Kuna see reaktsioon pole vaseioonide tõestamiseks eriti suure tundlikkusega, siis pidin teostama ka teise reaktsiooni kaaliumheksatsüanoferraat (II)-ga (K4[Fe(CN)6], kollane veresool ). Hapestasin 2-3 tilka tsentrifugaati HCl-ga ning lisasin mõne tilga kollast veresoola. Alguses hakkas lahus tossama ning värvus heleroheliseks, kuid mõne aja pärast tekkis kergelt pruunikas sade, mis tõestas vaseioonide olemasolu. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4 NH4+ 2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Mustale CuS sademele lisasin lämmastikhapet, soojendasin ning lisasin vett. Seejärel
Sulfiide sade lahustatakse HNO3-s.Selleks lisatakse pestud sademele tsentrifuugiklaasis lähtuvalt sademe kogusest mõned tilgad k HNO3 ja vett (sademega võrdse mahuni). Soojendatakse vesivannis keemiseni ja keedetakse seni, kuni kogu seda on reageerinud ning pruunikat NO2 enam ei eraldu. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3)3 + 2NO + 4H2O + 3S Tekkinud väävel püüda klaaspulgaga eraldada. Bi3+-ioonide eraldamine Cu2+ ja Cd2+ ioonidest Saadud lahusele lisatakse NH3H2O tugevalt selge aluselise reaktsioonini selge ammoniaagi lõhnani ja soojendatakse.Sadestub valhe Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3, lahusesse jäävad [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugitakse. Lahus värvus siniseks. Bi3+ ioonide tõestamine Katseklaasi võetakse mõned tahke SnCl2 kristallid, lisatakse 2M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH)2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2NaCl Sn(OH)2 + 2NaOH + 3Na2[Sn(OH)4]
pruunikat NO2 enam ei eraldu (järele jääb kollakasvalge või sulfiidide tõttu must väävli sade, mis enamasti tõuseb pinnale). 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Bi2S3 + 8HNO3 2Bi(NO3)3 + 2NO + 4H2O + 3S Lämmastikhappe liia eraldamiseks aurustatakse lahust mahuni 2-3 tilka, jahutatakse ja lahjendatakse veega ~1,5 ml-ni. Tekkinud väävel püüda klaaspulgaga eraldada. Bi3+ - ioonide eraldamine Cu2+ ja Cd2+- ioonidest Saadud lahusele lisatakse NH3·H2O tugevalt aluselise reaktsioonini, selge ammoniaagi lõhnani, ja soojendatakse. Sadestub valge Bi(OH)3 või Bi(OH)2NO3, lahusesse jäävad [Cu(NH3)4]2+ ja [Cd(NH3)4]2+ kompleksioonid. Tsentrifuugitakse. Bi3+- ioonide tõestamine Võtsin katseklaasi mõned tahke SnCl2 kristallid, lisasin 2M NaOH lahust esialgu tekkiva Sn(OH)2 sademe lahustumiseni. SnCl2 + 2NaOH Sn(OH)2 + 2NaCl Sn(OH)2 + 2NaOH Na2[Sn(OH)4]
K: Cd2+ + 2e- -> Cd(Hg) A: Cd(Hg) - 2e- -> Cd2+ Teoreetilised alused: Analüüsimeetodi aluseks on elektroodide polarisatsiooninähe. Analüüsitavat lahust elektrolüüsitakse ühe polariseeriva ja teise mittepolariseeriva elektroodiga ja jälgitakse voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendatavast pingest. Selliselt saadud pinge- voolutugevuse ehk voltamperomeetriliste kõverate alusel määratakse kindlaks analüüsitava lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt
Eraldasin sulfiidide sademe tsentrifuugimisel ja pesin seda pesuveega, mis sisaldas 10 ml destilleeritud vett, 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka TAA-d ning kuumutasin pesuvett. Pesemiseks lisasin sademele 1 ml pesuvett, segasin ja tsentrifuugisin. Sulfiidide värvused CuS must Bi2S3 must SnS pruun SnS2 kollane CdS oranzikaskollane Sb2S3, Sb2S5 punakasoranzid Sulfiidide tekke võrrandid Cu2+ + S2- -> CuS Bi3+ + S2- -> Bi2S3 Sn2+ + S2- -> SnS Sn4+ + S2- -> SnS2 Cd2+ + S2- -> CdS Sb3+ + S2- -> Sb2S3 Sb5+ + S2- -> Sb2S5 P2.3 A- alarühma analüüs Lahustasin sulfiidide sademe lämmastikhappes. Selleks lisasin pestud sademele tsentrifuugiklaasi mõned tilgad konts. HNO3 ja vett. Soojendasin veevannis keemiseni ja ka keetsin seni, kuni kogu sade oli ära reageerinud ja NO2 enam ei eraldunud. Kuumutamise tulemusena kadus must värvus, lahus muutus helekollakaks. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S 3CdS + 8HNO3 3Cd(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Töö eesmärk: Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1)kvalitatiivselt 2)kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+, [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+
