Haapsalu linna algkool Egiptuse püramiidid referaat Liis jürise 2008 aasta sisukord Cheopsi püramiid..............................3 Sfinks.............................................4 Chephreni püramiid...........................5 Mykerinose püramiid..........................6 Cheopsi püramiid Püramiidi kõrgus on 146 meetrit ja põhja pindala on üle 5 hektari. Cheopsi püramiid on laotud umbes 2 300 000 kivipangast, millest igaüks kaalub üle kahe ja poole tonni. Püramiid on ehitatud liivakivist ja hoolikalt ühendatud graniitblokkidega. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks, et need päikse käes sillerdaksid. Cheopsi vaaraole kuuluv püramiid on niivõrd suur, et võiks endasse vabalt mahutada Tallinna Oleviste kiriku. Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati uus hauakamber, kuna tõenäoliselt kuningas soovis, et üks oleks teda alati ootamas. Püram...
Mina kui Giza püramiidide giid Kui mina oleksin Giza püramiidi giid , siis enne püramiidide juurde minekut ma teeksin kokkuvõtte. Minu jutt oleks järgnev: kõigisse kolme püramiidi- kuningate Hufu (Cheopsi), Harfu (Chephreni) ja Menkure (Mykerionose) hauakambritesse- murti sisse juba muistesel ajal ning kõik nende imepärased aarded varastati.Püramiididel on tipud kadunud , kuna 19 saj. levisid juttud nagu oleks püramiidide suuremad aarded peidus tippus nii siis hakkasid aarde otsjad aardeid otsima ja nad pidid pettuma ,kui olid püramiidid rikkunud. Siis suunduksime Suurde Püramiidi on orienteeritud geograafilisele põhjapoolusele täpsemini kui mis tahes teine teadaolev monument, astronoomiline rajatis või muu ehitis maailmas.. Giza Suur püramiid kõigest 3 minutit. Uurimused on näidand, et see võib olla tingitud kas Maa pooluse nihkumisest või Aafrika mandri liikumisest. Seega võis Suur Püramiid ehitamise ...
GIZA PÜRAMIIDID Lugupeetud inimesed, oleme jõudnud oma ringkäiguga Giza püramiidide juurde ning räägiksin lähemalt, millega on meil tegu. Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide arv Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend - kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Che...
Giza püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Giza suured püramiidid Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubja...
Egiptuse püramiidid Referaat 2 Sisukord: Sisukord:............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1.Usk..................................................................................................................................5 2.Astmikpüramiidid...........................................................................................................6 3.Esimesed tõelised püramiidid.........................................................................................7 4.Giza püramiidid...............................................................................................
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos v...
Giza püramiidid ja Sfinks Vana- Egiptus Referaat Tallinn 2009 Umbes 3000 aastat enne Kristust tekkis Niiluse orus ühtne riik Vana- Egiptus. Sel ajal valitsesid Egiptust vaaraod. Vana- Egituse kultuuri, ka kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Seega tekkis vajadus keha säilitamise järele. Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Tänu sellele võib Egiptuse ehituskunsti märkimisväärseteimaks mälestusmärkideks pidada püramiide. Tuntuimad püramiidid olid Giza püramiidid. Giza püramiidid on püramiidide grupp Egiptuses Kairo linna lähedal. Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi...
GIZA PÜRAMIIDID Giza püramiidid on kõige kuulsamad püramiidid Vana Riigi ajastu ehismälestitest. Giza platoo koosneb Cheopsi ,Chephreni ja Mykerinose püramiididest ning neid valvavast suurest Sfinksist. Kõige suurem neist on Cheopsi püramiid mille kõrus on147meetrit. Püramiid on laotud u 2 300 000 suurest kivist ja selle ehitamisele kulus üle 20aasta. Suuruselt teisele kohale Chephreni püramiid mis on 143m kõrge kolmandale Kohale jääb Mykerinose püramiid mille kõrgus on umbes 66 meetrit. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju teisi väikeseid hooneid nt: hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks. Sfinksil on inimese pea mõistuse sümbol ja lõvi kehajõu sümbol. Koos tähistavad need kuninglikku võimu. Sfinks pidi valvama surnud vaaraode rahu. Iga suurema püramiidi juurde kuulusid ka templid, templite ehitammisega tehti algust Uue Riigi a...
