Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Christian IV". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
christian, printsi, kalmari, kindlus, senist, frederik, autoriteedi, taanis, 1577, skandinaavia, seisundit, taanist, rootsiga, ilmnes, kalduvus, tajus, saatuse, osaliseks, sophie, tõusma, ajastule, asemik, pilgud, temale, tulevast, rangelt, distsipliin, 1601, viltu, enesekindlus, vapper, usin, suurimate, rajanev, identiteet, omaenda, parimate, teistegaInglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid; Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga;
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud
Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika"
AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale.
......................................................... Rahvastik............................................................................................................................... Majandus............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus Mina valisin Taani, sest käisin Taanis puhkamas 2008. aasta suvel. See oli väga huvitav ja ma tahtsin uurida Taanist rohkem. 3 Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.
mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Alguses ei arvatud, et juhmardi Eriku pojast midagi suurt saada võiks ja tänu sellele ei ole ta lapsepõlvest kindlaid fakte üles kirjutatud, esimesed allikad on kirjas sellest, kui ta 18 aastaselt riigieestseisja õukonda läks. Seal sai ta õpetajaks Hemming Gadh, kes sisestas Gustavisse sellised mõtted, et Rootsi naabrid on neile palju halba minevikus ja nüüd tuleks need jõuga tagasi võtta. Kui 1512 aastal Taani kuningas Christian Stockholmi ründas ja mõlemad pooled suurte kaotuste järel hakkasid vaherahu sõlmima, siis saadeti ühena viiest saadikust Christiani laevale ka Gustav, kuid reetlik Christian võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Gustavi naasemine Rootsi Lübeck oli sellel ajal tähtsaim Hansa Liidu linn ja kõige suurema haardega kaubanduskeskus
Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi
venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega.
Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa. Venelased tungisid edasi ja vallutasid Viljandi. Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561.aastaks lakanud eksisteerimast ja seetõttu loetakse seda aastat Vana-Liivimaa ajastu lõpuks. Sel hetkel oli Liivimaa jagatud 4 riigi vahel: Venemaa, Poola, Rootsi, Taani. 3
filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. [ Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused
Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Liivimaa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. Vene tsaar Peeter I ja Poola kuningas August Tugev leppisid kokku, et kogu Vana-Liivimaa peab jääma pärast Rootsi alistamist Poolale. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada.[6] 1.2Sõja algus Sõda algas 22. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 12. veebruaril) 1700 Saksimaa kuurvürsti ja
jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skänet, Blekinget ja Hallandit. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein-Gottorpist, mis kuulus Taanile. Et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades tahtis August II Tugev vallutada Liivimaa. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 1698 aastal 24. märtsil sõlmiti Saksa suurvürstiriigi ja Taani liit. 1699. aastal 12. novembril ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg.Rootsi kuningas saatis Holsteini umbes 17 000 sõdurit ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Rootsi sõjavägi ei olnud palgaarmee ja sellist asja nagu deserteerimine Rootslased ei teadnud. Sõdurid elasid talupoegadena külades ning hoidsid seetõttu ka rohkem kokku.
