9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 ¤ Lapsepõlv - lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. ¤ Baudelaire'i isa suri varakult (pärandus) ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga. ¤ Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat ( kuid teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal) ¤ Baudelaire saadeti Indiasse, pöördus tagasi täisealiseks saamisel Pariisi. (Indiasse jõudmata) ¤ 3 aastat dändielu, tänu isa jäetud pärandusele. Perekond sekkus, Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857
vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Luuletus või maal ei pea liigselt seletama, millest see räägib, pigem võib see ,,paisata esile" tähenduse sellest, mida see kirjeldab. Näiteks selle asemel, et pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid
Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire.................
muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike Inetuse ja õuduse poeet Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis kaasinimesi sokeerida Looming 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". 1869
kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse prantsuse luuletajat Charles Baudelaire'i. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire'i isa suri varakult ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga, kes oli Baudelaire'ile elavaks näiteks, kuidas ta oma elu elada ei tahtnud. Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat. Õppimisest ei tulnud aga midagi välja, Baudelaire'i tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal.
Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus · Peamiseks suunaks sümbolism (kr symbolon- märk, tunnusmärk) · Polnud ühtne koolkond · Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete võimetega; tajus ebamaist ja kõrgemat tõde · Ühisjooned impressionismiga : konkreetsete kujundite asemel meeleolu, mulje Claude Monet, "Impressioon. Päikesetõus " (1873) Claude Monet oli üks kuuest kõige tähtsamast impressionistlikust kunstnikust Prantsusmaal
iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. Kirjandus Tiit Hennoste, artiklite seeria "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 - 1997, nr. 10-11. Dekadents on nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. See levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Dekadentideks peetavad autorid: Charles Baudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolismi eelkäijad ja päritolu Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele
Mõju avaldasid tööstusrevolutsioon Euroopas, urbaniseerimine, kiriku lahutamine riigist, naisliikumine. Uued teadused, füüsikalised uuringud, seksoloogia, inimkeha uuringud. Tehnoloogia kiire areng. Ilmub zanrikirjandus- fantastika, spioonilood, meelelahutuskultuur, Modernse kirjanduse märksõnad: mitmetähenduslik, absurd, subjektivism. Dekatents- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire (vt H. Krulli ,,Prantuse sümbolism") C. P. Baudelaire oli prantsuse tõlkija ja kriitik. Õppis juurat. Õppimisest ei tulnud midagi välja kuna armastas boheemlaslikku eluviisi. Pere saatis ta Indiasse, hiljem tuli Pariisi tagasi. Isa pärandus aitas elada 3 a dändielu. Et ta raha ära ei raiskaks kuulutatu ta teovõimetuks. See sundis Baudelaire kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija.
Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris,
Arusaadavalt tegeleb ta siiski ka kirjandusega aga seda on võimalik vaid öötundide arvelt teha. Ühel hetkel ta tunneb, et peab ametnikutöö maha jätma, ning pühenduma täielikult kirjandusele. 1862. aastal saab tööle silmapaistvas kirjastuses. Hakkab kirjandusringkonnas läbi käima teistega. Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev
romantiline, aga see, mis ta korda saadab ja see, mis välja tuleb ja teda saadab, see on romantilisusest kaugel. Realistlik teos, sest ei ole ainult positiivseid või negatiivseid tegelasi, vaid kõigis oli mõlemat. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 8: 1) Ch. Baudelaire'i elu ja looming, kahe luuletuse analüüs 19 sajand. Ema oli 26, isa 61. Isa oli kõrgem ohvitser ja kunstihuviline (kodus suur raamatukogu ja palju kunsti). Ema on aadlik, kes on ohvitseri tütar. Baudelaire pidas terve elu päevaraamatut, kus ta kirjutab, et vanemad kirgede ohvrid. Baudelaire jaoks oli isa kõige tähtsam. Kui Baudelaire on 6aastane, isa sureb. Emast: teda peab kartma, talle meeldima ja teda armastama tema elegantsuse pärast. Pärast isa surma ema abiellus uuesti. Päevaraamatus: ,,Kui omatakse niisugust poega, ei abielluta uuesti." Astub Lyoni internaatkooli, kuid talle ei meeldi seal, mistõttu läheb Pariisi lütseumisse. Ta
Autor läheb stiilipindade tagant otsekui kaduma ja just seda ta taotles. Tal oli eriline oskus luua sõnastusega otsekui liikuvate piltide jadasid- niiviisi arendas ta oma tekstides välja stseenide vaheldumise, rütmilise visualiseerimise, montaazi-ja dialoogitehnika. 2. Balzaci loomingu iseloomustus Viljakaim realismiautor, prantsuse kirjanduse suurkuju. Esialgu saatis tema kirjanduslikke katsetusi ebaedu. Esimese kirjandusliku edu tõi romaan ,, Suaanid ehk Bretagne aastal 1799". Pärast selle ilmumist asus ta oma põhiteose juurde. Kavandatud hiigeltöö suurejoonelisus peegeldub juba selle koondpealkirjas- ,,Inimlik komöödia" Esimene Balzaci tõeliselt realistlik romaan ,,Eugenie Grandet" kirjeldab just seda varanduseihalust selle ajaloolises ja olustikulises konkreetsuses. Suurteose võtmeromaani ,,Isa Goriot" põhiprobleemideks on raha ja eetika.
