puudutasid autoliiklust, ja varustamist toiduainetega toiduainete müüki piirati, bensiini hakati andma kaartidega, koustati elektrienergiat kokku hoidma, luksuskauplused sulgesid üksteise järel uksed ja uste ette kasvasid järjekorrad. · Oran omandas ebahariliku ilme · linnas kasvas märgatavalt alkoholi tarbimise kogus · Grand räägib oma elust Rieux'ile · linnas taandus viimasel ajal tavapäraseks saanud rahvatung · ajakirjanik Rambert soovis oma Pariisi jäänud naise juurde naaseda · pärast neid tapvaid nädalaid mõistis Rieux et pole mõtet enam endas seda kaastunnet maha suruda, see väsitas teda · katku esimese kuu lõpupäevadel heitis sünget varju epideemia märgatav levimine · kuu lõpu poole hakkasid Orani kirikuvõimud oma vahenditega katku vastu võitlema, korraldades ühiste palvete nädala · kõik linnas olid äraootaval seisukohal
02.2015 I 20. sajandi maailmakirjanduse teos 1. Teose pealkiri Teose pealkiri on „Katk“. 2. Teose autor Teose autor on Albert Camus. 3. Tegevusaeg ja -koht/kohad Tegevuskoht on Orani linn Alžeeria rannikul ja tegevus toimub 1940ndatel. 4. Peamised tegelased, ühe tegelase põhjalikum iseloomustus Peamised tegelased on doktor Bernard Rieux, Jean Tarrou, kantseleiametnik Joseph Grand, härra Cottard, ajakirjanik Raymond Rambert, kohtu-uurija Othon, kirikuõpetaja Paneloux. Raymond Rambert oli Orani külastav ajakirjanik, kelle eesmärgiks oli Rieux’lt saada oma reportaaži jaoks andmeid araablaste sanitaarse olukorra kohta. Raamatus kirjeldati teda kui lühikest, laiaõlgset, tahtekindla näoga ja arukate silmadega meest. Linna tabas aga katk ning Rambert oli karantiini tõttu sunnitud linna jääma. Raamatu esimeses pooles igatseb Rambert
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda
ühtesulamisega. Mälestusteta ja lootuseta seadsid nad end sisse olevikus. Õieti muutuski kõik neile olevikuks. Katk ohjli kõigilt röövinud armastuse ja sõpruse anni. Sest armastus nõuab natuke tulevikku, aga meile polnud enam muud jäänud kui oleviku hetked. Meie armastus oli veel kindlasti alles, ta oli aga lihtsalt tarbetu, raske kanda, tegevusetu meie sees, viljatu nagu kuritegu või hukkamõist. Üks märk, Raymond Rambert, mõeldakse välja plaan põgeneda linna liituda tema abikaasa Pariisis pärast linnaametnikud keeldus tema palvet lahkuda. Ta sõbruneb mõned underground kurjategijad, et nad võivad salakaubana teda linnast välja. Teine märk, Isa Paneloux, kasutab katk kui võimalust arendada oma väärikus linna poolt näitab, et katk oli Jumala tegu karistamisega kodanike patuse loomusega. Tema ägedaid langeb kõrvu paljud linna elanike, kes pöördus
ALBERT CAMUS „KATK” XI klass Ülesanded 1) Kuidas reageerisid inimesed katkuepideemia puhkemisele Oranis? Rieux - Hakkas koheselt katku vastu võitlema, aitas organiseerida vabatahtlike sanitaarüksusi. Casteliga töötasid seerumi kallal.'' Nagu kõik teisedki selle maailma haigused. See, mis maksab ka teiste selle maailma hädade kohta, maksab ka katku kohta. Mõnda inimest võib see suuremaks teha. Kui sa aga näed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida.'' 'Ta teadis, et juba mõnda aega pole tema oskaks mitte enam inimeste ravimine, vaid üksnes diagnoosimine, ja võimatu oli ette näha, kui kaua see veel nõnda kestab. '' Castel '' Ma helistasin Richard'ile ja ütlsin, et on vaja laiaulatuslikke abinõusid rakendada, ja mitte sõnu teha, ning et epideemiale tuleb kas panna otsustav ...
Alber Camus "Katk" Alber Camus Sündis 7. novembril 1913 Prantsuse kirjanik ja filosoof 1940 kolis Pariisi Saanud Nobeli kirjandusauhinna Hukkus 4. jaanuaril 1960 Aeg ja koht Tegevus toimub PõhjaAafrika rannikul asuvas Orani linnas 1940. aastatel. Põhiprobleem Katk, mis rahvast hävitab Elu ja surm Olulisemad tegelased Bernard Rieux (peategelane) Joseph Grand Jean Tarrou Castel Rambert Põhisündmused Linnas hakkab massiliselt rotte surema Pärast rottide surma haigestuvad inimesed rängalt Öeldakse see sõna välja, mida kõige enam kardeti, "katk" Surmajuhtumeid tuleb aina juurde ja linn suletakse Ramberti põenemisplaan Katk hakkas taanduma Hinnang Katk ja sõda hävitavad inimesi Hirm ja lähedaste surm Hinnatakse väärtusi, mis enne ei olnud olulised Katkupisik ei kao iialgi Tsitaadid "Ikka ja jälle tuleb ajaloos hetk, kus neid, kes julgevad ütelda, et kaks korda kaks on neli, karistatakse surmaga" "I...
