Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Demokraatia ja diktaktuurid maailmas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, liberalism, konservatism, sotsialism, sotsiaaldemokraadid, väited, paljusus1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi
suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on. Valimisõiguse said ka naised. Naistele seati siiski vanusepiiranguks 30. Eluaasta. See ebaõiglus kaotati kümme aastat hiljem. Tänu naisõigluslaste(neid nimetati sufrazettideks) survele said sel ajal valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised. 2.Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda aega tuntud. Poliitilisteks erakondadeks tänapäeva mõttes kujunesid need Inglismaal 19. Sajandi esimesel poolel. Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivide arvates oli hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Seepärast ei tormanudki nad kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest.19.sajandi lõpul hakkasid ka
saj ja 20 saj algul. Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse seadusega mõnele riigi osale. Statuut põhikiri, erilist põhikorda määratlev seadus. Agraarmaa maa, mille majandus põhineb peamiselt põllumajandusel. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Sotsiaalsed tagatised ühiskonnalt saadav abi toimetulemiseks haiguse, töötuse või mõne õnnetuse korral. Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia Esimese ms järel? Riigis valitses tööpuudus, Inglismaa kaotas oma juhikoha rahamaailmas, tal oli USA ees suur võlg ja Inglise kaubad ei leidnud peale sõda küllaldaselt turgu. Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee energial. Tulemuseks on olukord, kus Inglise süsi ei leidnud turgu, Kaevandusi suleti ja kaevurid vallandati
USA · VÕITJA, sest euroopa oli pärast sõda talle võlgu ning Ameerika alad jäid puutumata. · VÕITJA ka seepärast, et kuulus Antanti blokki. · Ameeriklased on peale sõda pettunud, et nad on üldse sekkunud Euroopa asjadesse. · USA tõus juhtivale rollile maailmas toimus pärast I maailmasõda. · USA valitsemine oli isolatsionistlik- kuigi USA tegeleb Saksamaa majandusega, sest USA soovib, et Saksamaale ei tuleks diktatuur. · USA ei soovi, et Suurbritannia ja Saksamaa ei saaks liiga suurt võimu. SAKSAMAA · KAOTAJA, sest Versailles' rahulepinguga häbistati ja alandati teda. · Positiivne Saksamaa jaoks oli see, et riiklik terviklikkus jäi alles ( Prantsusmaa plaan oli killustada Saksamaa, kuid see ei juhtunud). PRANTSUSMAA · VÕITJA, sest ta sai tagasi nt Elsass Lotringi ( rauamaagi, tööstuse jm poolest väärtuslik piirkond) · VÕITJA, sest Saksamaa tasus reparatsioone Prantsusmaale- sõda toimus prantsusmaa
· Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris. Miks laienes? - 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek.
kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed parteid olid Inglise konservatiivid ja ka Ühendriikide Vabariiklik partei. Teiselt poolt kaotasid liberaalid valijaid tööliskonna huve kaitsvatele sotsialistidele ehk Sotsiaaldemokraatidele.
Inglismaa plaanid olid Prantsuse vägede toetamine rahaliselt ja maksimaalselt 70 000 mehe saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04
Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid: kommunism (nende arvates oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaeste tööliste/ talupoegade ja rikaste kapitalistide/mõisnike vahel.
eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi
(4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti) 1) Prantsusmaa 2) Prantsusmaa 3) USA 4) Suurpritania 5) Prantsusmaa
Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes kiiresti elu parandada; valimiskünnise puudumine - parlamendi tööd häiris erakondade paljusus, mittedemokraatlikud pisirühmitused võitlesid dmokraatia vastu, mõjutades paljusid valijaid. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Saksamaa Hitler ainuvalitsus, demokraatlike vabaduste piiramine, terrori ja hirmuvalitsus, majanduskasv; Itaalia Mussolini Nõrk keskvalitsus, ebastabiilsed koalitsioonivalitsused, tööpuudus, töölised kommunstide mõju all,
Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu. Püsivate rahulepingute väljatöötamise eesmärgil kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja
*valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks Näiteks: Itaalia, Venemaa, Saksamaa 9. Mis ülesandeid täitsid Suurbritannias: riigipea, parlament, valitsus? *riigipea - kunungas või kuninganna ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel *parlament - parlament võttis vastu seadusi *valitsus - valitsus korraldas eesotsas peaministriga seaduste täitmist 10. Iseloomusta Suurbritannia majanduse arengut. Probleemid. Pärast I maailmasõda ei olnud Surbritannia enam maailma juhtiv tööstusriik. Tekkinud oli suur tööpuudus ja koormaks oli ka suur võlg USA-le. Väikeettevõtlustes oli tehnika vananenud ning söe kasutamine energiaallikana oli liiga kulukas. Sellest hoolimata ei läinud Suurbritannial aga kõige kehvemini, kuna tänu impeeriumile veeti sisse odavaid võõramaiseid tooraineid, mis alandas toodetud kaupade hindu ning kaupu müüdi edukalt ka kriisiaastatel. 11
Demokraatlikud liikumised: Liberalism-kujunesid euroopas 19.saj poliitiline liikumine mis pooldas isikuvabadust , turumajandust demokraatlikku ühiskonda .(Inglismaal liberaalid leiboristid. ) Uuenduste pooldaja. Konservatism- 19.saj kujunes , esialgu pooldasid vanu traditsioone ja aeglasi muutusi , eeskuju ajaloost.20. saj hakkasid järjest rohkem kaitsma vaba turgu ja majanduslikku liberalismi. Sotsialistid-lihttööliste huvide kaitsjad pahem poolne partei , hiljem lisandusid neile sotsiaaldemokraadid ja nende oluseim sõnum /suurem nõudmine oli lihtrahva elu parandamine ja varalise ebavõrdsuse vähendamine , reformid , rikastele suuremad maksud. Nimeta kahe maailmasõja vahelise perioodi demokraatlikke ja diktatuuri riike . Mis on neile iseloomulik ? Kaks demokraatlikku riiki :prantsusmaa , inglismaa, Üldised iseloomulikud jooned :Sõna vabadus , inimõiguste olemasolu, Kaks diktatuuri riiki: Saksamaa ,NSVL Üldised iseloomulikud jooned :ainu partei , juhikultus .
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e. natsism on rmuslik liikumine ja petus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi videtavale erandlikkusele toetudes parema hiskonna loomist; seisnes ksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hvitamises. 6.Iseloomusta Suurbritannia sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda. Sisepoliitika- Monarhia (2partei ssteem). Poliitiline elu oli pingeline, Sisepoliitiline kriis. Majandus majandus ol vga halb, ssi muutus kallimaks. Inglismaal hakkas paremini minema alles masu ajal, kuna neil oli odav tooraine ja seda oli hea eksportida. 7.iseloomusta Prantsusmaa sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda.
riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1. Kasvas väline võimsus, kodanike jõukus, taheti teha lõpp alkoholi tarbimisele nn kuiv seadus (inimesed ei loobunud- kuritegevus e maffia, rikastus salaalkoholi toel ja mõju
Maailm pärast I maailmasõda Majandus Esimese maailmasõja mõju Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldamise raskused Võtjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega 1923.a kriis Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed Reparatsioonide küsimused Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöörde katsed Maailmarevolutsiooni oht; Komintern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 Dawesi plaan USA edu Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 1929-1933 Kriisi põhjused · Ületootmine · Vale majandamine Kriisi tunnused · Tootmise vähendamine · Ettevõtete laostumine · Suurenev tööpuudus · Ostujõu vähendamine Kriisi mõju maailmale · Suurenes riigi sekkumine majandusse · Diktatuuride teke · Uute poliitiliste jõudude populaarsus Demokraatia laienemine ja kriis 1920. aastad Uued demokraatlikud riigid
· 30 okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahulepingule · 3.novembril 1918. Kapituleerus Austria · 1918. A novembris puhkes Saksamaal revolutsioon · Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks · 11.novemril 1918 kirjutati alla Compiegne'I vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja · pariisi rahukonverents 18.jaan 1919-21.jaan 1920 · Versailles'I rahu ja Versailles'I süsteem · Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Itaalia peaministe Vittorio Orlando, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson · Rahukonverentsist võttis osa 27 riiki Nõukogude Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuaja tingimustega koh
aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma. Konservatism - poliitiline liikumine nemad pooldasid seda, mis juba ajaloos läbi