· Elulähedus oli ammendunud, inimesed olid väsinud kõige koleda kirjeldamisest, mis on meie ümber · Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde · Iiri päritolu luuletaja, proosa- ja näitekirjanik · Üks estetismi juhtifiguuridest · Moemees ja oraator, iseseisev ja originaalne · ,,Kunst rajaneb valetamisel" · Muinasjutud, jutustused, salongikomöödiad · ,,Kunstnik ei püüa midagi tõestada" · Seos Eestiga: o Noor-Eesti kirjandusliku programmi üheks nurgakiviks oli estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. Romantismijärgne luule · Kaduma hakkas romantismiaegne tundelisus · Esile hakkasid kerkima realistlikud käsitlusviisid · Peagi ka sümbolism ja Sümbolism · Sai alguse Prantsusmaal 19. sajandi viimasel veerandil (revolutsioon) · Parnaslased tuleneb sõnast parnass o Eesmärgiks oli puhas ja täiuslik luule o Objektiivne ilutaotlus
Lõpuks kuulutas Iokaste võidurõõmsalt, et Laiose tapsid röövlid kolme maantee risti peal. O saab aru, et tema tappis Laiose. Pöörane Oidipus otsis lossis oma naist. Ta leidis otsitu viimase kambrist surnuna. Tõde kuuldes oli Iokaste murdunud ja enese surmanud. Surnu kõrval seistes torkas Oidipus enesel silmad peast, et jääda igavesse pimedusse · Dostojevski elu ja looming, ,,Kuritöö ja karistus" või ,,Idioot" Fjodor Mihailovits Dostojevski 1821 -1881 Vene kirjanik, kes pärines põlisaadlist. Dostojevski oli hariduselt insener, lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Aastast 1847 olid Dostojevskil sidemed Petrasevski ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks. Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "Tuld").Aastad 18501854 veetis Dostojevski sunnitööl.
hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud.Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Balzac oli ühtaegu nii varane anne kui hiline debüteerija: esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal (,,Suaanid"), kuid ta oli varjunimede all (näiteks "lord R'Hoone") avaldanud kergemaid romaane juba alates 1821. aastast. Innukast majandustegevusest enne 1829. aastat jäi Balzacile terveks eluks kaela hulk võlgu. Balzac kirjutas umbes 20 aasta jooksul üle 80 teose, millest suur osa koondub ,,Inimlikuks komöödiaks" (lõpliku kava esitas Balzac kirjastustele 1841. aastal; 137 planeeritud teosest sai kirjanik valmis 90). Teosed grupeeris Balzac vastavalt tegevuspaigale: stseenid maaelust, stseenid provintsielust, stseenid elust Pariisis, stseenid poliitikaelust
humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire. Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde. 35. Mis iseloomustab impressionismi? Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundite vahendamine, hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine. 36. Mis iseloomustab sümbolismi? Sümbolismi iseloomustab sõnade kasutamine sümbolitena ehk võrdkujudena, hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi. 37. Kes esindavad eesti kirjanduses uusromantismi?
