Ramilda kiri Indrekule ,,Tõde ja Õigus, II osa" Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Tõepoolest, kõigist inimestest ilmas sobite just teie kõige paremini mulle sõbraks. Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust
12 klass Kõik me oleme surmamõistetud Surm on üks läbivam sündmus Camus teoses ,,Võõras". Iga inimene sureb ükskord. Igaüks kujundab oma elu erinevalt mõni seda põletades, mõni rahulikult ja tasapisi, kuni ta lõpuks vanadusse sureb. Camus romaan ,,Võõras" algab peategelase Meursaulti ema surmaga. Ta oli saatnud oma ema vanadekodusse, kuna elu koos temaga on olnud juba piisavalt pikk ning pika peale polnud neil enam millestki rääkida. Oma ema matustel jättis Meursault endast südametu mulje. Tema silmist ei tulnud mitte ainsatki pisarat ning ta lahkus kiirelt. Just see saigi üheks oluliseks tõendiks tema kohtuprotsessile, milles talle mõisteti surmanuhtlus. Teine surmaga seonduv sündmus toimus teose keskel
1.Nad tõid kaelakee Inglismaalt tagasi muidu oleks Prantsusmaa kuningas aru saanud, et kuninganna armastab kedagi teist. 2.Härra de Treville'i musketärid võitsid kardinali Tema Eminentsi kaardi-väelased D'Artagnan, Athos, Porthos jaAramis 3.Musketärid tulid maha kõrtsi ees, mille silt kujutas Püha Martinit, kes loovutab poole oma mantlist vaesele. Teenritel kästi hoida hobuseid saduldatuna ja nad pidid iga hetk edasisõiduks valmis olema. Sõbrad astusid kõrtsi ja istusid lauda. Keegi võõras Port-hosele ettepaneku juua kardinali terviseks. Porthos vastas, et teeb seda, kui võõras omakorda kuninga terviseks joob. Võõras kisendas, et ta ei tunne ühtegi teist kuningat peale Tema Eminentsi. Porthos sõimas teda joodikuks. Võõras tõmbas oma mõõga tupest. Nad tapsid selle mehe hüppasid kolmekesi hobuste selga ja kihutasid minema, Porthos tõotas aga oma vastasele, et pistab ta läbi kõigi vehklemiskunsti reeglite kohaselt. 6
mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linna osas ja raha pole tal ka eriti palju
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha
,,Mul pole kodo, kun ma kuiva, mul pole tare, kun tahene." Tarvastu. H II 55, 306/7 (39). 1896. Ka siin on tegemist ,,Vihmaloitsuga", tsiteerin miks: ,,Ei ale esä tare tennü egä veli paari pannu Ole ei esä tennu tarre, võõras nurga nukertenu, ole ei veli pannu paari võõras kivi kergitenu, külä esä tennu tare, võõras saina saisma pannu." võõras veli pannu paari, Sellele on kõige lähemal ,,Eesti Rahvalaulu antoloogia tüüp 1628 Vaeslaps tahab võõras saena saesaten, süüa [Vaeslaps Vaeslaps itkeb ema-isa]: võõras nurga nukerden. ,,Külä olõ, kelt ma küsü,
maailm- küsima- mees- eksisteerima- nimi- auaste- nõusolev- tutvus- - naine- lugema- kohus- austama- sõbrad- kasutama- tõsine- suudlema- võõras- lähedane- kohtumine- -- - vanus- idamaine- rumal- teistsugune- läänelik- igaüks- tundmatu- kombeks- kohal olija- oma- vana- üksteisele- Välja nägema- Ainult- Rääkima- samuti-o Suruma-- vanem-e Zestikuleerima- sellepärast- Teadma- tavaks- Meelde jätma- alati-
· Keskkond: kavandatav oht või hirm · Kiindumus: ebakindlus kiindumuses Ainsworth ja Bell 1970.aastal viisid läbi väga huvitava eksperimendi, mis on baseerunud ühele kõige põhilisematest inimeste emotsioonidest: hirmul. Seda nimetatakse: Veider situatsioon. Eksperiment seisnes järgnevatest etappidest: 1. Ema ja laps tulid koju. 2. Ema ja laps jäävad üksi, laps mängib mänguasjadega. 3. Võõras siseneb tuppa, räägib emaga. 4. Võõras läheneb lapsele. 5. Ema lahkub toast. Laps jääb toppa võõraga. 6. Ema tuleb tagasi. 7. Ema lahkub koos võõraga. Laps jääb üksinda. 8. Võõras tuleb tagasi, proovib lapsega mängida. 9. Ema tuleb tagasi. 10. Võõras lahkub. Vaatlejad uurisid 4 eripärasust lapse käitumises: a. Jagatud ärevus b. Lapse valmidus õppimiseks c
