- Cottard- hoolitses tema eest kui arst tal seda teha palus. Ei teanud tast suurt midagi. Tundis teda halvasti. Imelik mees. ,,Sealjuures jõudis ta siiski doktorile jutustada, et tunneb Cottard`i halvasti, aga et viimasel on arvatavasti väike varandus. Cottard oli imelik mees ja pikka aega olid nende suhted piirdunud tervitusega trepikojas." TEISTE ARVAMUS TEMAST: - Cottard ,,Jah," ütles Cottard, ,,Nii see on. Õhtupoolikul ei vii ükski vägi teda kodust välja." - Rieux arvas temast hästi, austas teda/huvitus temast, arvas, et teda ümbritseb pisut salapärane õhkkond, arvas, et Grand on kindlasti selline inimene, kes katku korral ellu jääks lk 33
· kojamees Michel hakkas tundma ennast halvasti · rottide laipade arv aina suurenes iga päevaga · infdok raadio teatas, et 25.kuupäevaks on 6231 rotilaipa põletatud · 28.aprill 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali · Grandi naaber poos ennast ülesse, mis ebaõnnestus, sest Grand jõudis õigel ajal · Kui Rieux Michelit haiglaravile pani ja nad sinnapoole teel olid lämbus kojamees mingi nähtamatu raskuse all ta suri. · Kojamehe surmaga kaasnes linnas kabuhirm · on juba rohkem ohvreid alguses palavik, mis lõpeb surmaga · kogu linn on palavikus, · surmajuhtumite arv kasvas paari päevaga mitmekordseks ja kes selle haigusega oli tegelenud, teadis et see on taud · Casteliga kohtudes tuli Rieuxil endale siiski tunnistada, et tal oli õigus ja see kõik nende
Selline loogiline järjestus on oluline, et katkust ning selle mõjust inimestele kõige paremini aru saada – muidugi on tekstis ka tegelaste minevikust juttu ning meenutusi (nt Tarrou mälestus isast), kuid need ei sega kuidagi teksti kulgevust ning on väga sobilikult ning oskuslikult jutu sisse kirjutatud. Ajaline distants sündmuste ja jutustamise vahel on väike – raamatu päris lõpus tunnistab jutustaja, et ta on doktor Rieux ning ta otsustas n-ö kroonika kirjutada just viimasel tegevusel, mis raamatus on kirjeldatud. Nimelt siis, kui ta istus astmaatiku rõdul, kus oli kord varem katku surnud Tarrouga olnud. Pärast seda kogus arst allikaid ning alustas kirjatööga. Üheks allikaks oligi Tarrou tekstid, mida ta kirjutas kuni surmani. Autori soov oli kirjeldada sündmusi võimalikult objektiivselt ning samuti kirjutada kõigest, mille kohta on tõene
Kuidas seda põhjendada? Tarrou- ei olnud ükskõikne katku suhtes. ( tema idee oli vabatahtlike sanitaarüksuste organiseerimine) Rambert- ta ei ole arg. ( Ta üritas linnast põgeneda ja kui see võimalus avanes siis otsustas ta appi jääda.) Rieux - ei olnud allaandja ( töötas väga palju,väsimusest hoolimata.) Cottard- '' Ta ei ilmutanud rahulolematust pöörde vastu, mille võttis asjade käik''. . 3) Täida ühe tegelase ankeet. Nimi: Bernard Rieux Perekonnaseis: abielus Positsioon Orani ühiskonnas või suhe linnaga: kohalik arst. Tegevus katku ajal: inimeste ravimine, seerumi valmistamine. Suhe katkuga – füüsiline, emotsionaalne, vaimne seisund katku ajal: Ta ravis inimesi, diagnoosis. Ta oli pidevalt väsinud, kuna tegi pidevalt puhkamata tööd. '' Ta ainsaks kaitsevahendiks oli mattuda tuimsusesse ja tõmmata veelgi tugevamini kinni sõlm, mis temas oli tekkinud. Ta teadis hästi, et see on ainus viis vastupanu jätkata
tõvest kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus , mis paiskab ohvrid kannatustesse, hullustesse ja kaastundesse. Esmalt kirjeldatakse linna inetuna, millega tutvumise tuleb tundma õppida kuidas seal töötatakse, armastatakse ja surrakse. Omapärasem linna juures on see, et seal on vahel väga keeruline surra, sest haige tunneks seal ennast üksikuna ja ilma toetava abita. l osa Raamat algab üksiku kõledust tekitava vihjega, kuidas raamatut kõige kesksem tegelane doktor Bernard Rieux astub ühel aprillikuu hommikul oma kabinetist välja ja astub peaaegu peale lõpnud rotile. Algselt ta ei osanud sellest mingit numbrit teha, mis siis et ta nägi samal õhtul oma maja trepikojas rotti, kellel poolavatud suust tilkus verd. Päevad möödusid ja rotid tulid karjadena tänavatele, tehastesse jne igale poole surema, 25.aprillil oli üles korjatud juba 6131 rotti, kes läksid kõik põletamisse, mõni päev hiljem oli neid juba 8 tuhat.
Autori kirjeldused on pikad ja põhjalikud, kirjeldatakse detailselt, mida üks või teine inimene tunneb. Teos on filosoofiline, tegevus jääb pigem tagaplaanile, esineb pikki monolooge ja kahekõnesid, näiteks kirikuõpetaja Paneloux’ jutt jumalast ja katkust. Palju on ka otsekõne. Teoses on üks tegevusliin, kirjeldatakse linnakese elu üsna pika aja jooksul. Lugu jutustatakse kolmandas isikus, kuid lõpuks selgub, et jutustajaks on romaani peategelane doktor Bernard Rieux ise. Sellest hoolimata teose lõpus mainib ta, et katsus kõigest hingest objektiivne tunnistaja olla. Ta püüdis jääda võimalikult tagasihoidlikuks, oma isiklikest ootustest ja katsumustest pidi ta vaikima. Märgata võib ka kroonikalikku laadi – sündmuseid edastatakse väga täpselt, faktid on konkreetsed, näidatakse numbrites palju inimesi regulaarselt sureb. Tegelasi kujutatakse väga tõetruult, siin puhul on ka hästi näha, kuidas inimesed katku ajal muutuvad
Alber Camuse raamatus ,,Katk". Teoses on märgata inimtundeid, vägivalda ja lootust kohesele pääsemisele. Nagu eelnevalt sai juba märgitud, on inimtunded väga hästi märgata. Seda seetõttu, et tundeid saab väga hästi kirjeldada. Inimese tuumaks loetakse kohusetunnet, seega on enamus inimesi valmis ka appi tõttama temale tundmatule inimesele. Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning tema loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured neil isikutel, kellel kadus töökoht, kes
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks
Katk muutis inimesi tundmatuseni: Abikaasad ja armastajad, kes oma armastatut jäägitult usaldasid, muutusid äkki armukadedaks, inimesed, kes oma armastust kõikuvaks pidasid, leidsid kindluse, pojad, kes olid elanud oma emade kõrval, neid õieti nägemata, kätkesid kogu oma mure ja kahetsuse ema näo ainsasse kurdu, mis nende mälus lakkamatult kummitas. 2)Kuidas katk mõjutab/muudab linna inimesi ja nende väärtushinnanguid? Suureks ühiskonna heategijaks kujunes välja doktor Rieux, kes hakkas ravima epideemia patsiente juba katku algusest peale ning püüdis aidata mingisuguselgi korral linnas säilima jääda. Muidugi mõsta oli peale Rieuxi veel paljusid inimesi, kes tegelesid katku ning selle loodud kaosega. Inimesed olid kohati kurvad ja sealt samast ka rõõmsad, aga ma arvan, et see rõõmsus tuli liigsest alkoholist, mida terve ühiskond tarbis alalõpmata. Alkohol kaotas mured
Et tegemist on objektiivusst taotleva kroonikaga, siis õigustab koguni formaalne vastuolu. Katk kujutab endast kõigile linna elanikele laienevat kollektiivset piirolu. Lõpuks selgub, et katuku karmi tõelust ei saa enam mahendada mingite avalike avaldustega, linn suletakse. Linn osutub omamoodi vanglaks, mida seestpoolt laastab surm. Camus rõhutab, et katku põhjused ei olene inimlikust tahtest, isegi mitte võitlusest, mida peavad Rieux ja tema kaaslased. Dr. Rieux - kehastab algusest peale vastutavat, südametunnistusega inimest, kes ei kõhkle hetkegi katkule vastu astumast. Ei sea eesmärke ja eitab töö kangelaslikkust. Ta ei usu jumalasse. Teab, et tema vabadus on tema endi kätes. Tarrou - asub organiseerima rühmi, kes arste abistavad. Temast saab katkuvastase võitluse märter Preester Paneloux - katkuvastase võitluse märter. Noorte ajakirjanik, Rambert - arvab, et kuna tema on linnas tegelikult võõras, siis pole tal linnaga
Albert Camus ,,Katk" Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad
Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne.
muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja hakkasid tööle koos teistega, et katku vastu võidelda, kuid oli ka neid, kellele katk oli absoluutselt kontimööda ja kes olukorda nautisid. Samas leidub alati ka neid, keda igasugused elulised muutused muudavad tülpinuks ja ükskõikseks. Raamat on kirjutatud päevikuvormis täiesti adekvaatselt, kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr. Bernard Rieux - teose jutustaja, mis selgub alles raamatu lõpul. Kohalik doktor, kelle naine raamatu algul välismaale sanatooriumisse toimetatakse, julgeb esimesena nimetada haigust sõnaga "katk", võtab enda vastutuseks organiseerida kogu katku vastu võitlemise programmi ja on selles, väsimusest hoolimata, edukas. Raymond Rambert - linna külastav ajakirjanik, kelle jaoks on eriti valulik eemalolek oma kodumaale jäänud naisest, mistõttu ta proovib kõiksugu illegaalseid võimalusi, et
Alber Camus "Katk" Alber Camus Sündis 7. novembril 1913 Prantsuse kirjanik ja filosoof 1940 kolis Pariisi Saanud Nobeli kirjandusauhinna Hukkus 4. jaanuaril 1960 Aeg ja koht Tegevus toimub PõhjaAafrika rannikul asuvas Orani linnas 1940. aastatel. Põhiprobleem Katk, mis rahvast hävitab Elu ja surm Olulisemad tegelased Bernard Rieux (peategelane) Joseph Grand Jean Tarrou Castel Rambert Põhisündmused Linnas hakkab massiliselt rotte surema Pärast rottide surma haigestuvad inimesed rängalt Öeldakse see sõna välja, mida kõige enam kardeti, "katk" Surmajuhtumeid tuleb aina juurde ja linn suletakse Ramberti põenemisplaan Katk hakkas taanduma Hinnang Katk ja sõda hävitavad inimesi Hirm ja lähedaste surm Hinnatakse väärtusi, mis enne ei olnud olulised Katkupisik ei kao iialgi Tsitaadid
02.2015 I 20. sajandi maailmakirjanduse teos 1. Teose pealkiri Teose pealkiri on „Katk“. 2. Teose autor Teose autor on Albert Camus. 3. Tegevusaeg ja -koht/kohad Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel. 4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux, Jean Tarrou, kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert, kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux. Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma reportaaži jaoks andmeid araablaste sanitaarse olukorra kohta. Raamatus kirjeldati teda kui lühikest, laiaõlgset, tahtekindla näoga ja arukate silmadega meest. Linna tabas aga katk ning Rambert oli karantiini tõttu sunnitud linna jääma
Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja kehale tekivad imelikud laigud ja mädapaised. Mõne aja pärast kojamees sureb ning linnas tekivad aina rohkematel inimestel samasugused haigustunnused, haigus lõpeb igakord surmaga. Kuigi arstid seda endale tunnistada ei taha, õeldakse lõpuks siiski välja sõna katk, ning linn pannakse karantiini. Kuulutatakse välja katkuseisukord. Nakatunute ja hukkunute arv kasvab iga päevaga ja väikelinnas on pingeline ja kartlik õhkkond. ...
Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold - hoidma) on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest. Franz Kafka "Loss" K. Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet
Camus ,,Katk,, 1. 1)Orani linna ründas katk. Inimesed pandi oma linna luku taha ja hakati katku vastu võitlema. Lõpuks saadi ühe ravimi abil katkust lahti, aga laaste töö oli siiski väga võimas. 2. 2)Rambertil oli plaan põgeneda sealt linnast ja minna oma naise juurde, kellesse ta oli armunud. Kui valitsus ei andnud talle luba lahkuda, saades aru Ramberti murest, kuid siiski mitte erandeid tehes, siis leidis ta ka teise mooduse, kuidas linnast pääseda. Ta hakkas suhtlema nn allilma tegelastega, kes oleks ta salaja toimetanud üle piiri. Need allilma tegelased tundsid paari piirivalvurit, kes olid raha eest nõus nende plaanis kaasa lööma. Plaan ei õnnestunud, sest mitu korda jäeti Rambert kokkusaamisel ootama ning kui lõpuks jõudis kätte aeg, kus ta oleks saanud üle piiri, mõtles ta ümber. Ta mõtles ümber, sest alguses ta ei tundnud, et ta kuulub sinna linna, aga kui ta oli ...
Iga inimene kujundab ise ja ainult ise oma tulevikku, inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Kogu inimese olemus, tema „ise”, on peidus tema mõtetes ja tunnetes. Kui keegi aina kahtleb ning mõtleb iseendast vaid negatiivsetes toonides, siis ei lähe mööda palju aega kuni ta sisemus ka päriselt tema mõttekujutlusele vastab. Õnneks aga kehtib sama põhimõte ka positiivse mõtlemise puhul. Näiteks seni kuni A. Camus`e teosest „Katk” tuntud doktor Rieux päevast-päeva südant valutas seoses katku ja tulevikuga ei läinud ta olemine kuidagi paremaks, vastupidi, kurnavad tööpäevad kipusid tast ka viimse jõunatukese välja pigistavat. Hiljem aga, kui ta turjale oli kuhjunud juba nii palju päevi muret ja mõtteid, muutus see kurbus justkui suure rõhu all ükskõiksuseks - ta meeleolu ei olnud enam nii all kui katku algfaasis, ei saa öelda ka et ta nüüd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