Tassa, Tuglas, Under Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Siuru luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920 aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailma lõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks
haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire'i luulekogult "Kurja lilled" (Les Fleurs du Mal). Sümbolistlikku esteetikat kujundasid 1860. ja 1870. aastatel Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine. 1880. aastatel väljendas seda rida manifeste ning see tõmbas ligi tervet kirjanike põlvkonda. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
Modernismi kandjateks on progress paljudes valdkondades nn. Teaduse ja tehnik areng, tööstusliku tootmise muutumine massiliseks, ühiskonnakorralduse muutumine humaansemaks jms. , kuid teiselt poolt inimesed võõranduvad elust, toimub linnastumine. Modernismi hoiakut iseloomustab eelkõige UUE otsingud. Poliitikas tõi modernism kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fasism, natsism, sotsialistlik riik. 33. Sajandilõpu märksõnad ja Baudelaire Sümbolism tekkis 19 saj. 80 aastatel Prantsusmaal. Algläte Baudelaire`i luules. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolistide keeles. Sümbolismis hakkas varakult levima ,,kunstkunstipärast" põhimõte . selline fantaasiat toitev kunst leidis palju pooldajaid ja oli suhteliselt populaarne. Sümbolismis võis küll ilmneda kunstnike siiras mure oma ajastu pärast, kuid siiski ei
Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka proosa "Kodunurga laastud" 3 osa Aadu Hint rahvakirjanik, 1930ndtel "Pidalitõbi" ja "Vatku tõbilas", tetraloogia "Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss"
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
Tms oli fanaatiline kinoskäija, see oli 1 ta lemmikuid. Ta oli vabakutseline kirjanik, iga vabak.kirj pidi 1 kord a.-s maksumaksjana oma tulud deklareerima. Selles oli ta väga täpne. Üks riigivanemaist pakkus Tms-le riigi rmtk-hoidja kohta (seal ei pidand sisuliselt midagi tegema), Tms solvus. Üks esimesi preemiaid, mis pandi välja sõjaeelsete ja -aegsete teoste eest (4000 marka) määrati Tms-le. Tms keeldus, et on valesti määratud, arvas, et G. Suits parem (too oli luulekogu välja andnud). Tms tegeles üsna intensiivselt tõlgina, tegelikult midagi ei pakkunud, sest palju populaarteaduslikku. Päris palju pakkusid talle vaid Dostojevski, Wilde, Shaw. Muidu tõlkis puhtalt raha pärast. Tms-e lapsed: tütrest sai alkohoolik, poeg tehnikaülikooliõppejõud, poos end üles. LOOMING: "Juudit" 1921. Üks Tm-e kahest näidendist. Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi,
abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale luuletajanime Koidula ning avaldas tema luuletused ,,Sind surmani!" ja ,,Mu isamaa on minu arm!". Mõlema luulekogu pealkiri räägib tema isikust kui ka tema ajast. ,,Vainulilled" viitab luuletuse rahvuspärasusele: need luuletused on lihtsad nagu aasal kasvavad lilled, aga oma lihtsuses rahale lähedased ja arusaadavad. Koidulat on ennastki nimetatud ööbikuks emajõe rannalt. Ka siin peitub sügavam metafoor: ühelt poolt ööbik tagasihoidlik väike lind, kes varjub põõsastikku ega taha ennast näidata, teiselt poolt aga on ta kõige virtuoossem laululindude hulgas
põhiline armastuslüürika. Kogus «Lained» liituvad järgmisel aastal. Autori teistest praktilise sihiga sügavalt isikliku tundeväljendusega kirjatöödest võiks veel nimetada metoodilist ühiskonnakriitilised teemad ja humoorikad käsiraamatut «Kirjalikud tööd koolis ja kõdu» . rahvaelupildid. Hilisemad kogud kajastavad Peamiselt viljeles Pärn oma kirjandusliku tee eeskätt üksindusmeeleolu. H. luulet on palju algul lastekirjandust. Üksteise järel ilmusid tema viisistatud. Ta on avaldanud ka proosaraamatu lastejuttude kogud «Jutud armsa lastele», «Muistena «Väikesed pildid Eestist». Valikkogusid: jutud noore rahvale» ja «Lühikesed jutud armsa «Luuletused», «Nõmmelill». Sööt ,Karl Eduard lastele» Lastejuttude sarnaselt on väga 1862 - 1950, eesti nõuk. luuletaja
katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende värvide ja rütmide elamuse kirjeldamine. Armastuse kujutamisel kasutas aastaaegu. Lüüriline tegelane oli valges kleidis nagu pulmaline, ääretult rõõmus. Sonett tuleb itaaliakeelsest sõnast sonare ehk helisema. Kirjandusse tõi soneti mõiste Petrarca.
