Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Charles Sanders Peirce". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uskumus, kahtlus, kõiges, sanders, peirce, kirjutised, milleni, tõekspidamine, hommikul, särki, tahad, selga, millestki, teaduslikudPRAGMATISM Pragmatism (kr pragma ‘tegu, tegutsemine’) pärineb USAst, kus ta tekkis 19. sajandi 70. aastatel. Pragmatismi nimetatakse ka ameerikalikuks filosoofiaks, sest see väljendab teoreetilisel tasandil miljonite ameeriklaste tegelikku ellusuhtumist. Pragmatismi rajas USA filosoof ja loogik Charles Sanders Peirce (1839–1914), kelle teosed ei leidnud paraku kõlapinda. USA psühholoog ja filosoof William James (1842–1910) oli see, kes populariseeris pragmatismi seisukohti ning tegi nii uue filosoofia kui ka Peirce’i nime kuulsaks. Ühel heal päeval avastas aga Peirce, et see, mida James nimetas pragmatismiks, ei olnud üldse enam see, millega tema nõustunuks. Nii nimetaski Peirce 1905. aastal selge vahetegemise eesmärgiga oma arusaama ümber pragmatitsismiks (ingl pragmaticism).
Amsterdamis ja Pariisis 1649. FILOSOOFIA Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab: 1) nad on ilmselged tõed ,, Me ei tohi pähe võtta midagi sellist, mille suhtes on meil kas või vähimgi kahtlus" 2) neist saab tuletada kõik ülejäänud teadmised ,, Kõik tõed on omavahel seotud,
· Ohud tunnetuse teel või eksimuse allikad tekivad lapsepõlve eksiarvamustest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest ja meelte väheusaldatavusest. D arvates ei saa välistada, et kuri deemon tekitab meis aistinguid, ilma et mingit välismaailma oleks üldse · D on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu elu on vaid uni · Ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis näide) · Descartes'i arvates saab olla kindel vaid kolmes asjas, need on kolm ilmselget tõde · 1. ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) · 2. Jumal on olemas · 3. Materiaalne maailm on olemas (meie aistinguid põhjustavad materiaalsed asjad) · Descartes on dualist, ta usub kahte substantsi mõtlevat hinge ja materiaalset keha SPINOZA
Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige
eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 2. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) 2. on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Definitsiooniga, et teadmine on põhjendatud tõene uskumus, on kooskõlas väita, et 2. igaühel võib olla teadmisi, mis on vastuolus kunagiste tõekspidamistega. Ratsionalismi seisukoht on, et 2. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Kui meist valgusaasta kaugusel asuv täht oleks pool aastat tagasi kustunud (kollapseerunud vms), siis 2. me näeksime teda veel pool aastat Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga
2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele et, kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetas ta vaikivaks teadmiseks. See on keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omandada ainult raamatutest. 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16. Teadmine on põhjendatud, tõene uskumus. 1) põhjendatud sest pime usk ei saa olla teadmiseks, põhjenduseks sobivad valemid, reeglid, faktid 2) tõene sest ei saa olla teadmist, mis ei oleks vale. Mõiste "teadmine" seostub mõistega "tõde" 3) uskumus sest kui keegi väidab, et ta teab midagi, siis peab ta seda ise uskuma. Kui inimene ei usu oma teadmist on ta vaid info kandja. Popper ütles, et saavad. Tema arvates on vaimne looming omaette maailm
SISSEJUHATUS Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. See sündis 19. sajandi lõpul ning on siiani populaarne filosoofiasuund tänapäeval. Kõige tuntumaks esindajaks oli muidugi Charles Peirce, kuid pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning
Armastas olla kirjavahetuses kuninglike isikutega (mis sai ka hukutavaks) nt. Rootsi kuninganna Kristiinaga, kellega kirjutati armastuse ja tundeid puudutavatel filosoofilistel teemadel, mis viis teose ,,Hingeliigutused" avaldamiseni 1649. Teos liigutas Kristiinat niivõrd, et ta kutsus D. enesele filosoofiat õpetama. Pärast pikka järelemõtlemist D. soostus ja kuninganna saatis sõjalaeva talle järgi. Mees, kes armastas voodisoojust ja kaua magada, pidi nüüdsest tõusma kell 5 hommikul, et kuningannale filosoofiat õpetada. Ümberringi valitses parajasti kõige külmem põhjamaa talv. D. suri kopsupõletikku vaid paar kuud pärast Rootsi saabumist 11.veebruaril 1650. 1663 märgitakse paavst Aleksander VII poolt tema tööd keelatud raamatute nimekirja (Index Librorum Prohibitorum- võite wikipeediast vaadata, millised kooli kohustuslikus nimekirjaski olevad autorid keelatud olid, kuni 1966.aastani, mil see nimekiri tühistati paavst Paulus VI poolt)
Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna kujunenud Platoni asutatud akadeemias. Peagi leidis ta aga enda jaoks ristiusu, kuid kuna ta oli Platoni filosoofia mõju all, võttis ta selle endaga ka ristiusku kaasa. Ta sulatas kokku platonismi ja ristiusu. Ta väitis, et skeptikud peavad eksima, sest kõiges kahtlemiseks tuleb kõigepealt ise olemas olla ja järelikult mu enda eksistents on midagi, milles mul on võimatu kahelda. Kui ma aga tean kindlalt, et ma olen olemas, ei saa ma öelda, et meil on võimalik kõiges kahelda. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime
1) Tuleb vältida kõiki eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgelt ja arusaadavalt tunnetatav. 2) Keerulised probleemid tuleb nii palju kui võimalik osadeks jaotada. 3) Lihtsatelt objektidelt aste astmelt ja samm sammult keerulistemani minna 4) Tuleb kirjeldavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik loetelu. Eesmärgiks jõuda lihtsate olemuste juurde. D filosoofia tõeliseks lähtepunktiks on kahtlus. Ta otsib seda, milels ei saa enam kahelda. Oma teoses leiab, et kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kahtlus hõlmab kõike. Kõiges milles saab kahelda peabki kahtlema. See on teoreetiline, sest praktilises elus peame toetuma tõenäolistele teadmistele. Ta pole skeptik. Meie meelte kaudu saadavad andmed ei pruugi olla lõplikud. Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm. Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma.
ilmneb tegevuses ning see omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. 3. Teadmine kui informatsiooni omamine. Selles tähenduses teadmine sõnanstatakse ning seda saab omandada lugedes või kuulates. Michael Polanyi arvas, et on olemas väljendav teadmine ning Väljendamatu (vaikiv) teadmine, mis ilmneb vilumuses, oskuses ja meisterlikkuses ning mida ei saa omandada raamatutest. Selline teadmine antakse edasi vahetult õpetajalt õpilasele. Esiteks, teadmine on uskumuse liik, st iga teadmine on uskumus, kuid mitte iga uskumus ei ole teadmine. Papagoi on vaid infokandja, kui õpetada ta mingeid tõeseid väiteid esitama. Teiseks, teadmine on tõene. See tähendab, et pole teadmist, mis osutuks vääraks. Kui miski osutub vääraks, siis oli see vaid tõekspidamine. Kolmandaks, teadmine on põhjendatud. Aprioorset ja empiirilist teadmist põhjendatakse erinevalt. Mis on korrektne ja küllaldane põhjendus, on vaieldav. Kindlasti ei tohi aga
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse
& test7 &&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&&& Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? a. Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. >> b. Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. c. Kallutaks inimesi ateismi. 04th of April 0:59 matis Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse Mõtlen, järelikult olen olemas. Kelle olemasolust on jutt? a. Inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolust b. Keha olemasolust. >> c. Ainult hinge olemasolust. 04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne
mõista. Olla mõjutusajaloost mõjutatud tähendab olla mõjutusajaloos. See refleksioon pole aga lõpule viidud. Olla ajalooline tähendab olla mitte omada lõpule viidud eneseteadmist. „Mina“ on ajalooliselt kujundatud. Absoluutset transparentsust ei saa saavutada „mina“ suhtes. Subjektiivsus-filosoofia kriitika. Lk 198. Subjekti filosoofia rajas Descartes. „Mõtlen järelikult olen“ – metoodiline kahtlus; kahtlus leiti isenndas. Ajalootu eneseteadmine – mõte, et kõiges muud ma võin kahelda, aga isennast ma tunnen, kaheldamatult ja tõsikindlalt. Tõsikindel eneseteadvus on subjekt; subjekt on alla-asetamine, selleks kindlaks fundamendiks on eneseteadvus. Uusaegne filosoofia toetub sellele ja ka uusaegne teadus; meetodiusk toetub sellele, et meetodi kasutaja on iseendast teadlik. Descartes aga eksis! Cogito pole ajaloost välja tõusmine. Ajaloost välja tõusmine toetub ajaloost mingile antusele. Hegeli eessõna –