Mis on abielu plussid ja miinused? Ametlik abiellumine pole eriti mõistlik, kuna see piirab oluliselt inimesi kohustusi ning õigusi. See on väga emotsionaalne otsus. Paar armastab teineteist nii palju, et nad on nõus nende piirangutega. Ametlikult tasub abielluda juhul, kui paar on kindel, et veedavad terve oma elu teineteise kõrval. Naistel on eelis, et nad võivad abielus olles ükskõik kellega lapse saada, igal juhul läheb sundviisiliselt see võõras laps mehe lapsena kirja ja abielumees peab kandma poole võõra lapse ülalpidamiskuludest. Selliseid juhuseid on vähe, kui abielumees jätab abielunaise alles, kuna see võõras laps pole tema oma. Kui üks abikaasadest peaks surema mingil põhjusel, siis pärib teine abikaasa igal juhul vara ja tal on õigus samas majas või korteris edasi elada. Minu arust on see väga positiivne, kuna raske oleks uue elu peale edasi minna, kui abikaasa on hukkunud, kuna vaja oleks endale
korrapärale. Kirjandusse tuli absurdi mõiste ühes eksistentsialismiga pärast II maailmasõda. Kui Camus oli 34-aastane, visandas ta päevikusse oma loomingu olnud ja tulevased teemad: Absurd, Mäss, Kohtumõistmine, Piinatud armastus ja Parandatud looming ehk Süsteem. A b s u r d i t e e m a s i s a l d a b t e o s t e s : ,, V õ õ r a s " - ,, S i s yp h o s e m ü ü t " - ,, C a l i g u l a " ja ,,Arusaamatus." Suurem osa absurdi mõiste filosoffeerimist esineb teostes ,,Võõras" ja ,,Sisyphose müüt." ,,Võõras" Albert Camus kirjutab 1940. aasta mais oma päevikusse: ,,Võõras on valmis." Camus on 26-aastane. Neli aastat tagasi oli ta alustanud tööd oma esimese romaaniga, mis ei saanudki kunagi valmis (,,Õnnelik surm" ilmus alles pärast autori surma). Selle kirjutamise ajal sündiski mõte ,,Võõrast", esimesed märkmed uue romaani jaoks pani Camus kirja 1937. aasta aprillis: ,,Jutustus - mees, kes ei taha ennast õigustada
on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud Alzeerias. Camus teenis elatist ajakirjanikuna ja oli juba avaldanud kaks köidet artikleid. Ent kaugel Pariisist, Prantsusmaa kultuurikeskusest, ei pälvinud need tööd tähelepanu. Sõda viis ta pealinna, kaasas oli tal valmis käsikiri, mis ilmus raamatuna pärast Prantsusmaa okupeerimist 15. juunil 1942. aastal algtiraaziga 4400 eksemplari.
Pimedas ei seletanud silm enam midagi ja Kalevipoeg jättis asja sinnapaika. Kui ta oleks edasi jahtinud, poleks meil enam metsades hunte ja karusid. Tööst ja vihast väsinud, otsis Kalevipoeg endale kohta, kus puhata, laotas hobusenaha maha ja uinus. Hommikul tõi sõjakuller kuningale sõnumi, et Viru randa olevat paadid sõudnud. Kalevipoeg käskis kulleril sõnumi viia, et Viru mehed sõtta läheksid ega kardaks raskusi. Kui Kalevipoeg uuesti magama heitis, ilmus kuskilt pilvedest võõras vanarauk. Kalevipoeg teda ei teadnud, kuid lahke võõras tundis küll Kalevipoega. See oli kangelase vanaisa. Ta kuulutas, et Kalevipoja pahateod ei jää karistamata ning kadus siis äkki. Kalevipoeg uinus, kuid ärgates ei mäletanud ta rauga jutust midagi. Kuningas käskis sõnumitoojal virulastele tema käsk edasi anda. Tee peal kohtas käskjalg varest, kotkast, kaarnapoega, hunti, karu, nälga ja katku, kes kõik olid juba sõda külastanud. Kohale
tõmmatud. Ravimid olid topsidesse valmis pandud ja ka kellaaeg oli topsidele kirjutatud. Köögis sai ka külmkapp sildi külge. Koju tulles ootas ees alati lõbus memm, kes kohe küsis kui uks käis, et kes tuli. Kõik vastasid alati nimepidi ja rääkisid oma päevast memmega. Memmel aga oli alati nõud pestud ja kartulidki kooritud, kui olid asjad valmis pandud. TEGEVUSE EESMÄRK: Memme kohanemine uues keskkonnas. Et ta tunneks ennast võõras kohas hästi ja saaks oma elutegevusega hakkama ja tuleks toime igapäeva tegemistega. Tähtis oli see, et ta saaks ka toimetada ega jääks voodile istuma ning ei tunneks ennast kasutuna. Talle meeldis ise endaga hakkam saada ilma kõrvalise abita. Ja asi toimis nii memmel kui ka perel.