,,Kool" Püramiidid referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Giza platoo Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas ...
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). ...
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge,...
Mis on 7 maailmaimet? Tänapäeval ei imesta me kõrgete pilvelõhkujate ega hiigelpikkade sildade üle. Küll aga äratavad meis ikka veel imetlust ammustel aegadel püstitatud ehitised, mida isegi nende ehitamise ajajärgul peeti maailmaimedeks. Tuntuim seitsmest vanaaja maailmaimest on kindlasti Cheopsi Cheopsi püramiidi küljepikkus püramiid Egiptuses. on Parema ettekujutuse saamiseks võrdle umbes 230 meetrit ja kõrgus on Cheopsi püramiidi kolmekorruseliste 137,3 meetrit, esialgu oli see aga majadega, mille kõrgus on keskmiselt 15 146,6 meetrit. meetrit. 1. Mitu maja pead üksteise otsa laduma, et saaksid Cheopsi püramiidi kõrguse? Praegu peaks laduma 9,153333...,kui a...
Sisukord: Sissejuhatus............................. Püramiidide ehitus..................... Püramiidide asetus......................... Cheopsi püramiid...................... Chepreni püramiid....................... Mykerinose püramiid......................... Usund........................................... Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia...... Kasutatud kirjandus............................... Sissejuhatus Giza (araabia keeles Al-Jzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerin...
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................lk 2 Mastabad.....................................................................................................lk 2 Astmikpüramiidid.......................................................................................lk 3 Püramiidid...................................................................................................lk 3 Kaljuhauad.................................................................................................lk 4 Sfinksid.......................................................................................................lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii..............................
Tartu Kutsehariduskeskus Püramiidid Koostas : Pille Prill K206 2009 Ajalugu : Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonu...
Osiris Isis Anubis Horos Seth Sahmet monoteism polüteism Egiptuse samba kapiteelid püloon mastaba Giza püramiidid Cheopsi püramiid Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast Chephreni püramiid staatua Vaarao Ramses II tempel Abu Simbelis Ehnaton (Nofretete abikaasa) Nofretete Nofretete tütar statuett Tutanchamon skarabeus
Sisukord 9. Tiitelleht 10. Sisukord 11. Sissejuhatus 12. Püramiidi tehnilised andmed 13. Ehitus 14. Huvitavad faktid püramiididest 15. Sfinks 16. Kokkuvõte 17. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis. Hufu püramiid on kõige suurim ja kuulsaim XXVII sajandil eKr. Elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops). Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi (Hufu) püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis. Püramiidi tehnilised andmed Cheopsi püramiid on tõeline i...
VANA RIIK-PÜRAMIIDIDE AJASTU Vaaraode ainuvõimu suurenemisega ei rahuldanud neid enam madal ja pealt lame mastaba. Nüüd hakati ehitise maapealseid osi kõrgusesse suunama ja sellest kujunes välja astmikpüramiid. Esimene suur astmikpüramiid rajati u 2750 a e.Kr. ( külje pikkus 125m ja kõrgus 62m). Hauakambreid oli selles püramiidis kokku üksteist ja nad kõik olid kaevatud püramiidid alla sügavale maapõue. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Astmikpüramiidi astmete täitmise järel saadi kallakpüramiid (tipust veidi längus, mitte nii kõrge, kui tavaline püramiid) ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. Püramiidi aluseks oli ruut, kõik neli külge olid võrdse pikkusega. Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda kaldteid ülevalt allapoole kohale katteplokid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse - hauakambrisse. Pärast matust need maskee...
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lä...
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...
Sissejuhatus Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. ...
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, kü...
Esiaeg Kiviaeg · vanimad kunstiteosed jub ürgajast(u. 40 000 a. tagasi) · kuna ei tuntud metalle ja tööriistad valmistati kivist siis oli ka nimetus kiviaeg · Vanem kiviaeg e. paleoliitikun · keskmine kiviaeg e. mesoliitikum · noorem kiviaeg e. neoliitikum · vanimad ja tähtsaimad koopamaalingud asuvad Põhja-hispaanias Altamira koopas ja Prantsusmaal Lascaux´i koobastes Valmistusviis 1. uuristati sisse looma siluett 2. kontuur täideti musta värviga 3. täideti teiste värvidega ( pruun, kollane, punane ) · kujutatimammutit · pühvlit · antiloopi · inimest Statue...
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinape...
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väikse...
Püramiidid Egiptuse Giza püramiide peetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Egiptuses on üldse püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist hävinesid aja jooksul täielikult, teised sattusid kõrbeliiva hävingusse. Püramiidide täpne arv ei ole teada. Alles mõni aeg tagasi, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras varem tundmatuks jäänud püramiidi. Püramiidid asuvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Selles ketis on ka suurim ja kõrgeim püramiid üldse 27. sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval on ka teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või rem...
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahva...
Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline lei...
Vastseliina Gümnaasium Püraamidide arhtektuur Referaat Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks k...
Tallinna Polütehnikum Jüri Vinnal CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 Kuidas ehitati? 4 - Herodotose teooria 4 - Teine teooria 5 Siseehitus 6 Mõõtmed 7 - Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8 Asetus 9 Püramiidi energeetika 10 Huvitavaid fakte 11 SISSEJUHATUS Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suuri...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Cheopsi püramiid Referaat Juhendas : Tiiu Muhu Koostas : Monika Jürgens PÄRNU-JAAGUPI 2009 2 Üldine tutvustus Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Tehnilised andmed · kõrgus ehitamisel : 146,6 meetrit · kõrgus praegu : 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel : 232,4 meetrit · küljepikkus praegu : 230,37 me...
Egiptus Tänapäev • Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest • Viisa Viisa saab lennujaamast 15USD eest, aga viisamarkide kleepimiseks oleks hea kasutada liimipulka, muidu võivad need passilehtedelt kaduma minna (lahja liimi tõttu markide tagaküljel). Loodus • Arvestama peab ka, et loodus on lopsakalt roheline vaid Niiluse jõe orus, mujal laiub Sahara kõrb, kusjuures enamasti mitte ilusad liivaluited, vaid üsna kõle liivakivikõrb, mis tekitab parajat ängi. • Kairost ülesvoolu on Niiluse org vaid 10 - 20 km lai, servad piiratud üsna järskude kaljudega. • Allpool Kairot, kus algab juba Niiluse delta, on maa rohelise vööndi osa mõnevõrra laiem. • Kooliõpikust tuttavad Niiluse üleujutused, mille käigus põllud ujutati viljaka mudaga üle, on tänaseks kadunud. See on tingitud Assuani paisu ehitusest, mis oli NSVL ja Egip...
VANIMAD KÕRGKULTUURID Tsivilisatsiooni mõiste (lad.k. civilis kodanikesse puutuv, kasulik) Tsivilisatsioon on inimühiskond koos vaimse ja ainelise kultuuriga. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt. antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Tsivilisatsiooni tekke eeldused: - Rahva olemasolu - Varanduslik kihistumine - Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile. Sumerite tähtsus Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanal...
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärin...
Saue Gümnaasium Cheopsi püramiid Nimi:Rene Ott Klass: 10b 2008 Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551-2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincloni katedraal. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 1...
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö III Asukoht 2011 I Seleta mõisted ja too näited: 1) Madlääni kultuur noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas (u XV-IX a.-tuh. e.m.a.), nimet. Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Sai alguse arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatide...
