Giza püramiidid (0)

GIZA PÜRAMIIDID
Lugupeetud inimesed, oleme jõudnud oma ringkäiguga Giza püramiidide juurde ning räägiksin lähemalt, millega on meil tegu.
Giza püramiidid on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus.
Püramiidide arv
Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend - kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti , 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument . Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza püramiidi kividest oleks saanud ehitada ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri.

Memphise püramiidid

Philon luges seitsme maailmaime hulka Memphise püramiidid, enamik autoreid püramiidid üldse, väiksem osa Giza püramiidid, aga kõige norivamad peavad imeks ainult Cheopsi Suurt püramiidi. Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal.
Kolme tüüpi püramiidid:
1.Hufu ehk Cheopsi püramiid
2.Chephreni ( Chafre ) ehk Hafra püramiid
3.Mykerinose ehk Menkaura püramiid
Chafre ehk Hafra püramiid
Cheopsi poja Chephreni (4. Dünastia, 2520 -2494 e.m.a.) püramiid asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga.
Chephreni püramiid on ehitatud väiksele kõrgendikule ja sellepärast tundub nagu oleks see veidike suurem ta isa, Cheopsi, püramiidist. Tegelikult on see 10,20m väiksem kui Suur püramiid ja on seega 136,4 m kõrgune.
Suurus
Hafra püramiid jäi eelkäijale kõrguse poolest 3,1 meetri alla (algselt 143,5 m, praegu 136,4 m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana.
Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%.
Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel.
Sissepääs.Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas.
Siseehitus
Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu.
Mykerinose ehk Menkaura püramiid
Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.
Hufu (Khufu) ehk Cheopsi püramiid
Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis.
Hufu püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid.
Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi (Hufu) püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis. Püramiidi ehitati ligi 2,25 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist.
See oli kõik, mida tahtsin teile rääkida ja mida pidin vajalikuks. Nüüd võite jalutada ning aega parajaks teha ning varsti juhatan teid söögikohta, kus te saate oma keha kinnitada.