olla, et see õige on, ka pole sul kasutada mingeid ainuõigeid reegleid. Selline ebakindlus on tekkinud tänu sinu teatavale valikuvabadusele. Valikuvabadus toob endaga kaasa kahtlusi ja ebakindlust. Seetõttu oled sa alati teataval määral ärevil- mis tähendab enne kõige kahtlusi oma valikute õiguses. Sa loodad, et teed küll õigeid valikuid, kuid pole selles siiski kindel. Ärevus, kahtlus ja ebakindlus on osa meie inimlikust olemisest. Murest ei saa kunagi päriselt lahti, kuid me saame vähendada selle ebaterveid, liialdatud avaldumist, kui mõistame tegevust, mis meid selleni viib, ning õpime tegema midagi teisiti. Tähtis on, et ebaterve ärevus taanduks terveks ärevuseks. Me ei saa muuta kõike! Sageli ei saa me muuta peaaegu midagi. Seigad, millest sinu ärevus sõltub on sinu: · mõtlemine, · tunded · käitumine
enamuse, kirikuisade? - Piiskop Stubbsi probleem. 2 uskumust: piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt, piiskop Stubbs suri oma voodis. Mõlemad uskumused on koherentsed mingi uskumuste hulgaga. Koherentsusteoreetik ei saa öelda, et 1) on väär ja 2) tõene. (Russell). IV Pragmatismi tõeteooria *Peirce, James, Schiller, Dewey Tõesed on sellised uskumused, mis „töötavad“, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Peirce: uskumus tuleb tõeseks lugeda siis, kui sellele rajanev tegevus viib seatud eesmärgile. James: Mõte on tõene sedavõrd, kuivõrd uskumine sellesse on kasulik. Kriitikat: - „Töötama“ kahemõttelisus: 1)mingi uskumus prognoosis juhtuvat, 2)mingi uskumus varustas meid energiaga. Uskumus „homme ma armun“ võib töötada tähenduses 2), aga mitte 1). - Kasulik väär/kasutu tõde: võib olla kasulik uskuda midagi, mis on väär, nt hauatagune elu. Tõde võib olla väga kahjulik
· Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse ,,Mõtlen,järelikult olen olemas". Millised tõlgendused on sellega kooskõlas? · Mõeldud on inimese, st keha ja hinge koosluse olemasolu · Mõeldud on ainult keha olemasolu · Mõeldud on ainult hinge olemasolu · Mõtlemine on millestki teadlik olemine · Mõtlemine on ainult mingi teoreetilise probleemi üle arutlemine · Mõtlemine on mõistetega opereerimine. Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne
jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine);
Epistemoloogia [epistm + logos] tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. - Mida me võime teada? - Millised on meie teadmiste piirid? - Mis on teadmine? - Kuidas õigustada oma uskumusi? 67. Mis on teadmine? Traditiooniline teadmise käsitlus mõistab teadmist kui õigustatud tõest uskumust. Juba Platon arutles dialoogis Theaitetos teadmise määratluse üle, mille kohaselt on teadmine tõene uskumus koos seletusega sellele, miks see uskumus on tõene µ (meta logou alêthê doxan) 68. Õigustatud tõene uskumus Selleks, et midagi teada 1) Pead sa seda uskuma 2) See peab olema tõene 3) Sa pead olema õigustatud seda uskuma S teab, et p siis ja ainult siis, kui 1) p on tõene; 2) S usub, et p; 3) S-i uskumus, et p, on õigustatud 69. Tõesus
ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks – sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce’i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes). Peirce’i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust. See tähendab, et siis peaks meil kõige kohta juba mingid eelarvamused olema. Kui neid pole ei saa kahtlema hakatagi. Kui ma tõesti kõiges kahtlen, siis pole võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. 65. Selgitage Peirce’i arusaama et igasugune tegevus lähtub teatud uskumusest. Tooge näiteid.
lõpuks pole ka ligimesele enam midagi anda. 63. Selgitage Nietzche kriitikat kurjale kurjaga mittevastamise põhimõtte aadressil. Nietzche väidab, et elu on pidev võitlus. Kui järgida põhimõtet, et kurjale kurjaga ei vasta, siis pole selles võitluses võimalik ellu jääda. Niisugust teguviisi nimetas Nietzche elu eitavaks sellest ka tema kriitika. 64. Selgitage, miks on Peirce'i arvates võimatu kahelda hetkekski kõiges (nagu seda soovitas Descartes). Peirce'i arvates on võimatu kahelda hetkekski kõiges seepärast, et igaks kahtluseks peab olema alust. See tähendab, et siis peaks meil kõige kohta juba mingid eelarvamused olema. Kui neid pole ei saa kahtlema hakatagi. Kui ma tõesti kõiges kahtlen, siis pole võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. 65. Selgitage Peirce'i arusaama et igasugune tegevus lähtub teatud uskumusest. Tooge näiteid.
