9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 ¤ Lapsepõlv - lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. ¤ Baudelaire'i isa suri varakult (pärandus) ning ema abiellus uuesti kolonelleitnant Aupickiga. ¤ Baudelaire õppis Lyonis ja Pariisis Collège Louis-le-Grandis juurat ( kuid teda tõmbas eelkõige boheemlaslik eluviis ja Ladina kvartal) ¤ Baudelaire saadeti Indiasse, pöördus tagasi täisealiseks saamisel Pariisi. (Indiasse jõudmata) ¤ 3 aastat dändielu, tänu isa jäetud pärandusele. Perekond sekkus, Baudelaire kuulutati teovõimetuks ning talle määrati äraelamiseks kindel pajuk. (Sundis kirjutama) ¤ Baudelaire'i elu armastuseks oli mulatist näitlejanna Jeanne Duval, kes kakskümmend kolm aastat järjest oli Baudelaire'i truudusetu kaaslane. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1. 1857
Tema teost ,,Kurjuse Lilled" peetakse prantuse kirjanduse klassikaks. Ta sündis Prantsusmaal, Pariisis1821. A ja kaotas lapsepõlves oma isa. See-eest olid tal oma emaga väga lähedased suhted. Talle ei mõjunud hästi internaatkoolis emast eemal veedetud aastad. Noorena oli ta küünik ja ebamoraalne. Sellisena kirjeldatakse ka tema loomingut: see oli äärmuslik, vastandlik ja erakordne. Ta kirjutas muuhulgas skandaalseteks teemadeks peetud seksist, lesbismist ning surmast. Baudelaire oli aeglane kirjutaja ja elas oma eluviisi tõttu vaesuses. Küllaltki suure päranduse saamisest hoolimata elas ta võlgu ja oli koguni sunnitud oma emalt lunastust paljuma ja raha laenama. Mingil perioodil ta ei suhelnudki oma armastatud emaga, kuid ema siiski halastas talle. Prantslane kasutas prostitutsiooni teenuseid ja arvatakse, et ta põdes süüfilist ning veel mõnda suguhaigust. Oma elu viimased kaks aastat oli ta halvatud . Charles Pierre Baudelaire suri 1867
Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrreldud põrgulikkuse ja jumalikkusega, headuse ja kuritegudega, õnnetuste ja rõõmudega. Ilmselt tahabki autor mõista anda,
Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus · Peamiseks suunaks sümbolism (kr symbolon- märk, tunnusmärk) · Polnud ühtne koolkond · Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete võimetega; tajus ebamaist ja kõrgemat tõde · Ühisjooned impressionismiga : konkreetsete kujundite asemel meeleolu, mulje Claude Monet, "Impressioon. Päikesetõus " (1873) Claude Monet oli üks kuuest kõige tähtsamast impressionistlikust kunstnikust Prantsusmaal
vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Luuletus või maal ei pea liigselt seletama, millest see räägib, pigem võib see ,,paisata esile" tähenduse sellest, mida see kirjeldab. Näiteks selle asemel, et pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse. Manifestis tunnistasid sümbolistid ühelt poolt tegelikkust ja teiselt poolt ideaalide maailma. Oma esimeses manifestis puudusid neil ühtsed seisukohad. Sümbolistid loobusid tegelikkuse tõepärasest kujutamisest nad vastandusid realistidele ja naturalistidele, samuti olid nad romantilise luule ilutsemise vastu. Sümbolistid püüdlesid
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
Taheti läbi lüüa kultuurirahvana. Nad andsid välja albumeid (5) ehk koguteoseid. I album ilmus 1905 Suitsu ja Tuglase poolt. Suits kirjutas avaartikkli ,,Noorte püüded". Seal sõnastas teemad, mida teha poliitikas, jne. V album ilmus 1915.a. Kõige väärikam oli III album (1909), mis sisaldas Johannes Aaviku ehk Randvere artiklit ideaalsest naisest ,,Ruth". III albumis oli Prantuse sümbolistide luule , tõlkis prantuse keelest J.Aavik. Kõige kuulsam prantuse sümbolist on Charles Baudelaire, nt. luuletus ,,Raibe" (armastus luuletus). Väga kõrgehinnalised ja väärikad köited. Raamatu kujundus tõusis uuele tasemele. Andis välja ajakirja 1910-1911, hiljem köideti ajakirjad kogumikuks, sest need ei levinud väga, rahvas polnud valmis ostma ajakirja. Anti välja originaalteosed, millel oli oma trükikoda. Embleemiga raamatud. Trükikoda kestis kauem, kui rühmitus ise. Noor-Eesti päästis kaks Eesti kirjaniku: J.Liiv ja K.J Petersoni luule avaldamine
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
3 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid