Referaat ,,Cooperi test" Laura Kukk Tallinna Kunstigümnaasium 6.B klass Ajalugu Cooperi testi mõtles välja dr Kenneth H. Cooper (millest ka nimi Cooper) aastal 1968 USA sõjaliseks otstarbeks.Ta tegi üle 20 000 vaatlusaluse uurimise, ta avaldas testi raamatus ,,Aeroobika". Kenneth H. Cooper Mis on Cooperi test? Cooperi test on 12 minuti jooks, kus hinnatakse kooliõpilaste, tavainimaste ja tervisesportlaste töövõimu. Cooperi test näitab millises füüsilises vormis inimene on ja kuidas inimene jaksab oma kiirust jagada
jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 m
meetrit. Murray Halbergi ja Ron Clarke'i eeskujul võeti laialdaselt kasutusele vastupidavustreening. Vastupidavuse arendamisega on soovitav tegeleda aastaringselt mitmeaastase tsüklina ning kombineerida seda teiste spordialade ja liikumisviisidega. Vastupidavuse arendamisel tuleb olla kannatlik, järjekindel ja leidlik, kasutada erinevaid võimalusi. Cooper’i test: Test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst, dr.Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Testi läbiviimisel hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion,
Cooperi test Referaat 2007/2008 Spordiga tegelevatel inimestele on väga oluline saada informatsiooni oma kehalistest võimetest. Kehaliste võimete hindamiseks on välja töötatud erinevaid teste. Vastupidavuse hindamise testidest om maailmas enim tuntud ja hinnatud Cooperi test. Testi töötas välja USA sõjaväe arst Kenneth H. Cooper 1968 aastal. Tal oli vaja head testi sõjaväelaste vastupidavuse hindamiseks. Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Cooperi testi tulemused on väga tihedalt seotud maksimaalse hapniku tarbimisega, mis peegeldab südame-vereringesüsteemi ja kopsude funktsionaal- seid võimeid.
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, esimesena valida teadu
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv
lisandite sisaldus. Neist olulisemaid on seotud süsiniku sisaldus, mis vôib varieeruda väga laias vahemikus (tab.1.1). TiC môningad omadused sôltuvalt seotud süsiniku sisaldusest Tabel 2 TiCn n=0,97 n=0,87 n=0,78 n= 0,68 n=0,58 2 1. Kôvadus HV,kG/mm 3370 2800 2300 2. Mikrokôvadus,GPa 28 23 21 15,5 12 3. Yuongi moodul,GPa 494 492 446 406 385 4. Nihkemoodul, GPa 196 195,5 180 161 152 6 5. Soojuspaisumine,10 /K 10,74 10,39 10,9 6. Paindetugevus,MPa 570 550 360 270 250 Mikrokôvadus iseloomustab aatomitevahelise sideme tugevust karbiidis
Lapsed kuni 1/2 0,48 × kg 0,40!0,61 × kg 115 × kg 95!145 × kg 1/2!1 0,44 × kg 0,34!0,56 × kg 105 × kg 80!135 × kg 1!3 5,5 3,8!7,1 1300 900!1700 4!6 7,1 5,3!9,0 1700 1250!2150 7!10 8,2 5,9!10,5 1950 1400!2500 Mehed 11!14 9,9 7,4!12,4 2350 1750!2950 15!18 11,6 8,2!14,9 2750 1950!3550 19!30 11,8 10,7!12,8 2800 2550!3050 31!60 11,3 10,5!12,2 2700 2500!2900 61!75 9,7 8,8!10,5 2300 2100!2500
3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92
70 Otsesünt. 60 Ast.sünt. 50 40 30 20 10 0 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 1500 Kõvadus HV Joon. 1.6. Cr3C2-Ni kermiste kulumise kordaja k ja kõvaduse vaheline seos 1.4. TiC- NiMo kermiste abrasiivkulumine TiC-NiMo kermiste abrasiivkulumine sõltub sideaine sisaldusest ja ka Ni ja Mo kaalulisest vahekorrast lähtepulbreis (joon.10).Ni-Mo sisalduse suurenedes 20 % -lt 60 %-ni kasvab kulumise kordaja 2-5 korda. 12
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
12 1.3 TRANSPORDIVAHENDID Valik Eesti Kaitseväes kasutusel olevatest transpordi- vahenditest. ROOMIKAUTO BANDVAGN 206 Pilt 1.14 TEHNILISED ANDMED Istekohtade arv esivagunis 1+5, tagavagunis 11 Kütusepaakide kogumaht 160 l Kütusekulu 100 l/100 km Kütusepaakidega läbitav distants ~160 km Max kandevõime esivagunis 600 kg, tagavagunis 1400 kg sellest kasutusel max 200 kg Osa varustust on võimalik paigutadata ka tagavaguni katusele 13 VEOAUTO SAURER/BERNA 2DM Pilt 1.15 TEHNILISED ANDMED Istekohti autos 1+2 Kütusepaak 160 l Kütusekulu 38 l/100 km Paagitäiega läbitav distants ~400 km (Diisel) Max kandevõime 4500 kg 14