on koostanud Lembit Teinbas, kuid raamatu kirjutamisest on osavõtnud ka Enn Tarvel, Leho Lõhmus, Mati Nappus, Enn Kasemaa jne. Lepatänava talu Arhivaalide seast valisin, Lepatänava talu, kuna see asub mu kodule lähedal ja tean milline see kinnistu hetkel välja näeb. Lepatänava talu omanikuks oli kuni 1937. aastani Hans Mäeberg. Arhivaalist tuli välja, ta soovis oma kinnisvara müüa Karl Tambergile. Talu müümise põhjuseks oli vanadus. Talu ostja oli omanikule võõras ning varasema kogemuse oli saanud Võhmuta mõisa pidajana. Uueks omanikuks sai 47 aastane K.Tamberg ning elama hakkas seal oma 37 aastase naisega. Uue omaniku perre kuulusid veel kuue aastane poeg ja 15 aastane tütar. Karlil tuli talu eest maksta 3680 krooni. Lepatänava suuruseks oli kokku 20, 41 ha. Põllu ja aiamaad 4,22 ha, heinamaad 9,27, karjamaad 5,50 ha, ehitus ja õuemaad 0,31 ha, teid 0,25 ha ning kraave ja vett 0,26 ha. Talu normaal rent aastas maa eest oli 340kr.
kultuuriajaloo olnud rahvusliku iseteadvuse jõuallikas, aga see on olnud ka tõsine takistus kultuuridevahelisele vastastikusele mõjule ja sellest lähtuvale arengule" (Honko 1970: 12). Võõra kultuuriga saab kohtuda välismaal. Keeruline oleks hinnata võõrast kultuuri ilma sinna reisimata. Seetõttu käivad nii antropoloogid kui ka etnoloogid ekspeditsioonidel. Paljud inimesed asuvad uude kultuuriümbrusse kas tööle, õppima või elama. Võõras kultuuris kohanemine koosneb mitmest etapist. Eelnevalt on võimalik teha ettevalmistusi, et uues keskkonnas edukalt hakkama saada. Alguses on võimalik teadmisi hankida raamatutest või ajakirjadest. Alles uues kultuuris elades on võimalik läbi reaalsete situatsioonide õppida. Võõras kultuuris tuleb meeles pidada, et eri kultuurid ei ole erineva väärtusega, vaid on lihtsalt erinevad. Kultuuridevahelisi erinevusi märgates ei tohiks neile väärtushinnanguid anda
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus
Kolm musketäri on lugu d'Artagnani nimelisest noorest Gaskoonlasest (provints prantsusmaal, sealseid inimesi peetakse eriti temperamentseteks) kelle elu unistus on saada kuninglikuks musketäriks. Kuna ta isa on Musketäride ülema Treville hea sõber, annab isa talle ühel päeval hobuse, mõõga, raha ja soovituskirja ning saadab ta Pariisi, härra Treville juurde. D'Artagnan asub teele, ning peatudes ühes kõrtsis, solvab teda üks võõras. D'Artagnan asub ,,tõelise gaskoonlasena" kohe temaga võitlema ja kaotab. Ta näeb veel kuidas võõras rääkis kellegi Mileediga. Kui ta toibub avastab ta et ta soovituskiri on kadunud. Võõras oli olnud Kardinali käsilane ning arvas, et kiri mis sisaldab härra Treville nime peaks kardinali huvitama. D'Artagnan, aga vannub et lööb võõra maha kui peaks teda veel kunagi nägema. Jõudes lõpuks Pariisi, läheb ta otsekohe Musketäride majja
vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki võõrastele tunne, et olen vaikne ja kohati üleoleva olekuga. Selle negatiivse omadusega tegelen pidevalt, et mitte jätta halba esmamuljet. Pigem ma jälgin võõras seltskonnas pikemalt teisi, et mis inimestega tegu on ja kui olen leidnud endale sobiliku inimese kellega juttu ajada, siis asun asja kallale. Oma elus on mul olnud palju muutusi ja palju võõras keskkonnas olemist. Samas see on mulle kasuks tulnud, sest tunnen, et minu kohanemisvõime võõras keskkonnas on väga kiire. Kui on samade huvidega inimesi, siis suudan väga kiirelt kontakti luua. Pigem olen muidugi kuulaja tüüp ja tahes-tahtmata hindan inimesi nende vestlemise sisukust teistega
Temagi isa suri varakult. Pere majandusraskustest hoolimata läks Camus'l korda pääseda Orani ülikooli filosoofiat õppima. 1934. a liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga. Astus aasta hiljem välja. 1930. aastast alates kimbutas teda tuberkuloos. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse, samas hakkas tegelema teatriga, asutas 1935. a töölisteatri, kus tegutses nii näitleja kui ka dramaturgina. Võttis osa vastupanuliikumisest. Samaaegselt kirjutas ta esikromaani "Võõras" (1942; ek. 1966, 1989) ja essee "Sisyphose müüt" (1942; ek. 1972, 1989). Camuse "Katk" sai tema menukaimaks teoseks (ek. 1963, 1989) "Mässav inimene" avaldas Camus 1951.a (ek. 1996) näidend "Caligula" (1944; ek. 1989) romaan "Langus" (1956; ek. 1989) Katk Romaani "Katk" sümbolid otse kutsuvad nägema teose taustana Teise maailmasõja katastroofi ja seda põhjustanud "pruuni katuku" - fasismi. Sündmustiku äralõigatus muust maailmast ja