hollandlased ja šotlased. Hoolimata kohati tekkinud täiesti muurahvuselisest elanikkonnast, asus enamik sisserändajaist siiski elama eestlaste sekka ja ajapikku eestistus. 1629-Kunst ja arhitektuur XVII sajandi esimesel poolel lähtusid kunstnikud veel renessanss-stiilist, aga sajandi keskpaigaks sai kõikjal kunstis valitsevaks barokk. Eestis paistsid silma puunikerdajad, eriti Königsbergist pärit ja Tallinnas töötanud Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid muuhulgas ka jõukamate eesti talupoegade ja mõisaametnike haudadele püstitama hakatud rõngasristide tahumisega. Kunstnikud maalisid rohkem portreid ning hooneid kaunistati baroksete seina- ja laemaalingutega. Eesti linnades toimus ehitustegevus väga erinevas ulatuses. Suurem oli see sõdades purustatud või rohkem kannatanud linnades: Tartus, Pärnus, Narvas. Tallinn säilitas suures osas oma keskaegse väljanägemise
Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus Rootsi kuningas Karl XII (16821718)Sõda algas 22. (12.) veebruaril 1700 Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale
Põhjasõda. 1699.aastal kujuned välja Rootsi vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksa kuurvürst August II Tugev,kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I.Põhjasõja sündmused Baltikumis algasid ööl vastu 12. veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II saksi vägede tormijooksuga Riiale.Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.Kopenhaageni lähedal maabunud Rootsi väed sundisid Taani sõjast välja astuma.Teadmata Taani alistumisest,kuulutas ka Venemaa Rootsile sõja.Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduse
-13. sajand Taani pidas osalt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI (1182-1202) kasutas ära Saksa-Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik vene
1570- Seitsmeaastase Põhjamaade sõja lõpp: Taani loovutab Rootsile Lääne- ja Hiiumaa. 1629- Almargi vaherahu: Poola loovutab Rootsile Lõuna- Eesti ja Põhja- Läti. 1645- Brömsebri rahu: Taani loovutab Rootsile Saaremaa ja Muhu. 1660- Oliva rahu: Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar läheb viimase eesti alane ( kui Setumaa v.a) Rootsi võimu alla. PÕHJASÕDA. August Teine- pani kokku koalitsiooni, alustas tormijooksu Riiale; oli edutu, kuna Liivimaa meister oli sellest teadlik. Frederik Neljas- Taani kuningas, Rootsi valdusi soovis vallutada; Rootsi väed tungisid Kopenhaageni ning sundisid vaherahu tegema. Peeter Esimene- jättis oma mehed lahingus üksi, Karl Kaheteistkümnes andis oma vägedele käsu rünnata, Vene väed põgenesid, Vene värd läksid Rootsi poolele üle. Valearvestus Karl Kaheteistkümne poolt: hindas rootslaste edu üle, tulemuseks oli see, et Venemaa vallutas Narva ja Tartu. 1709. Eestile otsustav kuna sõjaõnn pöördus venelaste
Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani). Suur-Rootsi ajastu (1560-1721): sõjandusriik Maksimaalne suurus saavutati 1680, seejärel riik kaitsepositsioonil ja liitlane oli Prantsusmaa. Territoriaalsed muutused Suure Põhjasõja tulemusel (1721): kaotati Kagu-Soome ja ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa, enamus Saksa aladest. Omapära: nelja seisuse riigipäev, kus ka (Rootsi-Soome) talurahvas esindatud (riigipäevamäärus 1617). Taanis areneb varauusajal kuninglik absolutism (1665-1849) ja mõõdukas sunnismaisus (likvideerub 18.sajandi viimasel veerandil). Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal) 1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II
ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega
Indiasse lääne poolt, avastas hoopis Ameerika (ise seda loomulikult ei teadnud). Portugallased üritasid ja ka saavutasid meretee Indiasse ümber Aafrika lõunatipu. Teoorias oli võimalik Indiasse jõuda ka ümber Põhja-Ameerika ja Põhja-Aasia, niisiis üritas inglane Richard Chancellor ebaõnnestunult purjetada ümber Venemaa. 1648. aastal avastas venelane Semjon Dežnjov lääne poolt Vaikse ookeani läbi Aasiat ja Ameerikat ühendava väina. Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik. India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli
Kalmari unioon (1397-1521) Uniooni eellugu Margretest saab Taani ja Norra regent. 1389. aastal saabuvad Margrete väed Rootsi. 1387. aastal jääb Norra troon tühjaks, Margrete seab kandidaadiks oma sugulase Pommeri Eriku. 1396. aastal saab Pommeri Erikust Norra, Rootsi, Taani kuningas. Uniooni sõlmimine 17. juunil 1397. aastal toimub Rootsis Kalmari linnas Pommeri Eriku kroonimise tseremoonia. Margrete eestvedamisel kirjutatakse alla kahele dokumendile: kroonimiskirjale ja unioonikirjale. Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud,