Katioonide II rühm Katioonide teise rühma kuuluvad Cu2+-, Cd2+-, Bi3+-, Sn2+/4+- ja Sb3+/5+-ioonid. Kuna nende katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma sulfiidide lahutuvuskorrutistest, siis piisab sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide kontsentratsioonist. Sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt lahuse pH-st, seega saab pH reguleerimisega katioone üksteisest eraldada. II-V rühma katioonide
Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+ , [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+
Hg 2+ + 2Cl– → HgCl ↓ valge sade Hg22+ + 2 I– →Hg2I2↓ rohekas sade Hg22+ + CrO42– → Hg2CrO4↓ punane sade Miks värvub sade mustaks? Valge elavhõbe(I)kloriidi sade ammoniaagi vesilahuse toimel muutub mustjashallikaks valge elavhõbeamiidkloriidi ja musta metalse elavhõbeda eraldumise tõttu: Hg2Cl2 + 2 NH3· H2O → NH2HgCl↓ + Hg↓ + NH4Cl + 2 H2O mustjashallikas must Katse 2 Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+ määramine alglahusest Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele sageli ammooniumi ühendeid juurde, toimub NH4+-ioonide tõestamine alati alglahusest või tahkest ainest. Leeliselisest lahusest eraldub soojendamisel NH3, mida saab teha kindlaks järgmistel meetoditel: 1) lõhna järgi, 2) indikaatorpaberiga – märga punast lakmuspaberit hoitakse eralduvates aurudes, NH 3 toimel
vesilahust, segati hoolikalt ning tsentrifuugiti. Tsentrifugaadis tõestati Ag +-ioonide olamasolu KI lahusega. Kõik nimetatud tõestusreaktsioonid andsid tulemusi. Hg22+-ioonide tõestamine Hg22+-ioonide tõestamiseks lisati AgCl ja Hg2Cl2 sademele ammoniaagi vesilahust. Tekkis must sade, seega leidus sademes Hg22+-ioone. Sade värvus mustaks, kuna ammoniaagi vesilahuse tõttu eraldus must metalne elavhõbe. Katse 2. Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+-ioonide määramine alglahusest NH4+-ioonide määramiseks võeti katseklaasi 10 tilka analüüsitavat lahust, lisati konts. NaOH lahust kuni leelise reaktsioonini ning katseklaasisoojendati. Nessleri reaktiiviga märjestatud klaaspulka hoiti eralduvates aurudes. Klaaspulgale tekkis pruun sade, järelikult sisaldas lahus NH4+-ioone. Cd2+-ioonide eraldamine 2 mL analüüsitavale lahusele lisati 1 tilga konts
vesilahust, segasin hoolikalt ning tsentrifuugisin. Tõestasin tsentrifugaadis Ag+-ioonide olamasolu KI lahusega. Kõik nimetatud tõestusreaktsioonid andsid tulemusi. Hg22+-ioonide tõestamine Hg22+-ioonide tõestamiseks lisasin AgCl ja Hg2Cl2 sademele ammoniaagi vesilahust. Tekkis must sade, seega leidus sademes Hg22+-ioone. Sade värvus mustaks, kuna ammoniaagi vesilahuse tõttu eraldus must metalne elavhõbe. Katse 2. Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+-ioonide määramine alglahusest NH4+-ioonide määramiseks võtsin katseklaasi 10 tilka analüüsitavat lahust, lisasin konts. NaOH lahust kuni leelise rekatsioonini ning soojendasin katseklaasi. Hoidsin Nessleri reaktiiviga märjestatud klaaspulka eralduvates aurudes. Klaaspulgale tekkis pruun sade, järelikult sisaldas lahus NH4+-ioone. Cd2+-ioonide eraldamine 2 mL analüüsitavale lahusele lisasin 1 tilga konts
Teguri toomine sulgudest välja 1. Tegurda. a) a4c a2c2 Lahendus: a4c a2c2 = a2c(a2 c) b) 4u 2u3 Lahendus: 4u 2u3 = 2u(2 u2) c) m3n + 9mn3 lahendus: m3n + 9mn3 = mn(m2 + 9n2) d) 5x2 + 5x3 Lahendus: 5x2 + 5x3 = 5x2(1 + x) 2. Tegurda. a) 12m2n 9mn Lahendus: 12m2n 9mn = 3mn(4m 3) b) 16c2d3 + 8cd2 Lahendus: 16c2d3 + 8cd2 = 8 cd2(2cd + 1) c) 5x3 + 10x2 20x Lahendus: 5x3 + 10x2 15 = 5x(x2 + 2x 3) d) x4y2 x3y3 + x2y3 Lahendus: x4y2 x3y3 + x2y3 = x2y2(x2 xy + y)
vask(II)-ioonid. Sinine värvus on tingitud [Cu(NH3)4]2+ -kompleksioonidest. Kuna see reaktsioon pole vaseioonide tõestamiseks eriti suure tundlikkusega, siis pidin teostama ka teise reaktsiooni kaaliumheksatsüanoferraat (II)-ga (K4[Fe(CN)6], kollane veresool ). Hapestasin 2-3 tilka tsentrifugaati HCl-ga ning lisasin mõne tilga kollast veresoola. Tekkis punakaspruun sade, mis tõestas vaseioonide olemasolu. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4 NH4+ 2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS. Cd2+ + 2H2S CdS + 4NH4+ + S2+ B-alarühma analüüs
Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO4 sade. 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42- Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Kahte katseklaasi valati ~2 ml K3[Fe(CN)6] lahust. a) Lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahuse värvus ei muutunud, s.t *FeSCN+2+ iooni ei tekkinud. K3[Fe(CN)6] ei anna dissotsieerumisel Fe3+ ioone. b) Lisasin Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. Lahus muutus häguseks, värvuselt helekollane. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Valasin nelja katseklaasi ~3 ml 0,25 M CuSO4 lahust. a) Lisati 6-8 tilka 0,5M NH3·H2O vesilahust CuSO4 + 2NH3·H2O Cu(OH)2 + NH4SO4 - helesinine hägune lahus.
KUU FAASID, VARJUTUSED Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid VARJUTUSED Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist Kuuvarjutus : +Toimub 3 korda aastas + Täielik kuuvarjutus + Osaline kuuvarjutus Päikesevarjutus: + Toimub kord või...
0,05m 2 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,079 0,278 -0,0225 0,05m C Elektroodide potentsiaalide arvutus Tabel 3 Jrk nr Elektrood Molaalsus Aktiivsustegur Aktiivsus Normaalpotentsiaal teor M ± a± 0 1 Cd/Cd2+ 0,05 0,206 0,0103 -0,402 -0,4606 2 Cu/Cu2+ 0,05 0,577 0,0458 0,34 0,3005 Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed (kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e - elektron, -
0,05m 2 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,079 0,278 -0,0225 0,05m C Elektroodide potentsiaalide arvutus Tabel 3 Jrk nr Elektrood Molaalsus Aktiivsustegur Aktiivsus Normaalpotentsiaal φteor M γ± a± φ0 1 Cd/Cd2+ 0,05 0,206 0,0103 -0,402 -0,4606 2 Cu/Cu2+ 0,05 0,577 0,0458 0,34 0,3005 Kui elektroodil toimub reaktsioon OksOks + ze- = RedRed (kus Oks ja Red on vastavalt aine oksüdeerunud ja redutseerunud vormid, e - elektron, -
Väga kõva materjal,kasutatakse lihvimises. Saadakse liiva ja söe kuumutamisel elektriahjus SiO2 + 3C SiC + 2CO Klaas 6SiO2 + Na2CO3 + CaCO3 = Na2O · CaO · 6SiO2 Liiv, sooda ja kaltsiumkarbonaat sulatatakse kokku 1400-1500°C juures Klaasistumise temp. on 400-600°C Klaasi kõvadus on 5-7 (Mohsi skaala järgi) Klaasi värvus sõltub lisanditest (Fe2+ roheline, Fe3+ kollakas-pruun, Cr2O3 roheline, CoO sinine, Cd2+ kollane, Se; Au punane) http://www.youtube.com/watch? v=LWfCqpJzJYM&feature=related
160 Töövahendid: Universaalpolarograaf Elavhõbetilkelektrood (katood) Elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) 3 mõõtepipetti - 5 ml 4 mõõtekolbi - 50 ml fooni lahus: 1 M 1M Na2SO3x7H2O tahke 0,5 % zelatiini lahus Metallide standardlahused 1mg/ml Töö käik ja tulemused: Kolme mõõtkolbi tegin etalonlahuseid järgmiste metallioonide kontsentratsioonidega (ml): Kolvi nr. Cu 2+ Cd2+ Zn2+ 1 1 2 1 2 2 3,5 1,3 3 3 5 1,5 Neljandas kolvis oli kontrolllahus. Kolvid täitsin peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisasin 0,3-0,5 g naatriumsulfiti lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimumide tekke vältimiseks
Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Peale NH4SCN lisamist ei tekkinud FeSCN2+ iooni ja lahus ei värvunud punaseks. Seega ei anna K3[Fe(CN)6] dissotseerumisel Fe3+ ioone, mida võiski oletada, sest raud on tsentraalaatom selles kompleksis. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2
φm õõ detud(Cu) =φ Ag / AgCl / KCl + E ' m õõ detud =0,199+ 0,083=0 , 282 V m õõ detud(Cd )−¿ φteoreetiline(Cd)=−0,454−(−0,4616 ) =0 , 0076V φ¿ C. Elektroodide potentsiaalide arvutus Jrk.nr. Elektrood Molaalsus Aktiivsustegur Aktiivsus Normaalpotentsiaal φteor m γ± a± φ0 1 Cd/Cd2+ 0,1 0,206 0,0206 -0,403 -0,4527V 2 Cu/Cu2+ 0,05 0,508 0,0403 0,337 0,2958V Aktiivsusteguri γ leidsin käsiraamatust. a1=0,1× 0,206=0 ,0206 Aktiivsuse saab arvutada valemi a=m× γ kohaselt. Normaalpotentsiaal ϕ0 on leitav käsiraamatust.
0,1m Ag/AgCl/KCl = 0,199 V C. Elektroodide potentsiaalide arvutus Aktiivsusteg Aktiivsu Normaalpotentsia Molaalsus Jrk nr Elektrood ur s al teoreetiline m ± a± 0 1 Cd/Cd2+ 0,05 0,206 0,0103 -0,403 -0,4616 2 Cu/Cu2+ 0,1 0,508 0,0806 0,337 0,3047 Aktiivsusteguri leidsin käsiraamatust. Aktiivsuse saab arvutada valemi kohaselt. Normaalpotentsiaal 0 on leitav käsiraamatust. teoreetiline leitakse valemiga . Seega Parandus: Leian Cu2+ aktiivsuse uuesti valemi järgi Järeldus ja katse viga
b) lisati mõned tilgad konts. NaOH lahust, soojendati Eraldus ammoniaagi lõhna, see tõestas NH4+ ioonide olemasolu lahuses c) lisati 0,5-1 ml BaCl2 lahust Tekkis valge sade 1.2 Kahte katseklaasi valati ~2 ml K3[Fe(CN)6] lahust. a) lisati mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahuse värvus ei muutunud, s.t *FeSCN+2+ iooni ei tekkinud. K3[Fe(CN)6] ei anna dissotsieerumisel Fe3+ ioone. b) lisati Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 sade Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused 2.1 Nelja katseklaasi valati ~3 ml 0,25 M CuSO4 lahust. a) lisati 6-8 tilka 0,5M NH3H2O vesilahust lisati 15 tilka 6M NH3H2O vesilahust b) lisati 4-6 tilka 0,2M NaOH lahust 1 c) lisati 4-6 tilka 0,5M NH4Cl lahust d) katseklaasi pandi Zn graanul Zn pinnale tekkis vasekiht 2.2 Katses 2
NH4+ + NaOH NH3 + H2O + Na+ c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Tekkis sade, seega SO42 ioonid olid olemas. SO42- + BaClBaSO4 + 2 Cl- FeNH4(SO4)2- Fe3+ + NH4+ + 2 SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Ei olnud ioone, sest mingit reaktsiooni ei toimunud. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Tekkis sade. Cd2+ + [Fe(CN)6]2- Cd3[Fe(CN)6]2 K3[Fe(CN)6] [Fe(CN)6]3- + 3K+ Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 4 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO lahust. 3 2
= 0,059 2 0,403 log (0,01 0,399) 0,474 V Cd ,Cd 2 = E = katood – anood = –0,474 + 0,813 = 0,339 V Zn → Zn2+ + 2e– /anoodil toimub elektronide loovutamine/ Cd2+ + 2e– → Cd Zn + Cd2+ → Zn2+ + Cd Töö esimene osa Töövahendid: väikesed keeduklaasid, elektrolüüdilahused, vahelahus (KCl või KNO 3) erinevad metallelektroodid, liivapaber, võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektrood), soolasillad (KCl või KNO3), voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool
· Diferentsiaalkõver: Graafik E/V V (titrant), ekvivalent punktis on maksimum · Teine tuletis 2E/V2 V (titrant),ekv. Punktis muutub märk Vedel membraan elektroodid Kasutamine Kristalsed membraan elektroodid Membraan tehakse Ag halogeniididest saab määrata Cl, Br, I- ioone Polükristalliline Ag2S sulfiidiooni määramiseks Mõlemas on Ag- ioonid piisavalt liikuvad et juhtida elektrit läbi tahke keskkonna PbS, CdS ja CuS koos Ag2S membraanid mis on selektiivsed Pb2+, Cd2+ ja Cu2+ F- elektrood: membraan koosneb lantaanfluoriidi kristallist, millele on lisatud EuF2 Eelised · Kõrge täpsus · Kõrge tundlikkus · Lahjadest lahustest tiitrimise võimalikkus · Mitu komponenti ühest lahusest ilma eelneva eraldamiseta · Tiitrimine sademega ja värvilistest lahustest · Võimalus kasutada orgaanilisi lahusteid · Protsessi automatiseerimise võimalus Kasutamine · 1
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Jekaterina Misuna & Marija Mironova VÕRGUTEABETEENUSED (NIS) Referaat Õpetaja Mihhail Karutin Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kohtvõrguga töös on üldine eesmärk pakkuda kasutajatele läbipaistvat võrgukeskkonda, st kõik arvutid peaksid olema võrdselt kättesaadavad. Põhiline komistuskivi sel teel on oluliste andmete (nagu näiteks kasutajakontode) sünkroniseerimine kõigi hostide vahel. Varem oli hostinime püsivuse tagamiseks võimas ja keerukas teenus -- domeeninimede süsteem DNS. Teiste ülesannete jaoks pole sellist spetsiaalteenust loodud. Pealegi ei tasu paljude süsteemiülemate meelest Internetiühenduseta kohtvõrgus DNS-i ülesseadmine end ära. Seepärast töötas Sun välja võrguteabeteenuste süsteemi NIS (Network Information Services). NIS hõlbustab üldist juurdepääsu andmebaasidele ning soodustab informats...
protsessi. Kasutatud kirjandus: Otsingumootor: Google http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/operatsioonisusteemid_lac5700/lac5700_konspekt_ii.html http://webcache.googleusercontent.com/search?oe=utf-8&rls=org.mozilla%3Aen-US %3Aofficial&client=firefox-a&hl=et&q=cache:o_Ydb6AFqQ8J :http://raunz.pri.ee/tty/operatsioonisysteemid_idk3550/opsysteemid_loeng4.doc+m %C3%A4lu+haldamine&ct=clnk http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk4.htm http://www.pld.ttu.ee/~priidu/courses/os/OS2003/OS2003%20-%20Memory%20Slides.pdf http://minitorn.cs.tlu.ee/~nullyks/slaidid.odp
Läbivoolusüsteemid In vivo vs. in vitro testid · Eelised ja puudused · Hind · Humaansus · Andmete tõlgendamine organisatsiooniliselt kõrgemale tasandile ja sellega kaasnevad probleemid RAKUKULTUURID · Primaarkultuur, kalade lõpuse epiteelirakkude kultuur · Monoklonaalsed rakukultuurid, PLHC-1 · Vetikakultuurid · Bakterkultuurid, Vibrio fischeri Lõpuse epiteelirakkude kultuur K+ Ca2+ Cl- Na+ Cd2+ Rakukultuurid · Probleemid selles, kas in vitro testid kirjeldavad protsesse, mis toimuvad in vivo. · Probleem selles, et rakukultuurid on elusorganismi lihtsustatud mudelid ja kõike funktsioone, mis elusorganismil esineb, rakul ei esine. · Areng selles suunas, et asendada loomkatseid. · Praktika näitab, et in vitro katsed ei asenda kaugeltki veel loomkatseid ravimite ja teiste keemiliste ainete ohutust ei osata veel piisavalt hinnata in vitro katsete abil
1. Valasin kolme katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. b) Teise katseklaasi lisasin mõned tilgad konts. NaOH lahust ja soojendasin saadud lahust elektripliidil. c) Kolmandasse katseklaasi lisain ~1 mL BaCl2 lahust. 2. Valasin kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust. a) Ühte katseklaasi lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. b) Teise katseklaasi lisasin Cd2+ ioone sisaldavat lahust (Cd(CH3COO)2). Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused 1. Valasin nelja katseklaasi ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) Esimesse katseklaasi lisain 7 tilka 0,5 M NH 3H2O vesilahust, loksutasin ja seejärel lisain veel 15 tilka 6 M NH3H2O vesilahust, et Cu(OH)2 sade lahustuks. b) Teise katseklaasi lisasin 5 tilka 0,2 M NaOH lahust ja loksutasin saadud lahust. c) Kolmandasse katseklaasi lisasin 5 tilka 0,5 M NH4Cl lahust.
Oktoober Ubuntu server: 2. Oktoober Olulisemad conf failid: 8. Oktoober Iseseisev tunnitöö: 15. Oktoober Tunnitöö (SSH ilma paroolita): 29. Oktoober Tunnitöö krüpteerimine: 5. November Tunnitöö 12.11 sshfs/sftp kasutamine, Roberti kausta mountimine virtuaalmasinaga. Tunnitöö 19.11.2014 - kõvaketta mountimine Tunnitöö 03.12.2014 - Kordamine Kataloogipuu ülevaade: 10. September http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk2.htm / (16-30GB) SWAP 1-1,5x RAM /home Terminalis orienteerumine: 11. September COMMAND KIRJELDUS ls -a Näitab faile ja peidetud faile terminalis ls -l Failide kuvamine terminalis listina ls -l -a/ls -la Failide kuvamine terminalis listina (ka. peidetud failid) ls -lah Kaustade sisu listina, näitab faili suurusi lihtsamal kujul rmdir * Kustutab kõik kaustad mkdir x{0.
c) BaCl2 + FeNH4(SO4)2 – BaCl2 lisamisel tekib valge piimjas sade. Sademe teke näitab, et lahuses on vabu SO42- ioone. SO42- iooni tõestusreaktsioon: SO42- + BaCl2 → BaSO4↓ + 2Cl- Dissotsatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 → NH4+ + Fe2+ + 2SO42- Katse 2. a) K3[Fe(CN)6] + NH4SCN – lahus on helekollane, sadet pole. Lahuses ei ole Fe3+ ioone ja seetõttu ei teki ka värvilist [ Fe ( SCN ) ] 2+ ühendit. b) K3[Fe(CN)6] + Cd2+ - lahusesse tekib oranžikas sade, lahus ise kollane. Cd3[Fe(CN)6]2 sademe teke tõestab, et lahuses eksisteeris [Fe(CN)6]3- kompleksioon. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katse 3. Seitsmesse katseklaasi valasin Fe3+, Zn2+, Cu2+, Co2+, Ni2+, Pb2+ ja Al3+ ioone sisaldavat soola lahust. Neile lisasin tilkhaaval 0,1 M NaOH lahust kuni tekkis sade. Tekkinud sademete värvused on tabelis 1. Sademega lahused jagasin võrdselt kahe katseklaasi vahel, et ühte lisada konts
rasklahustuva BaSO sade. 4 Tekkis valge sade, seega lahuses oli SO42- ioone. Valge 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Reaktsiooni ei toimunud ning see näitas, et lahuses pole Fe3+ ioone. Kaaliumheksatsüanoferrat(III) on väga püsiv, et ioonid ei pääse lahusesse. Lahuse värvus ei muutunud. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Tekkis sade. trikaadmiumheksaferraat K3[Fe(CN)6] 3K+ + [Fe(CN)6] Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust.
NaOH lahust ja soojendada. Kui lahuses on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja seejärel
2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 = 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand FeNH4(SO4)2 = Fe3+ + NH4+ + 2SO42- FeNH4+ + SO42- = Fe3+ + NH4+ + SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ioone? Kuna muutust ei toimunud, pole lahuses Fe3+ ioone ning lahus ei värvunud punaseks. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kuna tekkis sade, siis see näitab komplektsiooni eksisteerimist lahuses Kirjutada Fe(CN)6 3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand. K3 Fe(CN)6 + NH4SCN = K3 Fe(CN)6 + NH4SCN Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. K3 Fe(CN)6 = K+ + K2 Fe(CN)6
on NH4+ ioone, on tunda eralduva ammoniaagi lõhna. c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl2 lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH3H2O vesilahust, loksutada ja
SO42- + Ba2+ + 2Cl-→BaSO4↓ + 2Cl- SO42- + Ba2+→BaSO4↓ Kirjutada FeNH4(SO4)2 dissotsiatsioonivõrrand. FeNH4(SO4)2 → Fe3+ + NH4+ + 2SO42- 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust Kaaliumheksatsüanoferraat(III) a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Muutust ei toimunud, seega lahuses pole Fe 3+ ioone ja lahus ei värvunud seetõttu punaseks. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN– ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada [Fe(CN)6]3- iooni tõestusreaktsiooni võrrand. 3Cd2+ + 2[Fe(CN)6]2-→ Cd3[Fe(CN)6]2 kaadmiumheksatsüanoferraat(III) Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. K3[Fe(CN)6 ]2 ↔ 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2
saamiseks (Karik ja Truus 2003). Peale kaadmiumoksiidi on tuntumad ka CdS ehk kaadmiumsulfiid, mis on värvuselt sidrunkollane kuni oranzpunane, CdSe kaadmiumseleniid (tumepunane) ja CdTe 6 kaadmiumtelluriid, mis on kas tumehalli või pruuni värvi. Neid saadakse lihtainete sulatamisel või reageerimisel gaasifaasis, vastavate vesinikkalkogeenide toimel Cd2+-soolade lahustesse ja teiste meetoditega. Eelpool nimetatud kolme ühendit kasutatakse päikesepatareide ja fotodioodide materjalina. Kaadmiumsulfiidi kasutatakse fototakistites, õlimaalide värvainena ning klaasi- ja keraamikavärvides, samuti on see ka teatud pooljuhtlaserite aktiivkeskkond (Karik ja Truus 2003). 2.3 Ühendid fosfori, arseeni ja antimoniga Neil kolmel ühendil on sarnaseid omadusi nad on hallid, pooljuhtomadustega õhus ja vees
Näitab kogu orgaanilise aine hulka Kui KHT on BHTst väiksem, pole seda vett mõtet reovee puhastusjaama viia, sest pole bioloogiliselt lagundatav Küllastunud lahus- lahus on lahustunud max. gaasi hulk. Seda väljendatakse küllastus protsendi abil. Kompleksühendid- iooni või molekulide moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonorakseptorite järgi. Kõige levinumad kompleksi moodustavad ühendid on D ja F elemendid (orbitaalide järgi) Gligandid Cd2++CN-[CdCN]+CN-[Cd(CN)2]+CN[Cd(CN)3]-+CN-Cd(CN)42- Ligandide arv sõltub tsentraalaatomist. Ligandid on üldiselt metalli suhtes mitte spetsiifilised. Hemoglobiinis on tegu raua kompleksiga, klorofüllis magneesium ühendid/kompleksid. Spetsiifilised ligandid: veres hemoglobiin, töötavaks osakeseks raud, mis seob O2-te rauakompleksi külge. Aminohappe ja humiinaine ühend. Sisaldab ka metalli aatomeid.
c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO 42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Kas lahuses oli nimetatud ioone? Kirjutada soola dissotsiatsioonivõrrand ja ioonide tõestusreaktsioonide võrrandid. 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH 4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd 3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Kirjutada K3[Fe(CN)6] dissotsiatsioonivõrrand. Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Nelja katseklaasi valada ~3 mL 0,25 M CuSO4 lahust. a) ühte katseklaasi lisada tilkhaaval 6-8 tilka 0,5 M NH 3H2O vesilahust,
Reaktsioonivõrrandeid koostades kasutada tioatseetamiidi asemel sõltuvalt keskkonnast kas H2S või (NH4)2S a) MnSO4 lahusele TAA lahuse lisamisel MnSO4 + (NH4)2S → MnS↓ + (NH4)2SO4 Mn2+ + S2-→ MnS↓ b) NiSO4. lahusele TAA lahuse lisamisel NiSO4 + (NH4)2S → NiS↓+ (NH4)2SO4 Ni2+ + S2-→ NiS↓ c) CuSO4. lahusele TAA lahuse lisamisel CuSO4 + H2S → CuS↓+ H2SO4 Cu2+ + S2-→ CuS↓ d) CdSO4 lahusele TAA lahuse lisamisel CdSO4+H2S → CdS↓+ H2SO4 Cd2+ + S2-→ CdS↓ e) Hg(NO3)2 lahusele TAA lahuse lisamisel Hg(NO3)2 + H2S → HgS↓+ 2HNO3 Hg2++S2- → HgS↓ f) SbCl3 lahusele TAA lahuse lisamisel 2SbCl3 + 3H2S → Sb2S3 ↓+6HCl 2Sb3++ 3S2- → Sb2S3 ↓ Mis on põhjuseks, et osa sulfiide sadeneb happelises, osa aluselises keskkonnas? Happelises keskkonnas sadestuvad ühendid, mille lahustuvuskorrutis on väga väike (väiksem kui 10-25).
· Eutrofeerumine - veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- H3O+ ja lämmastikuühenditega (toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise) gaasid metalliioonid: Fe2+, Fe3+, Ca2+, Mg2+ jne. saasteelementid: Co2+, Ni2+, Sr2+, Cd2+, Ba2+. 71 72 12 18.02.2018 Ohtlikud ained vees Raskmetallide allikad
K K+ Na Na+ Li Li+ reageerib veega Sr Sr2+ elektrolüüs Ca Ca2+ Mg Mg2+ reageerib hapetega Al Al3+ C võrdluseks Zn Zn2+ Cr Cr2+ Fe Fe2+ Cd Cd2+ koksiga reageerib hapetega Co Co2+ sulatamine 2+ Ni Ni Sn Sn2+ Pb Pb2+ H2 H+ võrdluseks Cu Cu2+ Ag Ag+ kuumutamine
miks muutub looduslikus veekogus pH happelisemaks. *Kindlasti on vees gaase (mõned neist reageerivad veega, teised mitte). 2+ 3+ 2+ 2+ *Vees on alati mitmeid metalliioone: Fe , Fe , Ca ,Mg jne. Kui nende ioonide kontsentratsioonid on normaalsed, siis on nad loomulikud vee komponendid. Liiga suure kontsentratsiooni puhul tekitavad nad aga reostust. Saasteelementideks loetakse Co2+, Ni2+, Sr2+,Cd2+, Ba2+. Ohtlikud ained vees *raskemetallid * muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaniidid, tsüaniidid * aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid, fenoolid, klorofenoolid *polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH): antratseen, krüseen, fenantreen, naftaleen- *amiinid * pestitsiidid Reovee puhastamine Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse
Viib samuti apoptoosini. Fas ligandilt läheb signaal kaspaaside rajale. Granzymes viib ka läbi kaspaaside apoptoosile. Caspase (cysteine aspartate protease). Kiiresti toimub? Interferoonid, siis NK rakkude maksimum ja viiruse tiiter on maksimaalne viiendal päeval ja viiru spetsiifiliste CTLide maksimum saabub pärast seda. NK -(Natural Killer) 5-10% tsrkuleerivatest lümfotsüütidest, suur osa võib oll apaigal lümfisõlmedes või organites CD2 ( osa IL-2 retseptorist) CD 16 – olemuselt IgG tüüpi komplekside püüdmiseks Fc retseptor Fas L Perforiin ja “granzymes” CD94/NKG2- C tüüpi lektiin-inhibiitor retseptor AR aktivatsiooni retseptor Kui viiruse poolt nakatanud rakk ei näita mida tal sees tehakse, ei päästa see midagi. NK rakule on kahtlane, see rakk läheb hävitamisele. Tapmismehhnismi võib käivitada ka opsoniseeritud rakk, millele on kinnitunud mingi antikeha.
värvained, kumm, patareid) tootlemisel või põletamisel. Kaadmiumi saaste allikateks on ka mineraalväetised ja fungitsiidid. - Kuna kaadmium on suhteliselt hästi lenduv, on ta põhiliselt sissehingatav mürk. Sissehingamisel koguneb kaadmium kopsudesse, akumuleerudes seejärel maksas, neerudes ja põrnas. - Ligi 15% mürgitusjuhtumitest lõpeb surmaga. Erinevalt Pb2+ ja Hg2+ ioonidest absorbeerivad Cd2+ ioone edukalt taimed. Taimedes jaguneb kaadmium enam-vähem ühtlaselt kõigi kudede vahel, mistõttu välimise lehekihi eemaldamine ei aita siin saastust vähendada. - Kaadmiumi absorbeerivad edukalt ka mitmed seened. - Loomse päritoluga toidutooraines leidub kaadmiumi põhiliselt siseorganites nagu maks ja neerud ning piimas. Pikaajalisel manustamisel koguneb kaadmium inimorganismis peamiselt maksa ja neerudesse. 0,2-0,3 mg Cd/g neerukorteksi kohta põhjustab viimase tuubulite kahjustusi.
Oma MHC molekule kandvad rakud on NK ründe eest kaitstud Toime erivormiks Ak kaudne rakuline tsütotoksilisus Aktiveeritud NK toodavad tsütokiine reguleerivad immuunvastust Efektormehhanismid sarnased T-lümfotsüütidele, aga märklaudraku äratundmine toimub teisiti: nad liiguvad kehas ringi ja otsivad nakatunud rakke. Rakkude pinnamarkerid: T-rakud: TCR(/ või /); CD3, CD2, CD5, lisaks võivad olla CD28 jne Th-rakkudel CD4 Tc-rakkudel CD8 B-rakud: BCR (pinnaimmuunoglobuliinid), CD19, CD20, lisaks võivad olla CD40, CD5, FcgRII, CR1 jne NK-rakud: CD2, CD16 (FcgRIII) CD56 , CD94 (killeri Ig-sarnane retseptor-KIR), puudub CD3 22. I ja II tüüpi T-helperite (Th1 ja Th2) iseloomustus ja tähendus immuunvastuse regulatsioonis. Antigeenide, dendriitrakkude ja tsütokiinide roll T rakkude
Esmatutvus personaalarvutiga. Eesti Majandusjuhtide Instituut. Tallinn 1994. [9] Jaak Pihlau. Printerid. AS Külim. Tallinn 1996. [10] Valdur Poll. Personaalarvuti operatsioonisüsteem MS-DOS 5.0. Eesti Majandusjuhtide Ins- tituut. Tallinn 1993. [11] Elvis Seppar. Arvutiweb. http://arvutiweb.ee/ [12] Zack Smith. The 8086 / 80286 / 80386 / 80486 Instruction Set. http://home.comcast.net/~fbui/intel.html [13] Jüri Vain. Operatsioonisüsteem Linux. http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ [14] Wikipedia, The Free Encyclopedia. http://www.wikipedia.org, artiklid 2006. ja 2007. aasta seisuga. 68
rltoclrrļatsioort vorielcįes siīrrusrrrodulatsioorriga rrrärgatavalt vektordiagramnl' on kuuetaktilisele toiteuruiurdurile vastav tnootori trtagtretvoo tlluututtrise takti rrragnetvoo vektori Igat järgneva tak'ri tnagnetvoo vektorit võib kirjeldada eelnenud suļrtes. cD2:8'l1 + a0' kus Qa) on ajas nruutuv vektoL, rrris 50 Hz siinuspinge korral pidevalt kasvades saavutab onra ruaksimumr'äättuse 1/6 perioodi elrļ< 3'3 rrrs jooksul' Astrrrelise pinge keskväärtrrs on suurenr nirrg seetõttu võib,
annaabi.ee 