Rakvere Eragümnaasium 12.A klass A.Camus ,,Võõras" Uurimus Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus 1. Autorist, loomingust 2. Teose analüüs 2.1 Loo kaardistamine 2.2 Jutu püramiid 2.3 Ühe sündmuse lahti kirjutus 2.4 Analoogia graafiline kujutamine 3. Hinnang teosele 3.1 Milliseid mõtteid teos tekitas 3.2 Kelle võtaksid sõbraks ja miks? 3.3 Kokkupuuted tänapäevaga 3.4 Kas ja miks soovitan teistele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus
30ndate alguses: tööpuudus, infaltsioon, enesetapud. Kesksele kohale tõuseb inimest õilistava paraku traagiliselt lõppeva armastuse teema. Kolme sõpra ühendab viha ja põlgus maailma vastu: Otto peab autoremonditöökoda, Lenz viimase romantikuna huvitub veel poliitikast, Roberti ja Pati armastus lõppeb Pati surmaga. 1940 romaan ,,Armasta oma ligimest" Remarque kujutab ühe kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Emingrandi jaoks on võõras taevas, võõras keel, võõrad seadused, võõras kord- see on vaimne üksindus. Möödunu on reaalne, olevik ja tulevik tumedad. Armastus sunnib hulljulgemalt tegutsema: tagasipöördumine Saksamaale lootusetult haige naise surivoodi juurde viib enesetapuni. 1946 ,,Triumfikaar" on üks Remarque'i tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll radu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on olnud Saksamaal suure haigla peakirurg, 1933
· võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost, Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, 3 · meest tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1.1 Vastu- ja kaastervitamine Tervitusele tuleb alati vastata. Tervitamine ei tohi olla lärmakas ega häirida teisi inimesi. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Kui keegi võõras tervitab teie kaaslast, siis on viisakas vastata. Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta tervitamata. Kui oled oma tuttavat liiga hilja märganud ega jõua enam tervitada , siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada. Kui näed oma tuttavat mitu korda päevas on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda kui üldse mitte! Sobilik oleks lihtsalt naeratada ja noogutada. 1.2 Külalise vastuvõtt ja saatmine
Mesaric räägib oma artiklis moslemite (eelkõige naiste) riietumisstiilist ning riietuse detailidest. Ta analüüsib just eriliste riiete kandmise põhjust ning jõuab järeldusele, et näokatet ei kanna naised vaid selle pärast, et nad on islamistid, vaid pigem just seetõttu, et rõhutada oma rahvuslikku kuuluvust Sarajevos. Mesarici ja Seljamaa tekstid ei ole esmapilgul minu jaoks absoluutselt sarnased, kuid taipasin, et mõlemad tekstid kujutavad endast rahvusliku kuuluvuse rõhutamist võõras kultuurikontekstis. Seljamaa artiklis kirjeldatakse, kuidas venelased tähistavad Eestis võinädalat ning Mesarici artiklis, miks kannavad Sarajevo moslemid näokatet. Põhjus on sama. Mesarici artiklis oli kirjas ka selline huvitav punkt, mis kirjeldab, et moslemiks ei saada vaid seetõttu, et inimene on sündinud moslemite perre ning seal üles kasvatatud, vaid tegelikult läbi teadliku otsuse saada uskujaks. See oli minu jaoks midagi uut, sest olen pigem arvanud,
2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt a. isik, kes murrab valduse ja kehtestab uue valduse omastamise eesmärgil Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärk a. Ilmajätmine ja enda kasuks pööramine b. Omanikusarnase seisundi loomine 2. Tahtlus 3. Omastamise ebaseaduslikkus Omastamise koosseis Objektiivne koosseis 1
Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti, ise sinna asetuma ning suuresti andma sõnavara selle kõige kirjeldamiseks. Kui Köler ise võetigi omaks, jäi tema looming võõraks ja on seda siiani
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Hille Pajupuu kirjutas raamatu teemal „Kuidas kohaneda võõras?“ ning loetud artikkel oli teemal „Mis on kultuur“. Artikkel on kirjutatud kultuuride erinevuste teemadel, ehk siis mis on täpsemalt kultuur, mis on kultuuride vaheline suhtlus, kuidas kultuuri uuritakse ja tõlgendatakse, kuidas toimub kohanemine võõras kultuuris jne. Ühesõnaga artikkel oli suhteliselt hariv ning sellistest teemadest oled küll teadlik kuid ei teadvusta, kuidas toimub üleüldiselt kultuuride vaheline suhtlus. Artiklis tulid välja mõned väga huvitavad faktid minu jaoks ning tooksin need siin kohal välja: • Mis on kultuuride vaheline suhtlus - selles punktis toodi välja selline fakt, et tahest tahtmata suheldes erinevate kultuuride vahel tuleb mängu vastavate isikute isikuomadused
Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti, ise sinna asetuma ning suuresti andma sõnavara selle kõige kirjeldamiseks. Kui Köler ise võetigi omaks, jäi tema looming võõraks ja on seda siiani
Kuigi varsti sai poiss oma peavaludest lahti ja tõmbas kulda nagu magnet, millal iganes vaid tahtis, ei olnud see sugugi parem, sest ta muutus kurjaks ja halastamatuks inimeseks. Andekuse koormaks olemine võib väljenduda ka selles, et inimesi võidakse nende teadmiste ja oskuste pärast kadestada. Samuti võidakse teise inimese teod endale omistada. Mozarti ,,Reekviemi" tellimisega on seotud kummaline asjaolu . ,,Reekviemi" tellis Mozartilt tumedas keebis võõras, kes palus teose tingimata lõpetada kindlaks tähtajaks. Suure täpsusega ja korrapäraselt saatis võõras, kes keeldus nimetamast oma nime, honorari. Hiljem selgus, et salapärane võõras oli muusikaharrastaja ning helilooja-asjaarmastaja krahv Walseggi teener. Krahv andis sageli tellimusi tuntud muusikuile, nimetamata oma nime, ja esitas teoseid hiljem kodukontsertidel oma loominguna. Nagu eelpool mainitud, võib anneteks nimetada ka isikuomadusi, teisisõnu oskusi, mis
reedab. Politseiülem Adye. Tegelastevahelised suhted on üpris erinevad. Marvel soovid iga hinna eest Gfiffinit reeta. Samas kardab ta teda, sest Griffin lubas ta reetmise korral tappa. Kuna Griffin on veetnud palju aega üksi, siis on ta aru kaotanud ning Kemp saab sellest aru ja tahab, et Griffin esimesel võimalusel arreteeritaks. Tutvustavad lõigud Ühel veebruaripäeval saabub võõrastemajja ,,Tõld ja Hobused" kummaline võõras. Ta keeldub riideid seljast võtmast , tema nägu on sidemeis ja ta ei välju peaaegu üldse oma toast. Ehkki saabunu on eeskujulik üüriline, hakkavad muidu nii rahulikus Ilpingi külas levima jutud, et võõras on kuidagi seotud teiste kummaliste sündmustega, mis seal aset leiavad... ,,Mind haaras võimas nägemus sellest, mida võiks tähendada nähtamatuks muutumine inimesele. Seda nägemust ei varjutanud ükski kahtlus. See tähendas salapärast jõudu, vabadust. Kujutlege vaid
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisid
..". Eva-Lotta rääkis neile, et vana Gren olevat liigkasuvõtja. Punased roosid viisid omaga kaasa Andersi, aga Kalle ja Eva-Lotta jäeti lossi tuppa luku taha. Peagi suutis Kalle oma osava mõtlemisega välja selgitada kuidas luku tagant välja pääseda ja saab teada kuhu punased roosid viisid Andersi. Anders oli viidud Jonte juurde. Kalle ja Eva-Lotta läksid vana Greni katusle, et sealt paremini näha kas Andersiga on kõik korras. Redeli peal kuulsid nad, et vana Gren ja keegi võõras mees, rohelistel garabiin pükstes vaidlesid võlakirjade üle. Võõras mees lubas vana Greniga kohtuda kolmapäeval tavalises kohas. Ta palus, et vana Gren võtaks kõik tema võlakirjad kaasa. Kalle ja Eva-Lotta jälgisid katuselt Jonte pool toimuvat ülekuulamist ning kui asi kisus halvaks, lahendas Kalle olukorra sellega, et ta lasi ragulkaga Jonte toa pirni katki. Pimeduses sai Anders põgenema ning algas jooks punaste rooside eest
Marie Under (1883-1980) "Sädemed tuhas" (1954), Ääremaile (1963) + 3 valikkogu patriootlikud teemad, paguluse üldised soovid ja lootused Gustav Suits (1883-1956) kogu "Tuli ja tuul" (1950) mälestused kodumaast, poliitilised seisukohavõtud, maapaomeeleolud arbujad ja nende kaasaegsed: Bernhard Kangro (1910-1994) Karl Ristikivi (1912-1977) 17 luulekogu paguluses "Inimese teekond" (1972) Loodusluuletaja inimene võõras, muutunud maailmas nn kadunud põlvkond: Kalju Lepik (1920-1999) "Tuulisui" rühmituse kokkukutsuja vastupanuluule, kirjanik võõras maailmas, maapaos olemise mõtestamine traditsiooniline vorm, assotsiatiivne luule, rahvaluule mõjutused, intertekstuaalsus Raimond Kolk (1924-1992) Ivar Grünthal (1924-1996) murdekeelsus luule sõjast ja erootikast, autobiograafil. ja ajaluule
otsejoones tema sinna abielupaari mõrvani. Selle uurija nimi oli Rick Walker. Rick uuris ja puuris seda juhtumit, kuid edasiviivaid niidiotsi ta ei leidnud. Walker vaatas selle abielupaari mõrva pilte ning oli väga näost ära. Walker oli näost valge nagu lumi, kuid seda naist ja meest ta ikkagi ei tundnud. Walker käis mööda maju ringi ja küsitles abielupaari naabreid ja sõpru, kuid midagi uut ta teada ei saanud. Kuid äkki tuli üks võõras mees politseijaoskonda ja rääkis, et abielupaari mõrvas on süüdi keegi nende seast. Politseinikud olid täiesti nõutud, nad hakkasid meest küsimustega pommitama, kuid kui võõras mees nägi Walkerit sai mees infarkti ning ta viidi kiiremas korras haiglasse. Politseinikud palusid arste, et nad ilmtingimata teeksid nii, et mees ära ei sureks. Mehe nimi oli Carl Grey. Carl oli mitu kuud koomas, kuid ühel päeval ta ärkas koomast ülesse
Võõrandunud töö Karl Marxi arvates on inimene üks osa loodusest- tegutsev ja reaalsusesse lülitatud inimene, kes töö kaudu on ühiskondlik, sest just seda töö oma loomult on. Töö võõrandumine aga on kapitalistlikus ühiskonnas loomulik ning seda on võimalik kaotada vaid töö tulemust inimestelt võõrandava ühiskonna purustamisega. Marxi arvates on võõrandumine tööst täiesti võõras ja omane vaid klassideta ühiskonnas. Tööline muutub üha enam vaesemaks, mida rohkem rikkust ta toodab, mida rohkem kasvavad tema toodangu võimsus ja maht. Mida rohkem kaupu ta loob, seda odavamaks kaup muutub. Aina kasvav ja aina enam tarbiv ühiskond ise loob olukorra, mil orjastab end justkui kapitali võimusesse. Töö ei tooda ainult kaupu: ta toodab ka iseennast ja töölist kui kaupa.. Asi, mille inimese töö toodab või produkt, on vastandunud tööle ja on tootjast sõltumatu.
Juhan Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" · ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" on eesti korpusepoiste lahingulugu. Paljude eesti poste saatuseks oli võidelda võõras sõjas ja võõras mundris, oli ka neid, kes mobiliseeriti N liidu sõjaväkke, Nii juhtus ka siis Autori endaga, kes sattus eesti ajateenistusest punaaremeesse. · Autor kirjeldab 1941 aasta suve Eesti territoriaalkorpuse võistleja silmade läbi. · See on fragmentaarium, mis pakub kimbu lihtsaid eesti elulugusid · See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu
1930ndate põhiseaduslik kriis kui murdepunkt Eesti ajaloos Eesti Vabariigi peatse sajanda sünnipäeva puhul on paslik heita pilk toimunud sündmustele, et neist õppides targemana tulevikule vastu seista. Palju on olnud häid hetki - Eestit teatakse uuendusmeelse riigina; palju on olnud halba - sõjad, kriisid, võõras võim. Siiski pole see alati võõras võim olnud, kes meid endid piiranud on. Kuidas muutis 30ndate põhiseaduslik kriis Eesti ajalugu? 1930. aastate alguses olid arutelud põhiseaduse muutmise ümber muutunud väga teravaks, sest mitu järjestikust valitsust ei suutnud Eestit majanduskriisist välja tuua ja "poliitiline lehmakauplemine" muutus rahva seas üha ebapopulaarsemaks. 1933. aasta oktoobris heakskiidetud põhiseaduse paranduste kohaselt tuli riigivanem valida otse rahva poolt viieks aastaks
provokatsioonidele. Seetõttu toimus ka meie taasiseseisvumine veretult. Vaatamata raskustele oleme suutnud säilitada ka oma kaunikõlalise emakeele Eestlane on olemuselt tõsine ja jahe. Meie paesel kaldapealsel ja vaesel maal, lõputu halli taeva all elavadki karmid ja karedad inimesed. Meil on harva põhjust rõõmustamiseks. Tänavatel kõnnivad inimesed on tihti mornide või isegi kurjade nägudega. Kui eestlasele tuleb vastu mõni võõras, kel nägu naeru täis, siis eestlane ei vasta naeratusele. Eestlasel tekib pigem küsimus, et mida ta naeratab siin-kas mul on midagi viga või? Kas see võõras on purjus? Äkki hoopis narkouimas? Ta on võõraste suhtes lihtsalt umbusklik. Me võiks vähemalt püüda olla natukene soojemad ja rõõmsameelsemad. Ei maksa nii palju vinguda ja toriseda - ega sellest midagi paremaks ei lähe. Märkame parem positiivseid asju ja inimesi enda ümber!