1.) Millised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised levisid peale I ms? Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlik, natsonalistlik ja fasistlik liikumine. Mõjukamad demokraatlikud liikumised olid aga liberalism ja konservatism. 2.) Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Paljud, kes alguses uskusid demokraatiasse pettusid selles ja hakkasid toetama diktatuure. Arvati et demokraatika päästab riigi peale sõda aga majanduskasvu kohe ei tulnud. Loodeti diktaktuuri peale karmile käele ning konkreetsusele. 3.) Iseloomusta Suurbritannia sise ja välispoliitikat peale I ms? Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal kuid see ei tähendanud et siin oleks kõik rahulik
Ehk vajati `kindlakäelist juhti', kes kriisist välja aitaks. 8. Demokraatia levik pärast I MS I MS-is võitnud demokraatlikud riigid-USA, Prantsusmaa ja Inglismaa(suured ja mõjuvõimsad riigid) Selle tõttu algas demokraatia suur levik(Soome Vabariik, Eesti Vabariik, Saksa Vabariik) Vabadused laienesid-naised said paljudes riikides valimisõiguse. Levis uus demokraatia suund-sotsiaaldemokraatia, mis pooldas riigi suuremat sekkumist majandusellu. Eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus ebavõrdsust varanduslikult poleks. Eesmärki ei saavutatud revolutsiooni teel, vaid järk-järguliste ümbekorraldustega. Populaarne eriti skandinaavia riikides. 9. Sotsiaaldemokraatia Tekkis 19. sajandi lõpul sotsialisti pooldajate hulgas. On vastukaaluks kapitalismile(vaesus, kehvad olud, totaalne ebavõrdsus, sotsiaalse turvalisusse ja töökaitseseaduste puudumine, sotsiaalne tõrjutus)
eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) · varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei · peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve · Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931
3. Massiline tööpuudus 4. Ebamajanduslik käitumine(inimesed võtsid laene liiga kergekäeliselt) Puhkenud majanduskriis erines varasematest, sest see: · Kestis 5 aastat · Põhjustas suure tööpuuduse, mis omakorda põhjustas nälja ja mässamise ohu · Oli ülemaailmne Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest
traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes. Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ja ei võimaldanud luua stabiilset valitsust. Seega demokraatia autoriteedi nõrgestamine ja igatsus "kõva käega" valitsuse järele. · Peamised demokraatlikud ideoloogiad: · Konservatism hakati tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos läbi proovitud: üksikisiku vabadus ning traditsioonide hoidmine. · Sotsiaaldemokraadid /sotsialism/ toetati riigi suuremat sekkumist majandusellu, kõrgemate maksude kehtestamist abivajajate aitamiseks. Eeesmärgiks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust
ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917
193 Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5 Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal. Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu. USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193 Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel. 6 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193 Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7 Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8 Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine
aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias, Portugalis. Suurbritannia ja Prantsusmaa Vastused: 1. Suurbritannia polnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas suur tööpuudus. Raskeks koormaks oli võlg USA-le. Tehnika oli vananenud ja söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks. 2. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. 3
Suur ülemaailme kriis lõppes umbes 1933. aastatel. Riikides, kus kriisiaastatel valitses või kehtestati diktatuur, võttis riik majanduse juhtimise täielikult enda kätte (seal oli majanduse elavnemine suuresti seotud sõjaks valmisumisega). 1939. aastal alanud II maailmasõda tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Demokraatlikud liikumised: 1. Liberalism (liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust). 2. Konservatism (konservatiivide arvates oli parem see, mis oli juba ajaloos läbi proovitud, st otsisid tuge mineviku kogemustest) 3. Sotsialistid 4. Sotsiaaldemokraadid Mittedeomkraatlikud liikumised: 1. Kommunistlik (Venemaa, vasete tööliste võitlus rikastega, kus kasutati vägivalda) 2. Fasism (Itaalia) 3. Natsionaalsotsialism (Saksamaa) Inglismaa, Prantsusmaa, USA Inglismaa:
senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. 4. Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned · Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa
toodangule ei olnud tarbijaid. Oli suur aktsiate müümine, hinnad langesid, väärtpaberitega äritsemine varises kokku. Majanduskriisi tulemuseks jäid miljonid inimesed töötuks, tuhanded ettevõtted läksid pankrotti. 1933. Aastal algatas D.Roosevelt kava “Uus kurss”, see tõi endaga kaasa kontrolli panganduse üle, loodi töökohti, arendati majandust. Riik hakkas rohkem reguleerima majandust ja kaubandust. See päästis USA majanduskriisist. 4. Demokraatia levik USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. USA Rahvas oli sõjast tüdinenud, USA hoidis aastakümneid ennast Euroopa asjadest eelmal. 20-ndad olid USAs majanduse õitseng, ülistati ameerika individualismi ja riigipoolset mittesekkumist. Majanduskriis hävitas kõik. Presidendiks sai Roosevelt, kelle uus kurss nägi ette ranget kontrolli pankade üle, toetusi põllumeestele ja töökohtade loomist. Tema populaarsus aina kasvas. Suurbritannia oli parlamentaarse monarhiaga riik. Oluliselt laiendati valimisõigusega
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lu
annaabi.ee 
