, mida võib nimetada kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnusjooned olid järgmised:
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel  Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt.
lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest.
· 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid) · Tugevad juhid, rahvuse idee · Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.
Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. Pandi alus heaoluriigile. Kuulsust kogusid masinad ja tööriistad, samuti ka tuletikud, mis ei olnud mürgised, neid nimetati Rootsi tikkudeks. Samuti said tuntuks ka Rootsi laud ja Rootsi kardinad. 1930ndatel aastatel kogusid toetust sotsiaaldemokraadid, kes juhtisid valitsust 44 aastat. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. 12. Diktatuuride tekke põhjused. Demokraatia kriis-inimesed ei uskunud demokraatiasse. Arvati, et majanduslikus ebastabiilsuses ja kõigis hädades on süüdi demokraatlik riigikord. Eriti õõnestas demokraatiat ülemaailma majanduskriis 1929-süüdistati poliitikuid, et neil pole kindlat visiooni, et kriisist väljuda. Nõuti `kindla käega' valitsust, mis taastaks riigi majandusliku olukorra. Paljud riigid olid pettunud ka Versailles' lepingus ja I MS-is. Kõik see lõi eeldused
2)Rahvasteliit sai ainult agressoriks kuulutada, sest reaalseid resursse tal polnud. Kui ei olnud sobilik olla liidus, siis ka lahkuti. Suurriigid määrasid uute tekkinud riikide piire: (Austria, Ungari,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia,Soome, Eesti, Läti, Leedu ,Poola) Seal ilmnes probleeme, et piir ei ühildunud rahvusepiiriga ja paljud riigid arvasid, et ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring  Prantsusmaa Eupen,Malmedy  Belgia Saarimaa  15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig  Taani Klaipeda  Leedu Lääne Preisi, Poznan  Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku
*Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks. *Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale *Eesti ei old enam seotud Venemaa võlgade tasumisega *Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivara Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda. 5) Maailm Esimese maailmasõja järel 1.Kuivõrd olid Esimese MS tulemustega rahul järg riigid: *Usa-rahuldatudterritoorium jäi sõjast puutumata. Majanduslik võimsus kasvas. *Saksamaa- kõigesuurem pettumus.Saksamaa polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega.Sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele *Venemaa- rahuldamata, seadis eesmärgi maailm uuesti ümber jagada. Itaalia ja Jaapan- jäid Antandi poolel võideönud riikidest just nemad kõige vähem rahule, jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest. Nad ei saanud sõjast otsekui mingit kasu. 2.Millal ja kelle vahel sõlmiti Rapallo leping? Mis oli selle sisu? 1922 a Saksamaa ja Venemaa vahel Versailles süsteei8 vastane koostööleping. 3
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia)
koostööleppe ning esitasid Rahvarinde idee. Rahvarinne võitis 1936 aasta valmised ning moodustas valitsuse, mis küll 1938. aastal lagunes, aga sellega suudeti poliitiline olukord stabiliseerida. Prantsusmaa pürgis välispoliitikas euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks Oma auahnete püüdluste teostamiseks puudus prantsusmaal siiski piisav majanduslik ja sõjaline jõud 3. Välja tuua demokraatia kriisi ja diktatuuride tekkimise vahelisi seoseid; Majanduskriis, tööpuudus ja vaesus ning nendega toimetulematus suurendas rahulolematust ning tekkis usu langus demokraatia suhtes mis senimaani alates I MS oli olnud juhtide ning hea uue maailma sümbol. Sellest tulenevalt taheti riigi etteotsa sihikindlat, tahtejõulist, rahvale leiba ja tööd andvat juhti, kes viiks riigi välja muredest ja kriisist progressi ja tõusu suunas 4. Vaikiv ajastu Eestis- aeg, kujunemise asjaolud, autoritaarsuse tunnused,
Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema? Sest võimule tulid diktaatorid. Rahvasteliidul puudusid mõjutusvahendid.
7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia-  õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K
Saksamaa põhjusteks: · Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone · Uus inflatsiooni laine · USA kapitali väljatõmbamine · Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes · Laene ei saadus SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika: · USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. · 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D.Roosevelt loosungiga "Uus kurss" (New Deal´i poliitika"). · New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M
valitsemises, seadusi võtab vastu üks isik või isikute grupp. Totalitaarne- ühe isiku või isikute grupi käes, rahvas ei saa osaleda valitsemises, seadusi võtab vastu üks isik või isikute grupp. Ning üks kinel ideoloogia, inimesi hoitakse pieva hirmu all ( fasism, natsionaalsotsialism, kommunism) · muutused ühiskonnas. Kuna tähtsamaks muutusid hoopis töölisklass, mitte enam keskklass ning valmis õiguse said ka naised, siis valijaskond suurenes. Diktaatorid said aga nende rahulolematust edukalt ära kasutada · sõja mõju. Rahvas oli harjunud karmikäelisusega ning isegi rahuajal soovisid kindla käe all olla. · pettumine Versailles süsteemis. Pettuti selles rahulepingus, sest peale sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Sp leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse heastada. · majanduslikud raskused
annaabi.ee 
