10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aino Prits
Õppematerjali autor
"Suur rahvasterändamine ja selle tagajärjed Euroopa ühiskondlik-poliitiliste suhete kujunemisele varakeskajal" Enamik germaani hõime võitles Rooma riigiga. Esimesed kokkupõrked toimusid 113-101 eKr kimbrite ja teutoonide sõjakäikude ajal. Roomlased ja germaanlased on juba aegade algusest saadik pidanud veriseid sõdu, kus saatis edu mõnikord üht, mõnikord teist riiki. Nende suhted ei olnud koguaeg vaenulikud. Keisririigi piiridel käis pidev kaubavahetus ja muu suhtlemine. Rooma rahu langemine oli sissejuhatus sajandipikkuse kriisi- ja muutusteajastu. Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid,kandes hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpp tähendas, et impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisesesele kriisile.Senise elukorralduse säilitamiseks pidi keskvõim rohkem ääremaadega kompromisse tegema. See tõi kaasa üha uus
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimesena on germaanlasi mainin
- 529. Aastal Monte Cassino klooster Apenniini mägedes - Tähtsal kohal alandlikkus ja distsipliin - Isekusest tuli lahti öelda - Kloostrit ei tohtinud vahetada - Töötati majapidamises, hariti end raamatuid lugedes - Paavst Gregorius Suur toetas selle kloostri reegleid - Suurem osa Lääne-Euroopa kloostritest olid Benedictuse reeglite järgi · Kloostrites valitses naturaalmajandus Misjon paganate seas- · Germaanid olid vastu võtnud ariaanliku kristluse; see ei meeldinud roomlastele · Ristiusku levitati- misjon · Tänu püha Patrickule (V sajand) pöörati VII sajandiks nii Inglismaa kui ka Iirimaa ristiusku · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas Briti kloostrikultuur- · Briti kloostrites kujunes välja keldi kirjakeel · Silmapaistavim Briti õpetlane- Beda Venerabilis (VII-VIII saj) · Kirjutas ,,Inglise rahva kiriku ajaloo"
Ajaloo kontrollltöö 1.Millest tuleneb keskaja nimetus? Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Kõrgkeskajal kehtis i
VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE. Kontrolltöö nr 1. Mis on keskaeg. (Sissejuhatus lk 71-73; Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Lk 80-83, Peatükk 11). Suur rahvasterändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsimajäämine. Hunnid. (Konspekt). 15 ja 16. Ida-Rooma riik ehk Bütsants 395-1453. 10 ja 12. Frangi riigi kujunemine. Frangi riik karolingide ajal.. (Lk 74-79 ja 90-91) 1) Missuguseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja milliseid sündmusi peetakse keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. Bütsantsi vallutamine
Keskaeg Euroopas Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: - klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) - keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) - uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutas
Kontrolltöö küsimused ptk 1-5 VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE 1.Kuidas periodiseeritakse ajalugu? 1) Muinasaeg ehk esiaeg - ca 3,3 milj aastat tagasi kivist tööriistade kasutuselevõtmisega - kirja leiutamisega 3000 -4000 a eKr 2) Vanaaeg - 3000 a eKr (kirja leiutamine) – 476 a (Lääne-Rooma keisririigi lagunemine) 3) Keskaeg - 476 a (kirja leiutamine) – ca 1500 a (Kolumbus avastas Ameerika) - varakeskaeg (6-10 saj) - kõrgkeskaeg (11-13 saj) - hiliskeskaeg (14-15 saj) 4) Uusaeg - ca 1500 a – I maailmasõja algus 1914 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? Tsivilisatsioon – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioon, Samuti India ja Hiina tsivilisatsioon. 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia j
Kontrolltöö küsimused ptk 1-5 VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE 1.Kuidas periodiseeritakse ajalugu? 1) Muinasaeg ehk esiaeg - ca 3,3 milj aastat tagasi kivist tööriistade kasutuselevõtmisega - kirja leiutamisega 3000 -4000 a eKr 2) Vanaaeg - 3000 a eKr (kirja leiutamine) – 476 a (Lääne-Rooma keisririigi lagunemine) 3) Keskaeg - 476 a (kirja leiutamine) – ca 1500 a (Kolumbus avastas Ameerika) - varakeskaeg (6-10 saj) - kõrgkeskaeg (11-13 saj) - hiliskeskaeg (14-15 saj) 4) Uusaeg - ca 1500 a – I maailmasõja algus 1914 2.Mida tähendab sõna: tsivilisatsioon? Nimeta vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? Tsivilisatsioon – ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö ja kultuur. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsioon, Samuti India ja Hiina tsivilisatsioon. 3.Millal eksisteerisid vanaaja olulisemad tsivilisatsioonid? U 3000 eKr tekkisid Mesopotaamia j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid