Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas. Holden: tasakaalutu, närviline, pikka kasvu, nägi vanem välja kui oli, egoistlik, arg, hoolimatu, hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud
Kordamisküsimused kohustusliku kirjanduse kohta. (Need küsimused peaksid teile andma aimu, kui täpselt tuleb loetud tekste eksamil teada ja millele tähelepanu pöörata. Eksamil tulevad küsimused pole täpselt needsamad, kuid kui te oskate neile vastata, siis oskate vastata, siis oskate tõenäoliselt vastata ka eksamiküsimustele.) Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? o Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik missugusel tänavanurgal näkku karata. Niisugusena nagu ta on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses on ta hõlmamatu. o Kui meilt vahel küsitakse, mida me mõtleme, ja me vastame: ,,Ei midagi", siis võib see mõnel puhul olla vale. Armastajad teavad seda väga hästi. Aga kui
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi?
“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4. Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus inimene tunneb, et... a) ta on siia maailma paisatud enne, kui on saanud selgust selles osas, kuhu ta täpsemalt sattunud on ja kas ta üldse tahab siin olla b) maailm tundub talle võõras, ebakohane ja vastuolus tema endaga. Sedasi määratles eksistentsiaalset situatsiooni Camus, kes on öelnud ka seda, et me omandame elamise harjumuse enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger määratleb eksistentsiaalset situatsiooni öeldes, et inimene on Dasein (siinolu, kohalolu, maailmas olemine), mis on tema kõige sügavam ja fundamentaalsem ontoloogiline tunnusmärk ning kõik edasine järgneb sellele. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta on seotud kahtlusega, kas
ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt
- konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika võrdne eeposega - jutustav kirjandus tänapäeval Autor - võib näidata suhtumist kaudselt - võib olla tegelaseks - võib sekkuda sündmustesse Olulisemad žanrid - suurvormid eepos ja romaan - väikevormid valm, novell, jutustus Eepos - värsivormiline suurteos ( maailma loomisest, jumalate tegudest,
Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Pascal kutsub inimest pilliroogks kuna inimene on täpselt sama nõrk, sama habras, sama haavatav. Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi? Absurditunne ei küsi aega ega kohta- see võib igalpool, igal ajal näkku karata. Tõde on absurdne kuna on faktid (räägivad tõsiasjadest ent ei õpeta midagi) ja teooria (seletab kuid ei tõesta). Vastuhakk homse suhtes. Inimesed elavad tuleviku nimel, ent inimene kuulub ajale seega eesmärk mille nimel elatakse on kõige suurem vaenlane. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on absurditunde põhjuseks
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Teosed on väga poliitilised. Eksistentsialism On nii filosoofia- kui ka kirjandusvool. Tekkis II maailmasõja eel ja ajal, taustaks on traagilised sõjasündmused, mis panid elu mõttes kahtlema. Eksistentsialismi eelkäijad on filosoofid S. Kierkegaard (1813-1855), M. de Unamuno (1864-1936) ja M. Heidegger (1889-1976). Eksistentsialismiga sarnaneb ka Kafka looming. Kirjandus ja filosoofia on eksistentsialismis tihedalt seotud, selle peaesindajad Jean-Paul Sartre ja Albert Camus on võrdselt tuntud nii oma filosoofiliste kui ka ilukirjanduslike teoste poolest. Eksistentsialistid lähtuvad inimese täiesti konkreetsest individuaalsest eksistentsist, inimene seisab iga päev eluliste valikute ees ja tema olemasolu piirab surm. Eksistentsialistide arvates on elu, mida elatakse end indiviidivälise eesmärgi teenistusse andes (allumine massiteadvusele; riigi, ühiskonna või religiooni käskudele),
Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 8 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda. Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Sveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on imelik ja sõimasid teda, kuna see polnud ju nende mure, kuidas teistel läheb; 3)tollane seltskond tõmbas selge piiri kihtide vahele Mõskin ületas need, tema jaoks oli oluline
Sest ennem oli ka ülejõe leitud alasti mehe laip. Sõjast läbikäinud ja ellujäänud ja kodulähedal tapeti rahapärast. Mees oli koju jõudmas, sõda oli lõppenud ja niivõrd surnud mees, et tapab teise mehe rahapärast. Sõja koleduse edasiandmine läbi emaarmastuse. Alles vaid inimestevarjud, muud neis pole. ,,Toome helbed" Impressionism, tunnuseks tundmuste edasi andmine. Sündmustiku pole, on impressioon. Peategelane tüdruk, kelle kohta teised arvavad, et ta on jõudnud mehele mineku ikka, aga Leeni mängib ikka veel nukkudega. Tuleb maailmavahetus. Nukkudega mängides, kuuleb põõsaste taga sahistamist õde Marie Kustaga ja uus tundmus, et ta tahaks ka midagi sellist. Kusta ehe traktorist, robustne, romantikat pole. Leeni tundmuse ajal jookseb ei tea kuhu, jõeäärde, kohtab Vidrikut. Vidrik püüab kala. Leeni küsib, kas Vidrik võileiba tahab, teeb selle talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber
E. Wharton Kellel on nõrk iseloom, see ei ole inimene, vaid asi. S. R. N. Chamfort Suur inimene näitab oma suurust sellega, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. T. Carlyle Inimene, kes oskab asetada ennast teiste seisukohale ja kes saab aru nende mõtteviisist, ei tarvitse kunagi muretseda oma tuleviku pärast. O. D. Young Kes ei ole kunagi lootnud, ei tunne kunagi meeleheidet. G. B. Shaw See, et ta oli sunnitud varjama teatud osa oma elust, andis talle ausa inimese reputatsiooni. A. Camus On inimesi, kellel on raha, ja on inimesi, kes on rikkad. C. Chanel Vaesel on rohkem lapsi, rikkal rohkem sugulasi. Tundmatu Ma usun vaikuse distsipliini ja võin sellest tundide kaupa rääkida. G. B. Shaw Puhkevat õit tuleb otsida äikesejärgses vaikuses, mitte enne. Hiina vanasõna Tähelepanu ei vääri mitte ainult need, kes ületavad raskusi, vaid ka need, kes neid loovad. Tundmatu Ilma vähimagi kahtluseta silmitseme ammu kustunud tähtede valgust. T. Lehtinen
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend
Ja seal on jälle selline nukker varjund, üsna tihti kirjutab luhtaläinud elu saatusest. Mingil x põhjusel läheb inimestel järsku halvasti. Siin on kummalised juhtumid ja inimese elu läheb hoopiski teiseks. ,,Kaelakee", ,,Onu Jules","Miss Harriet". ,,Kaelakee" tegelasteks noor abielupaar, mees on väikeametnik ja naine on loomulikult kodus ja tal on pidev tahtmine natukene silma paista, sest ka tema on lugenud ilusaid romantilisi romaane. Järsku selline lugu, et mehele antakse kutse ballile, koos naisega. Naine leiab, et midagi pole selga panna. Kraabivad kokku viimase raha ja naisele ostetakse imekena kleit. Ootab ainult oma balli, et saaks tantsida ja särada. Kleit pole täiuslik, kui kleidi juures pole ehet. Raha ka pole. Naisele tuleb meelde, et tema pooltuttav sõbranna on riikam ja tal on ehteid ja laenab ühe briljantkaelakee. Kõik on jube hästi seal, sõidavad ballilt tõllaga koju, paneb käe dekoltee kohale ja briljantkaelakeed ei ole. Aga see
publitsistlike vahenditega. Näiteks soovis kirjanik, et ta teoseid ei esitataks ainult laval, vaid loetaks nagu iga teist kirjandusteost. Seetõttu kirjutas Shaw igale näidendile põhjaliku eessõna, kus selgitas oma dramaatilisi kavatsusi. Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. Knut Hamsun (1859 1952) Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1920) K.Hamsun (kodanikunimega Pedersen) on sündinud Norra sisemaal Lomi kirikukülas Gudbrandsdalis. Ta vanemad põlvnesid talupojasuguvõsadest samast
Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik. Aristoteles ei jaganud Sokratese usku seaduste õiglasesse olemusse. Seadused on inimeste looming Looduslikud objektid omavad loomulikke liikumise ja paigalseisu printsiipe. Igal elemendil on loomulik koht ja loomulikud liikumised. 1)Universumi keskel on maa, seda katab vee sfäär (10 x mahukam), õhu sfäär, ja tule sfäär, mis piirneb Kuu orbiidiga. Universum on lõplik, sest muidu poleks olema keskpunkti. Maailm on lõhestatud: alates Kuu orbiidist alates koosneb kõik eetrist. 2) Elementidel on loomulik koht ja loomulik liikumine. Neli elementi liiguvad oma loomuliku koha suunas, viies aga liigub täiuslikult ringjooneliselt ja igavesti. Olevas on diskreetseid ja pidevaid suurusi. Diskreetseid kirjeldavad arvud. 10 Pidevad suurused: (1) joon on "piiristatud pikkus", (2) pind on "piiristatud laius", (3) keha on "piiristatud sügavus"
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid
hakkas ka ise nutma ja kogeles: " Aga härra Mouret, ma armastan ju teid! Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda. See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus. Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega. Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset
Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu. Need ilmusid üldpealkirja all "Pisinäidendid sõjast" (1919) ning pajatasid sõja mõttetusest Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" Deemon oli ingel, keda Jumal karistas. Deemon vihkab maailma ja t
seletatav filosoofiliste süsteemide abil. . Inimene saab läbi isikliku valiku valida esteetilise, eetilise (lähtuda kohustusest) ja religioosse etapi vahel. Meeleheide – inimene on kogu aeg meeleheitel. Esteetiline elustiil viib paratamatult meeleheitele. Inimene teeb esteetilise valiku, kuna seda peetakse üldiseks normiks (seda tunnustatakse). Ka eetiline valik viib meeleheiteni. Religioosne valik – inimene teeb lihtsalt valiku, millega ta elab (nt valin sõbra, elukoha). A. Camus – eksistentsialist. Kui kõik on mõttetu, siis ei ole ka oluline see, mida me ema surmapäeval teeme. Elu on paratamatult absurdne, inimene pole võimeline absurdsusest üle astuma. „Mäslev inimene“. Tuleb elada hetkes. Ei ole olemas igavesi tõdesid – inimene otsustab aina uuesti, kuna kõik on mõttetu, tuleb kogeda võimalikult palju. Väärtus on meeletutes kogudes. Olemus on absurdne, maailma vastu tuleb mässelda. Sartre – elu on olemuslikult mõttetu. Ei jumal, ei loodus ega
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai
paranoiaga · mõistatuslikkus raskolnikov(haritud, taibukas, õilis, täiesti vaesunud, aga andis viimased kopikad marmeladovi perele, õigustas oma käitumist) · moraalsus kas pärast religiooset elu on kõik lubatud(viimne kohtupäev ei tulegi, kas siis saab tappa ja röövida) · erinevad ühiskonnaklassid · nihilism inimese elul ei ole mõtet, seotut utilitalismiga seotud(maksimaalne kasu kõigile inimestele) · füüsiline vs psüühiline karistus · vaesus probleemid · vaesus alkoholism, prostitutsioon, kuritegevus, eneseväärikuse kaotamine, (oluline probleem 1860 venemaal, roskolnikov oli väga vaene tudeng, et oma õpinguid jätkata, heal arvamusel endast, arvas, et väärib head elu, palju probleeme, vähe raha,
Ta tajus mrs. Ramsay’ga seoses paljusid asju, eriti midagi, mis teda teadmata põhjustel erutas ja häiris. Ta oleks tahtnud, et naine näeks teda talaaris, mingis protsessioonis. Dotsent, professor – ta tundis end kõigeks võimelisena ja nägi end juba –, aga mida vaatas mrs. Ramsay? Üht plakatit kleepivat meest. Kael õieli, sest ta oli lühinägelik, luges mrs. Ramsay valjusti, et need “külastavad siinset linna”. Missugune hirmus töö ühekäelisele mehele, hüüatas ta, niimoodi redeli otsas kõõluda! – kaks aastat tagasi oli viljakoristusmasin kuulutuse kleepija vasakust käest ilma jätnud. “Lähme kõik!” sõnas ta edasi liikudes, just nagu oleksid ratsutajad ja hobused täitnud ta lapseliku rõõmujoovastusega, mis laskis kaastundelgi uinuda. Sest kuigi nad olid linna jõudnud ja kõndisid peatänaval, kus vankrid munakividel mööda põrasid,
Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm - Ravic võtab ta kaasa, veidi vastutahtsi, kahetsedes, et naisele tähelepanu pööras. Too aga haarab kinni
Kari hakkas välja mõtlema endale reegleid, mis takistaks edaspidi selliseid asju juhtumas. Esimene reegel oli see, et valiti mingi tootem ja see sümboliseeris seda kadunud karjajuhti. Tootemiga seotult on alati keeld teda tappa. Enamasti on selle tootemiga seotud ka mingid rituaalsed toimingud. Aja jooksul kippus see tootem asenduma inimesekujulise jumalaga. Ta väidab, et religioon on alguse saanud Oidipuse kompleksist. Ei tohtinud tekkida olukorda, kus kõik naised kuuluvad ühele mehele. Kõik ühiskonnaga seotud tunnused ja jooned hakkavad ka tekkima tänu sellele hüpoteetilisele sündmusele. See võis nii olla, aga see ei pruukinud. Selles on seletatud ühiskonna ja religiooni teket ürgkarja müüdi alusel. S. Freud "Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus", "Ahistus kultuuris" ja "Teiselpool mõnuprintsiipi" (kaks osa, aga üks raamat), "Inimhinge anatoomiast", "Argielu psühhopatoloogia", "Unenägude tõlgendamine"
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika poln
Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi. Habitus ei ole mitte ainult teadmine või kompetents või stiilitunnetus, vaid see on praktiline, see on kehastunud. Oluline ongi see, et Bourdieu meelest pelgalt keelelisest või tunnetuslikust lähenemisest ei piisa, vaid tuleb vaadata praktikat, eriti kehapraktikaid. Ka sõna otseses mõttes - kõndimine, kehahoiak,
jutustaja toon, kui ta mainib II maailmasõja suurima ohvrite arvuga pommirünnakut, milles Vonnegut ise imekombel ellu jäi? Minule jäi mulje, et jutustajal oli täiesti ükskõik sellest Dresdeni pommitamisest, sest jutustaja ütles: „Esimesel päeval ei juhtunud midagi, kuid teisel päeval sai surma sada kolmkümmend tuhat inimest. Eks ta ole.“. Peatüki lõpu poole rääkis jutustaja veel, kuidas igal pool olid majad leekides ja inimesed surnud, kuid see toon tundus olevat suhteliselt neutraalne. 29. Kirjelda Kilgore Trouti tegelaskuju. Milliseid väärtusi võiks Trout sümboliseerida? Kas tema tegemised on kooskõlas või on eristatavad mõningad vastuolud? Põhjenda. Kilgore Trout oli selline veider ja keeruline isik. Ta kirjutas igasuguseid ulmeromaane, kuid need talle raha sisse ei toonud. Troutil oli aga väga hea fantaasia. Ta suutis inimestele nii hästi valetada, et nad uskusid, et see ongi tõde. Näiteks kui Maggie White küsis Troutil tema
Vastandub teadlikule minale. Varju on vaja teadvustada, et iseennast tunda ja arendada. Inimene peegeldab oma varju teistele, aga eneses ei näe. Varju ei tohi alla suruda. Varju ja teadliku mina võitlusel tekib arenemiseks vajalik energia. Enda varju äratundmine on valulik protsess. Anima on naiselik alge mehes. Mehe naiselikkuse ideaal tuleb emast, hiljem projetseerub teistesse naistesse. Abielludes oma naisesse, see tekitab konflikte. Kui anima ilmub mehele ka muudes vormides (v.a. ema) on projektsioon maha võetud. Ideaal liigub ajas vastupidi. Poiss ema. Noor mees noor naine. Vana mees tüdruk. Tugeva animaga mehed on irratsionaalsed ja sentimentaalsed. Animus on mehelik alge naises. Projetseerub kangelastena, nt filminäitlejad. Animus on tükkidest koos, ta pole kindlapiiriline isik. Tugeva animusega naine on ratsionaalne, kindlameelne. Anima/animuse kokkupõrge võib viia konflikti või kiindumuseni. Nende mõju egole on tugev.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