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa
MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori
kommentaaride või käitumisega. Tuleks oma uue ajutise asumaa religioosse tausta kohta huvi tunda juba enne kodust lahkumist. Emotsioonid, mis tekivad võõra kultuuriga kohtudes võivad olla erinevad. võib selguda, et varasemad õpitud hoiakud ja eelarvamused, kuidas teistega tuleks käituda, ei pea paika. Võõraid kombeid võid tundma õppida ka juba välisriigis olles. Viisakas küsimine kohalike kommete kohta on alati tunduvalt parem kui teadmatuses ebasünnis käitumine. Selleks, et võõras kultuurikeskkonnas suuremate probleemideta hakkama saada tasuks viisakusele tavalisest veidi rohkem tähelepanu pöörata, siis on uude ühiskonda sulandumine lihtsam. Näiteks tuleks endale selgeks teha, millal ja mille üle naerda sobib. Kuigi Euroopas ringi reisides saab enamasti hakkama inglise keelega, on siiski mõistlik omandada kohalikus keeles vähemalt igapäevaselt kasutatav sõnavara. Inimesed on meelitatud, kui pöördud nende
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas
,,Mõistjaid ja mõtlejaid on väike arv inimesi, kellest ka väga vähe lugu peetakse," nii oli see valgustusajal ning kipub olema ka tänapäeval. Voltaire laidab ka kitsast maailmapilti ja enesekesksust, üleolevust ja upsakust. Ei taheta näha oma ninaalusest kaugemale. Uus võetakse vastu skeptiliselt, nagu Voltaire oma teoses ütleb: ,,Meie siin tillukesel porihunnikul ei mõista ju midagi, mis maistest tavadest vähegi erineb." Kõik, mis meile uus, on võõras. Sageli vaadatakse sellele viltu ka siis, kui see enam nii uus ei olegi. Hoolimata sellest, et ei saada iial teada kõiki looduse saladusi ja mis asjade taga tegelikult peitub, peetakse end kõige targemaks, arvates kõike teadvat, või vähemalt palju rohkem kui teised. Tsitaat, ,,seda, millest sa üldse aru ei saa, tuleb ikka tsiteerida keeles, mida ise kõige vähem oskad," peab üsna täpselt paika. Need, kes ise asjast midagi ei tea, püüavad
Ida-Euroopa juudikogukonnas 9. Milliste riikide kirjandusega seostub eelkõige mõiste neorealism? Tooge näiteks kaks autorit. Itaalia (Alberto Moravia, Elsa Morante) 10. Mitmest osast koosneb Marcel Prousti peateos, mis on selle pealkiri ja mis aastatel see algselt ilmus? ,,Kadunud aega otsimas" (seitsmes osas ilmunud aastatel 1913-1927) 11. Millal ilmusid esimest korda Albert Camus' romaan ,,Võõras" ja essee ,,Sisyphose müüt"? Kus sündis Albert Camus? Camus sündis Alzeerias; ,,Võõras" ja ,,Sisyphose müüt" ilmusid mõlemad 1942 12. Nimetage kolm 20. sajandi Skandinaaviamaade kirjanikku. Kes võttis Rootsi kirjanduses esimesena kasutusele sisemonoloogi? Knut Hamsun, Karen Blixen, Astrid Lindgren; sisemonoloogi kasutas esimesena Eyvind Johnson 13. Mitmest episoodist (peatükist) koosneb James Joyce'i romaan ,,Ulysses"?
Ühe kopika eest osteti enam kui kodu rubla eest, sellepärast oli ka raha seal igal pool halvema hinna peal kui Eestimaal. Hannus jäi mõttesse. Tema südames oli küll segadus, kuid mis tal üle jäi? Kui Raadi Villem tõtt rääkis, miks siis ka Hannus ei pidanud õnne katsuma minema? Tal oli kange mõistus kui ta ka tagantjärele kahju sai, siiski ei andnud ta kergelt järele. Ometi ei olnud ta armastust naise vastu kutsutada saanud. Teisel hommikul kostis üks võõras hääl õues. Tiiu tegi kambriukse lahti ja mõisa korratüdruk Mai tuli tuppa. Mai silmis oli meeleheide, kui ta nägi, et Hannus oli juba lahkunud. Ta rääkis, et Hannusele võib tekkida probleeme, kui ta KõrtsiPriiduga nõnda suhtleb. Eile õhtul tulnud käsk Priidut vahi alla saata ja üht võõrast hulgust otsima, kes rahvast maalt välja petta tahab. Ehmatunud Tiiu ei saanud algul sõnagi suust. ,,Halastagu jumal" , ütles ta vaid ja langes nuttes istme peale.
EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega
Näiteks kui Maarja esmalt Jaapanisse jõudis ja tualetti läks siis ei julgenud ta potile istudagi sest selle juures oli nii palju erinevaid nuppe ja tulesid. Hiljem selgus, et kui seal üks punane tuluke põleb, siis üldse ei tohigi potile istuda, tee mis tahad, pead rohelise tule süttimist ootama. Kõige tavalisemaks võib lugeda ilmselt selle, et autor ei osanud peaaegu oma vahetusaasta lõpuni orienteeruda tänavatel, sest kui sa oled ikka võõras riigis üksi liiklemas ja seal pole tänavate nimesid kuskil kirjas, siis on ikka raske õppida prienteeruma. Jaapanlased ise ütlesid, et tänavate nimesid pole üles pandud selleks, et vaenlane ei oskaks orienteeruda ning eksiks ära. Kõige ebatavalisem võis olla see, et tänaval võis mõni täiesti võõras jaapanlane ligi tulla ja hakata kiitma välimust, sest nende arvates on heleda naha ja pika kasvuga tüdrukud (isegi 161cm on nende jaoks juba pikk) väga ilusad
mälestus. Vangikongis olles veetis ta päevad läbi just oma mälestuste seltsis, tuletades järjest meelde pisiasju, mis olid ununenud. Kuid kohtus siiski peategelane ei nutnud ega palunud andeks, oleks ta seda teinud, pääsenuks ta vaid mõneaastase kinniistumise või sunnitööga. Kuigi ta tappis enesekaitseks, kahetses ta ikkagi mingil määral oma tegu, aga emotsioone ta välja ei näidanud. Seepärast oligi ta ühiskonnas ,,võõras", et ta oli erinev tavainimestest. Paljud oleks kas või valetanud selleks, et pääseda surmakaristuseks. Kuid tema oli teistsugune: ta suri, teades vaid ise tõde. 2. Meursault'i süü seisneb selles, et ta lasi sõbral armukest peksta, tunnistades veel tema kasuks. Ta oleks pidanud Raymondil keelama teha niimoodi ja ärgitama vana asja unustama. Süüks ei saa pidada ema matustel ükskõikseks jäämist ning sellele järgnevat käitumist. Alati
pihlakad. Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis on väljamõeldis. Utoopiline on see koht (Riik) kuhu minategelane arvab end kuuluvat. Kuigi lääneriikides on kõik hea ja tore, ei taha ta sinna kuuluda. Ta meenutab oma alaväärset päritolu ja tunneb ,et ei sobi ka sinna tagasi. Angelo on minategelase kujutletav kirjasõber, kellele teine oma kuritegu üles tunnistab, ,,sest sa oled võõras, sest me ei pruugi enam kunagi kohtuda, sest sa oled tulnud teiselt poolt maakera ega ma tea midagi sellest, mida ma sulle jutustama hakkan : ma võin valetada, välja mõelda, nagu süda lustib !’’ Ilma Angelota ,,Piiririik’’ ei toimiks, kuna minategelane vajab kedagi, kellele oma lugu jutustada, kedagi võõrast ,et määratleda ennast. Oma ja võõras on samas üks kultuurisemiootika baasopositsioone.
Chris Kala „Ebaõnnestunud“ , Margus Karu raamatu „Nullpunkt“ ja Kristel Kriisa „Neetud“- need raamatud kirjeldavad tänapäeva noorte elu ning inimeste käitumist erinevates situatsioonides sarnaselt „Keti lõpule“. Kirjandis kasutaksin seda kui oleks vaja tuua näiteid inimsuhetest ning mõttetusest.Kirjandis kasutaksin mõtet, mille on välja toonud Merle oma arvustuses: Üks sõber meenutas kunagi, kuidas tema teismeline laps läks koos sõbraga võõras linnas sööma. Igasugused toredad mõtted olid tüdrukutel peas olnud, kuhu minna ja kuidas olla. Kui vanemad lapsi hiljem linnast kokku korjama hakkasid, leidsid nad need istumas Macis. Kus siis veel? Võõrad kohad, võõrad inimesed, võõras keel ... Mac on igal pool ühesugune ja seetõttu turvaline. Veel on väga hea algtekst Kaur Riismaa luuletus *** kui sa ronid aknast välja et näha oma tuba sealtpoolt kust sind ennast vaadatakse annelinna miljon prilliklaasi
Curriculum vitae Nimi Keegi Inimene Sünniaeg ja -koht 21.03.1982, Tallinn Aadress Võõras tee 1-41, 60987 Tallinn Telefon, e-post 56885821, Perekonnaseis abielus, üks laps Rahvus eestlane Hariduskäik 2000-2003 Tartu ülikool, pedagoogika osakond bakalauruseõpe, 1998-2000 Kreutzwaldi Gümnaasium Töökaik 2004- 2008 Tallinna Realkool, klassiõpetaja Keeleoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea
annaabi.ee 