,,KUNSTIAJALUGU" 1 Madlääni kultuur (17 000 - 12 000 eKR) Noorema paleoliitikumi hiliseim kultuur Lääne- ja Kesk- Euroopas. Algselt nimetati "Põhjapõtrade ajastuks", nimelt Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Nimetus Madlääni kultuur tuleneb Prantsusmaal asuva Madeleine'i koopa järgi. Arvatavalt sai alguse Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Kultuuriajastu hilisemal ajajärgul võeti küttimisriistana tarvitusele harpuun ja heitepuu. Malääni ajastu inimesed elasid mitte ainult koobastes, vaid kasutusel ka telgid. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. Madä...
Aristoteles Aristoteles (384-322 eKr) oli Vana-Kreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. 18-37 aastasena elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas. Ta paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma, kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga jäi nende vahekord sõralikuks. Pärast Platoni surma (347 eKr) läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratsesega Väike Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. 344 eKr mõrvati Hermias mässu käigus ning Aristoteles läks perega Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele läks Aristoteles tagasi Ateenasse ja avas ...
10. klass CHEOPSI PÜRAMIID Referaat Juhendaja: 2007 Sissejuhatus Giza kolm püramiidi Egiptuses pärinevad nn Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Suurim ja kuulsaim neist on Hufu püramiid. See Niiluse läänekaldal asuv püramiid ehitati XXVII sajandil eKr elanud valitseja Hufule, neljanda dünastia teisele valitsejale, keda tuntakse ka kreekapärase nime Cheops all. Seetõttu on Giza Suur püramiid tuntud nii Hufu kui Cheopsi püramiidi nime all. Püramiid oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim inimese poolt rajatud ehitis. See on ühtlasi maailma mahukaim ja kõige täpsemini konstrueeritud kiviehitis. Cheopsi püramiid on ainus muistse maailma seitsmest maailmaimest, mis on püsinud tänase päevani. Suurus Cheopsi püramiid on tõeline ime. Ime oli ta vanal ajal ja on praegugi. Tema esialgne kubatuur oli üle 2,5 (2 521 000) miljoni ...
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maai...
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiid...
1.Kus ja millal tekkis Egiptuse kõrgkultuur? Egiptuse kõrgkultuur tekkis u.3000 e.Kr. koos tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias.Egiptuse kõrgkultuur tekkis Niiluse jõe kallastel,kuna jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. 2. Pidi tundma pildil ära vastava haudehitise: püramiid, mastaba ja astmikpüramiid (?) ja lisama ise veel ühe haudehitise. Mastaba (tõlkes:pink) vanim Mastaba u.3000 e.Kr. Astmikpüramiid vanim oli Djéser'i astmikpüramiid Sakkaras u.2600 e.Kr. Püramiid(IV dünastia ajal) 3.Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses Inimesed uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga.Vaarao oli egiptlaste jumal.Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ...
Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vi...
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui ko...
Kunstiajalugu Koopamaalid: Kõige suuremad leiukohad on Altamirast Hispaaniast ja Mascoux Lõuna-Pransusmaalt. Seda aega, kui neid maaliti, nimetatakse koopamaalide õitseajaks. Maalimiseks kasutati loodusest leitud materjale: punane sangvein, kollane oolen, valge kriit, must süsi. Seda segati loomsete rasvade või luuüdiga, et joonisel kauem vastu peaks. Loomamaali õitseaeg: loomad maaliti välja väga peenelt, inimesed lohakalt. (animism) Arhitektuurilised ilmingud (Inglismaalt): Menhir üks suur kivi püsti Dolmen esialgse koopa/varju sarnane. Põhjalikum kui menhir. Kromlehh menhiritest ja dolmenitest koosnev "ansambel", kuulsaim Inglismaal asuv Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. ...
Vana-Egiptuse kunst Referaat Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme t...
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
KUNSTI AJALOO ARVESTUS 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4. dünastia ajal (2551.-2471. eKr)! Cheo...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kätlin Vaisma UUED JA VANAD MAAILMAIMED Referaat Keila 2008 Sissejuhatus Seitse vanaaja maailmaimet olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhau...
KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiag...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
