Demokraatia ja diktaktuurid maailmas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

rtf

Ajaloo Õppimismaterjal 9.Klassile

kokkulepe) PR ­ 1933 diktatuurioht(Hitler), loodi Rahvarinne. Kõige mõjukam riik peale I MS(suurim ohver), lähenemine NL- le(1935 ­ PR-NL abistav leping) USA ­ isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas ­ töölised ja naised. 2.Sõja mõju ­ harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. 9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga

Ajalugu

3

docx

Ajaloo kontspekt: peatükid 3 - 5

miinimumini. Maffia-kuritegelik organisatsioon Propaganda-uudised, teave ja kihutustöö,mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Teemad 1.Demokraatlik ühiskond Demokraatlikku ühinkonda iseloomustavad: · Rahvamäärav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises · Kodanikuvabaduste olemasolu · Kodanikuõiguste olemasolu Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlik suurriikide maine. Nende mõjul otsustasid demokraatia kasuks paljud uued riigid, sealhulgas ka Eesti. Kuid demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigusi. 1918.aastal Suurbritannias vastu võetud seadusega suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu 3 korda. Valima lubati kõik mehed alates 21. Eluaastast, sõltumata sellest, kui palju neil vara on

Ajalugu

1

doc

Liberalism ja konservatism

kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Kuidas püüti lahendada Iirimaa probleemi? Iirlased alustasid peale I ms võitlust oma iseseisvuse eest. 1937. a sai Iirimaa vabariigiks. Millised olid Inglismaa välispoliitilised eesmärgid? Kuidas neid püüti realiseerida? Inglismaa püüdis säilitada jõudude tasakaalu Euroopas, selleks püüdis ta takistada Saksamaa ja Prantsusmaa ülearust tugevnemist. Milline koondpilt oli inglastest maailmas kujunenud? Kuidas hindasid inglased endid ise? Inglased pidasid Inglismaad kohaks, kus otsustatakse maailma tähtsamad küsimused. Nad ei tunnistanud seda, et Inglismaa oli kaotanud oma juhtpositsiooni. Prantslaste kaotused Esimeses ms olid suuremad kui inglastel ja ameeriklastel, sest sõja ajal toimus põhiline sõjategevus just Prantsusmaa territooriumil. Pärast sõda oli Prantsuse poliitikute arvamus rahvusvahelisel areenil tihti otsustavaks, sest Prantsusmaal oli Euroopa tugevaim

Ãœhiskond

7

docx

Maailm maailmasõja järel

15. Nimeta kolm majanduskriisi tagajärge, mis puudutasid elanikkonda. 1) Tööpuudus 2) Keskklassi vaesus 3) Nälja ja rahulolematuse kasv. MAAILM I MAAILMASÕJA JÄREL USA · VÕITJA, sest euroopa oli pärast sõda talle võlgu ning Ameerika alad jäid puutumata.  · VÕITJA ka seepärast, et kuulus Antanti blokki. · Ameeriklased on peale sõda pettunud, et nad on üldse sekkunud Euroopa asjadesse. · USA tõus juhtivale rollile maailmas toimus pärast I maailmasõda. · USA valitsemine oli isolatsionistlik- kuigi USA tegeleb Saksamaa majandusega, sest USA soovib, et Saksamaale ei tuleks diktatuur. · USA ei soovi, et Suurbritannia ja Saksamaa ei saaks liiga suurt võimu. SAKSAMAA · KAOTAJA, sest Versailles' rahulepinguga häbistati ja alandati teda. · Positiivne Saksamaa jaoks oli see, et riiklik terviklikkus jäi alles ( Prantsusmaa plaan oli killustada Saksamaa, kuid see ei juhtunud). PRANTSUSMAA

Ajalugu

16

docx

Pariisi rahukonverentsist kuni 2. maailmas�ja ja teherani konverentsini

6) ostujõu langus Väljumisteed: Roosevelti reformikava New Deal 1933 USA = uus kurss 1) kontroll panganduse üle (pandi kinni) 2) põllumajanduse reguleerimine (hakati vähem tootma, osad põllud hävitati) 3) tööstuse elavdamine (töökohtade loomine, nn hädaabitööd) 4) abirahad töötutele ja pension Usa pääses tänu nendele punktidele Saksamaa pääses majanduskriisist nii, et kogu majandus läks riigi alla ja tuli diktatuur. Sõjatööstust hakati esmajoones arendama. · Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris. Miks laienes? - 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine  tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad:

Ajalugu

3

docx

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised konservatiivsed

Ajalugu

11

rtf

Ajaloo 12. klassi konspekt

Rahvusvahelised suhted I maailmasõja järel Miks oli äärmisliikumiste tugevnemine võimalik? Sõjajärgne pettumus, raske majanduslik olukord Millised äärmusliikumised tekkisid? fasistlik liikumine (Itaalia), kommunistlik liikumine (Saksamaa, Prantsusmaa), natsionalistlikud (rahvuslikud) liikumised - Komitern ehk kommunistlik internatsionaal - oli kõigi maade kommuniste ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks oli kommunistide võimule aitamine terves maailmas. - Locarno konverents - 1925 a. Esimene Euroopa riikide konverents, kuhu Saksamaa kutsuti võrdse partnerina. Eesmärk oli parandada Euroopa riikide vahelisi suhteid ja arutada piiride küsimust. Kokkulepped: piiride puutumatus, üksteise ründamine on keelatud - Briand'i - Kelloggi pakt - 1928 a. kohustati sõdadest loobuma ja lahendama konflikte rahumeelselt.  Rühmatöö 1920. aastail elavnes majandus lühiajaliselt

Ajalugu

2

docx

Ajaloo Kontrolltöö kordamisküs. PT 3-5

Vähendati töönädala pikkust 48lt h 40 tunnini, palka ei vähendatud. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada kuid kui Saksamaal tuli võimule Hitler, tekkis suur välisoht. USA: Sise: andis teistele riikidele välja laene ja selle pealt sai kasumit Välis: koloniaal valdused, *diktatuuride tekkimise põhjused: I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid : muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine. * iseloomusta diktatuure: Jagunesid kaheks: Autoritaarne ­ riigis oli võin koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte,

Ajalugu

Kommentaarid (0)