väsimine 3)sõnade ebatäpsus 4)meelte väheusaldamine (meelepettus- asjad näivad teistsugustena kui nad tegelikult on, kas saab välistada et meie elus on kuri deemon kes tekitab meis aistinguid ilma et üldse mingit välismaailma oleks?, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur uni?) ■ ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis- et mädaseid õuni välja noppida on kõige õigem korv teistpidi kallata ja ükshaaval kõik üle kontrollida) ■ kindel saab olla vaid kolmes asjas 1)ma mõtlen, järelikult olen ma olemas (cogito, ergo sum) 2)jumal on olemas 3)materiaalne maailm on olemas (meie aistingud põhjustavad materiaalsed asjad) ■ Descartes on dualist- usub kahte substantsi- mõtlevat hinge ja materiaalset keha (keha ja
6. Ateist usub, et inimene on 2 jalaga loom, kes tuleb emaüsast. Usklik usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse. 7. Objektiivne idealist näeb, et maailm on enam-vähem selline, nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist arvab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika õpetus mõtlemise struktuurist, vormist ja reeglitest. 9. Skpetik - peab tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. 10. Stoiline inimene - `eluraskustes vankumatu, kindlameelne'. Epikuurlane naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas, õgardlik 11. Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. 12. Platon soovitas kasutada ideeõpetust 13. Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida 14
Ratsionalismi rajaja. Ratsionalism- teadmine pärienb mõistusest enesest. Descartes seadis kõik asjad kahtluse alla. Descartesi arvates sarnaneb filosoofia puuga kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja oksad rakendusteadused. Descartesi arvates pole tarkus mitte paljuteadmises vaid mõistmises. Descartes on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu on vaid uni. Tema arvates sai kõigist eksimutest vabaneda sellega, kui sa kahtled kõiges. Descartesi arvates saab kindel olla 3 asjas: need on kolm ilmselget tõde. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas, jumal on olemas, materiaalne maailm on olemas. Descartes on dualist, ta usub kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. SPINOZA Elas 17 sajandil. Oli hollandi juut, ratsionalist. Spinoza alustab Descartesi filosoofiast kuid leiab seal mitmeid küsitavusi. Kui kogu tegelikkuse moodustavad kaks substantsi siis kuidas on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada
Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. Imestamine on väga raske. Imestub tuleb harva peale, kui imestame miks midagi on? Filosoofiaga ALGUST ei saagi teha, sellist metoodikat ei olegi. Kas olemegi juba alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Meditatsioonide alguses ütleb, et tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik. Kui kahtleme metoodiliselt ja radikaalselt kõiges, mis on (kas maailm üldse olemas on?) ja vaadata kas jääb järele midagi, milles enam kahelda ei ole võimalik. Sellisel juhul oleme leidnud esimese kindla kivi, millelt alustada. Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus). Absurd- olukord, kus tunneme võõrandatust. Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta.
Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt kõiges kahtlen Iseenda olemasolus kahtlemine,.
Teadvus = suhe, suunatus, intentsionaalsus ENESE-TEADVUS kui teadvuse suunatus teadvusele endale: subjektil tekib eneseteadvus. Igasuguse tunnetus eelduseks on ENESETUNNETUS / ENESETEADVUS. ERISTUMINE: res cogitans ja res extensa DESCARTES'I ratsionalism tähtsad TEADMISED Kahtlus kõik on kaheldav, lähtuma peab eeltingimustevabast mõtlemisest. Mõistuse ja jõu piire ei tunnistatud . Vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus. Tahtis olla täiesti kahtlusetu, kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine = Descates'i eesmärk. Kahtluste puudumine, Tunnetust tuleb mõõta kõigist tingimustest vaba kindlusega Cognito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas. Kahelda saab vaid olemas olles. Ainult mu enda olemasolu on tõsi, pean ise olemas olema seda kahtlust sooritamas Keha ja hinge dualism kõik on lõplik. Meeled on eksitatavad, mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik algab mõtlemisest
luiged on valged. 4. Kooskõlalisus. Too näiteid. Kooskõlalisus: hulk väiteid või uskumusi, on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed SAAVAD olla korraga tõesed. Muidu on hulk mittekooskõlaline. Väiteid ei saa korraga jaatada. NT: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega.- kui siit üks pool ära jätta, tekib kooskõlalisus. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead.