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Finantstehingu tähtpäevaväärtus (maturity value) S = tehingu nimiväärtus P + intress I ehk S PI (2.2.6) Näide 2.2.11. Leida a) investeeringu tähtpäevaväärtus S, kui nimiväärtus on 5000 EURi ja intress 300 EURi, b) intress I, kui investeeringu nimiväärtus on 1200 EURi ja tähtpäevaväärtus 1620 EURi, c) investeeringu nimiväärtus P, kui tähtpäevaväärtus on 2300 EURi ja intress 400 EURi. Lahendus. a) Kuna P = 5000 ja I = 300, siis 10 S P I = 5000 + 300 =5300 EURi, b) Siin P = 1200 ja S = 1620; seega 1620 = 1200 + I, mistõttu I = 1620 – 1200 = 420 EURi, c) Siin S = 2300 ja I = 400; seega
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500 ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla Metallid raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750
10 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11 1.3.4. Pulsi mõõtmine koormusest taastumise hindamiseks................................................12 1.3.5. Treeningu intensiivsuse määramine pulsi järgi.........................................................12 1.4. Aeroobne töövõime...........................................................................................................13 1.4.1. Aeroobne lävi.............................................................................................................13 1.4.2. Maksimaalne aeroobne võimsus................................................................................14 1.4.3. Anaeroobne lävi..................................................................................................
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Veoauto raamile on monteeritud segamistrummel koos täite ja tühjendusseadistega. Valmissegu teisalduse ajal trummel pöörleb aeglaselt, et vältida segu kihistumist. Betoonitehases valmisdoseeritud kuiva segu teisaldamisel käivitatakse trummel 5...10 minutit enne paigalduskohta jõudmist. Üheaegselt segamise algusega hakatakse doseerpaagist pumpama vett trumlisse. Valmissegu väljalaadimisel pannakse trummel pöörlema vastassuunas. Tööstuslikult toodetakse 1600 ja 2400 1 trumlimahuga betoonisegurautosid Statsionaarsed betoonipumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkindlalt ja nad töötavad seal kuni objekti betoonitööde lõpuni. Väikesemahuliste, aga ka perioodiliste betoonitööde korral on otstarbekam kasutada kas iseliikuvaid või auto-betoonipumpasid. . Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300 m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40 m kõrgusele.
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Sündivuse vähenedes ja keskmise eluea pikenedes arenenud maades Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja eriti Jaapanis töötajate keskmine vanus kasvab. Suureneb üle keskea inimeste protsentuaalne osakaal. Paraneb nende majanduslik olukord ja probleem muutub üha olulisemaks. Lisaks kasvab nüüdisajal huvi kestva tervise ja pikaealisuse vastu. Need probleemid haakuvad gerontoloogia probleemidega, näiteks töövõime, -oskused ja kogemused noorel ja vanal töötajal. Pole õnnestunud leida selget piiri, millal on tegemist vananemisega ja millal eluaastatega seotud haigustega. Eluaastatega kaasnevad protsessid organismis sõltuvad käesoleval ajal suuremal määral keskkonnatingimustest kui geenidest. Üha rohkem koguneb andmeid, mis näitavad, et organismi funktsionaalsete võimete langus vanas eas on eeskätt tingitud haigustest, mitte aastatest (vt van Bezooijen, 1996)
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
ning kuivade okste ilmumine puittaimede võradesse. Erinevate pinnaste tihedus varieerub laiades piirides. Põhiliselt oleneb tihedus pinnase mineraloogilisest koostisest ning orgaanilise aine sisaldusest. Mineraalsete osakeste tihedus on 3 3 3 keskmiselt 2650 kg/m ning orgaanilise aine tihedus varieerub 1200 kg/m … 1400 kg/m vahel. Et kasvupinnas sisaldab nii orgaanilist kui mineraalset komponenti, on tema tihedus väiksem kui mineraalosa tihedus ja suurem kui orgaanilise osa tihedus. Nii varieerubki näiteks haritava põllumulla 3 tahke faasi tihedus vahemikus 2000 … 2700 kg/m . Et aga kasvupinnased sisaldavad alati vähemal või rohkemal määral õhuga täidetud tühimikke (poore), peetakse nende tihedusest rääkides silmas
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