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pani Peeter I aluse vene kirjandu
Nikolai Triik(Liivist parim portree), Kristjan Raud 6) Nad asutasid samanimelide kirjastuse 7) Avaldati ühiskondlikke poliitilisi artikkleid Albumid olid väga elitaarsed( kõrge kultuur). Liikumine tõi kaasa terava poleemika. Rühmitus lagunes loogilistel põhjustel: 1) Esimene Maaillma Sõda 2) Juhid pidid olema paguluses 3) Rühma juhid kujunesid iseseisvateks 3 album sisaldab:Prantsuse sümbolistide luulet Ch Baudelaire ,,Raibe". Johannes Randvere ,,Ruth"- esseeliklühi romaan. Kujutb kirjeldust ideaalsest naisest Siuru- (1917- 1920)- Logo- linnu tiibadega inimene. Selle kujundas Nikolai Triik. Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson- luuletaja; F. Tuglas- eestvedaja; August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper. Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus. Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit
.........................11 10. KASUTATUD KIRJANDUS:........................................................................................................................12 2 2. Autorist Gustave Flaubert (12.detsember 8.mai 1880) oli prantsuse proosakirjanik. Eriti on tuntud tema realistlik romaan ,, Madame Bovary" ja ta piinlikult hoolikas pühendumus raamatu stiilile, mille parimaks näiteks on tema lõputu ,,parima sõna" ja puhta kunsti otsing. (1) 2.1 Iseloom Flauberti iseloomu on kirjeldatud mitmeti. Ta oli uje, kuid samas äärmiselt tundlik ja samas ülbe. Sama vastuolulisus märgib ka tema isiksust: ta oli lapsepõlvest saati ebakindla tervisega ja äärmiselt neurootiline. See priske hiiglane oli tegelikult inimpõlgur ja elust tülgastunud. Tema vihkamine, mis algas lapsepõlves, arenes peagi maaniaks. Gustave Flaubert oli tõepoolest ebaisikliku kunsti vaimustunud kuulaja
Tal on Tartus majamuuseum Tema raamatutest on tehtud filme Tal ei ole ühegi kooli lõputunnistust Kirjanike liidu auliige Rühmitused ja isiksused Eesti kirjanduses Noor-Eesti ja Gustav Suits Huvi maailma vastu Sümbolism (Charles Baudelaire) ja kunst kunsti pärast Noor-Eesti (1905 ilmus I album) Gustav Suits „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ Sümbolistlik luulekogu „Tuulemaa“ (luuletus „Tuulehaud“) Noor-Eesti ja Friedebert Tuglas „Väike Illimar“ „Siil“ „Hunt“ „Hingemaa“ Kuulus ka rühmitusse Siuru ja Tarapita Siuru ning Under, Arbujad ning Alver ja Talvik Rühmitus Siuru kandis edasi Noor-Eesti ideid Marie Under (1883-1980) „Sonetid“- elurõõm, meelelisus „Hääl varjust“- realistlikud ja sümbolistlikud jooned „Mureliku suuga“- elu tumedamad pooled
elu muutus väga vaevaliseks, tal oli kaks pääseteed: esimene oli armastus Anna Losonczy . teine oli sõjaväeteenistus Egeris aastast 1579. elu lõpus sai temast ühiskonna heidik, aastal 1589 kolis taas Poolasse ungari kirjanduse esimene klassik, üldiselt nimetatakse teda ungari renessansi kõige suuremaks esindajaks, tema luules on aga ka keskaja jooni . ta oli oma aja haritud inimene, oskas 9 keelt, tundis ja tõlkis humanistlikke luulekogusid tema luulekogu oli teadlikult komponeeritud; kompositsiooni põhimõte oli lüürilise autobiograafilise teose loomine 3 olulist teemat: armastusluuletused , sõdurid, kodumaa, jumal Barokiajastu kirjandus Péter Pázmány Ungari vastureformatsiooni juht, jesuiit, Esztergomi peapiiskop ja kardinal, kirjanik kirjutas palveraamatu ja jutluseraamatuid moderni ungari keele kujundaja, tema jutlustustes ja protestantidega vaidlevates kirjutistes hakkas ungari kirjakeele tänapäeva vorm ja kõrgstiil kujunema
21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867. Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