· Mõistus · Kristlusest tõukab teda algul eemale Pühakirja · Aktiivne intellekt on osa hingest ja ühtlasi ebafilosoofiline keel. Nii kuulub ta järgnevad 10 vormivaks printsiibiks inimeses. aastat manilaste kogudusse. · Ta on inimestes individuaalselt erinev, kuid · Juba siis huvitub ta kurjuse eksistentsist. jumaliku loomingu väljavooluna kõiges olemasolev. · Manilased õpetasid, et kurjus on Jumalaga võrdne · Ta võimaldab samas üldist objektiivset tunnetust. iseseisev jõud. (dualism) · Hing · Elu ja otsingud · Hing on tervik, sisaldades mitmesuguseid jõude. · Ta õpetab Kartaagos ja Thagastas. · Hingel on vegetatiivne, sensitiivne ja ratsionaalne · Tüdinenuna Põhja-Aafrikast läheb ta 383 a. võime
kirjutas htul oma toas ja mtles: mis siis, kui ma praegu magan ja näen ainult und? On see üldse vimalik? Ma ju teen kindlasti vahet, millal ma olen ärkvel ja millal ma magan ning näen und. Tema tahtis, et teadmine oleks täiesti kindel, nii et selles poleks võimalik kahelda. Nii et kui me saame milleski vähimalgi määral kahelda, siis me tegelikult ei tea seda. See paneb küsima: kas selleks, et meil oleks teadmine, peab meil olema täielik kindlus, puuduma igasugune kahtlus? See oleks kõige tugevam võimalik õigustus. Ja siis me ütleksime, et teadmine ei ole mitte lihtsalt piisavalt õigustatud tõene uskumus, vaid kindlalt tõene uskumus. "Cogito, ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas) Descartes'i dualistlik interaktsionalism: keha ja vaim mõjutavad vastastikku teineteist. Lisaks sellele on veel olemas okasionalism, mille kohaselt Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma ning
Eluviis: õigluse sidus Aristoteles võrdsuspõhimõttega, kuid orjanduse pooldajana taotles ta võrdsust olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires. Mõistus on inimese kõige jumalikum osa. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Aristotelese maailmapildis ei leidu kohta üksikisiku mina-vormilisele eredusele, tema tahtele ja vabadusele. 6. Descartes’i ratsionalism: tema jaoks olid tähtsad teadmised. Kahtlus: Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud- oli vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistus kõigist eksimustest vabastada oli tema arvates täielik kahtlus. Ta tahtis olla täiesti kahtlusetu- täiesti kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine- tema filosoofia eesmärk. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerum, millega tunnetust tuleb mõõta.
paratamatus; 4)jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus; 5) maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema juht, kes suunab. 10. Descartes- eesmärgiks oli ehitada kõik inimlikud teadmised üles ühtse süsteemida. Dedukstioon on tõene siis kui aksioomid on tõesed. Millistele aksioomidele rajada filosoofia? Tema arvates peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas ta metoodilist kahtlus. Kas filosoofia saaks rajada meelelistele kogemustele, kuid meeled petavad meid vahel. Mõtlen, järelikult olen- uusaegse pöörde moto, ratsionalismi lähtekoht. Subjekt- iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva
Descartest peetakse üldiselt esimeseks tänapäeva filosoofiks. Tõepoolest, umbes 50 aastat tagasi enamik filosoofe oleks öelnud, et Descartes oli esimene oluline 3 filosoof pärast Aristotelest. Descartes soovis, et lugejad pööraksid tähelepanu tema argumentidele ja hindaksid neid lähtudes oma intelligentsist. Ta soovis, et lugejad ei lähtuks teemale oma eelarvamustest, nagu eelnevad otsused, vaid vaataksid teemat uue pilguga. Tema kirjutised omasid väga suurt mõju. Filosoofia pärast Descartest võttis tema argumendid ja seisukohad endale lähtepunktiks ning teisi autoreid enam ei käsitletud. Sellel oli ka sotsiaalne põhjus:. raamatud suunatud prantsuse või ladina keelde ning lugejad väljastpoolt ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja
annaabi.ee 