eesotsas oli Axel Oxenstierna. Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades, välja arvatud Elbe toll, mida võeti Bremenisse saabunud laevadelt Bremeni peapiiskopi kasuks. Taani troonipärija Frederik III, Verdeni ja Bremeni peapiiskop, pidi need kaks ametikohta loovutama rootslastele. Nende tingimuste täitmise tagatiseks oligi Hallandi maakond. 11. Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Kuna nad olid ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. 12. Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Sai nimetada, suureks näitajaks oli juba rahvaarvu kasv. Sõjad olid möödas. 13
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 Rootsi-V
ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui Hollandi provintside haldur, soovis säilitada Põhja- Euroopas rahu ning asus Rootsi poolele, kuna Taani oli ründaja. Rootsi laevastikul õnnestus läbi sõita Sundi väiksema faarvaatrist, jäädes Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei julgenud Taani enam merelahingut pidada
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale,
-13. sajand Taani pidas osalt Põhja-Saksa aladega kaubandust, osalt röövis neid. Varustas kala ja põllumajandussaadustega. Knut VI (1182-1202) kasutas ära Saksa-Rooma riigi nõrkust, vallutas suurema osa Pommerist, Holsteini, Mecklenburgi, Lüübeki, Hamburgi. Ülemvõimu laiendamine Läänemerel viis kokkupõrgeteni Saksa feodaalidega. Valdemar II võeti vangi, oli sunnitud loobuma kõigist taanlaste poolt vallutatud aladest Läänemere lõunarannikul. 13. sajandil Taanis kuningavõimu langus, feodaalide iseseisvuse kasv. Kodusõdadest huvitatud sakslased. Habsburgide esiletõus Habsburgid olid teisejärguline krahviperekond, kellel olid võrdlemisi väikesed alad Sveitsis ja Elsassis. Rudolf von Habsburg valiti 1273. aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada
Põhjasõda 1. Mis olid Põhjasõja eeldused, sõjas osalenud riigid ? Saksa vürstiriik (Saksa kuurvürst August II Tugev), Taani kuningriik (Taani kuningas Frederik IV) ja Venemaa (Vene tsaar Peeter I) olid vastu Rootsi ülemvõimule Läänemerel. Oli Rootsile vaenulik poliitika, kuna troonile tuli uus kuningas, kel ei olnud kogemusi ega ka oskusi ning samas aadlikud ajasid Rootsivastast poliitikat. 1697.a näljahäda 1699.a luuakse Rootsi vastu liit
Varanduslik ebavõrdsus ülikud elasid mõisates. Suure osa moodustasid vabad maaharijad. Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus. Ühiskondlik korraldus: kinnistumine Relvad oda, kirves, vibu. Toit leib, kört, liha, kala, mõdu. Läbi Eesti käis mitu kaubateed (Skandinaaviast Venemaale). o Import: metallid, kangad, sool, vein, vürtsid. o Eksport: teravili, karusnahk, vaha. Naaberrahvad: Tihedad suhted Skandinaavia riikide ja Vene vürstiriikidega. Pingelised olukorrad venelaste ja latgalidega, kes korraldasid Eesti aladele rüüsteretki eestlased vastasid samaga. Saarlased käisid lääne pool rüüsteretkedel. Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Põhjused: Eestlased tahtsid saada vabaks Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske Põhja-Eestis Tahtsid vabaneda ristiusust Kus?
kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-71 Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Moskva Tsaaririiki. 1573 alustasid moskoviidid taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haabsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Moskva Tsaaririigi vastu Poola, kus troonile oli tõusnud kuningas Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid moskoviidid löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda Kuramaa piiskopkonda. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva Tsaaririigist tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati Moskva vägi Võnnu lähedal.
Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõlmiti Saksi kuurvürstiriigi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rava-Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi- vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II-le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani kaotatud mõju Läänemerel. Taani mobiliseeris oma sõjalaevastiku ning koondas oma armee Rootsi liitlase Holstein-Gottorpi hertsogiriigi piirile. Hiljem ühines liiduga Brandenburg. Liitlased arvasid, et 1697. aastal Rootsis võimule tulnud noor kuningas Karl XII ei suuda sõjalist vastupanu osutada. Sõja algus Sõda algas 22. veebruaril (Juliuse kalendri järgi 12. veebruaril) 1700 Saksi vägede
annaabi.ee 