Rieux ja tema kaaslased. Dr. Rieux - kehastab algusest peale vastutavat, südametunnistusega inimest, kes ei kõhkle hetkegi katkule vastu astumast. Ei sea eesmärke ja eitab töö kangelaslikkust. Ta ei usu jumalasse. Teab, et tema vabadus on tema endi kätes. Tarrou - asub organiseerima rühmi, kes arste abistavad. Temast saab katkuvastase võitluse märter Preester Paneloux - katkuvastase võitluse märter. Noorte ajakirjanik, Rambert - arvab, et kuna tema on linnas tegelikult võõras, siis pole tal linnaga ja selle õnnetusega midagi pistmist. Üritab põgeneda, unistab taaskohtumisest oma armsamaga.
armunud. Kui valitsus ei andnud talle luba lahkuda, saades aru Ramberti murest, kuid siiski mitte erandeid tehes, siis leidis ta ka teise mooduse, kuidas linnast pääseda. Ta hakkas suhtlema nn allilma tegelastega, kes oleks ta salaja toimetanud üle piiri. Need allilma tegelased tundsid paari piirivalvurit, kes olid raha eest nõus nende plaanis kaasa lööma. Plaan ei õnnestunud, sest mitu korda jäeti Rambert kokkusaamisel ootama ning kui lõpuks jõudis kätte aeg, kus ta oleks saanud üle piiri, mõtles ta ümber. Ta mõtles ümber, sest alguses ta ei tundnud, et ta kuulub sinna linna, aga kui ta oli koos selle linna inimestega aidanud katku vastu võidelda, siis ta tundis, et ta on osa sellest ja tahtis lõpuni võidelda. Ta tundis, et kui ta nüüd põgeneks, siis ta ei oleks päriselt õnnelik, tundes, et ta on reetnud neid inimesi, kes oleks Orani jäänud. 3
näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haigeid abistama hakkata. kantseleiametnik Joseph Grand
Raamat on kirjutatud päevikuvormis täiesti adekvaatselt, kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr. Bernard Rieux - teose jutustaja, mis selgub alles raamatu lõpul. Kohalik doktor, kelle naine raamatu algul välismaale sanatooriumisse toimetatakse, julgeb esimesena nimetada haigust sõnaga "katk", võtab enda vastutuseks organiseerida kogu katku vastu võitlemise programmi ja on selles, väsimusest hoolimata, edukas. Raymond Rambert - linna külastav ajakirjanik, kelle jaoks on eriti valulik eemalolek oma kodumaale jäänud naisest, mistõttu ta proovib kõiksugu illegaalseid võimalusi, et maalt, hoolimata karantiinist, siiski lahkuda. Kui talle lõpuks see võimalus avaneb - ütleb ta sellest ära. Ta tunneb, et on saanud ses rahva ühises õnnetuses linna osaks ja liitub samuti programmiga, mida Rieux läbi viib. Cottard - ekstsentriline isiksus, kes võtab katku kui puhast naudingut,
See annab kirjanikule võimaluse näidata inimeste varjatud külgi, mis tulevad ilmsiks ainult siis, kui surm on kiiresti lähenev ja vältimatu. Mõnedes linlastes tärkavad just sellises situatsioonis tunded, mis kogu senise elu jooksul olid jäänud varjatuks, olgu siis tegu äkilise armastuse ja lähedaste väärtustamise, oma kaaskodanike abistamise või nördimuse, täieliku allaandmise ja elujanu kustumisega. Omamoodi eriline tegelane on ajakirjanik Rambert, kes meele- heitlikult üritab linnast põgeneda, kuid kui tal võimalus avaneb, jätab mees siiski minemata, et pigem abistada haiguse küüsis vaevlevaid inimesi. Sellist teguviisi on raske seletada, kuid autori eksistentsialismisuunitlusele ja absurdsusele toetudes võib välja tuua prantuse kirjaniku Anatole France'i väga tabava tsitaadi: ,,Inimloomuses on mõelda targalt ja käituda absurdsel moel." Kõige kummalisemad ning kahtlemata ka kõige huvitavamad isiksused on need,
,,Coppelia" Leo Delibes Etendus toimus Rahvusooper Estonias 23.novembril, 2011 Dirigent Risto Joost Peaosades : Swanilda, linnapea tütar Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin Doktor Coppelius, alkeemik Vitali Nikolajev Nukk-Coppelia Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja Ronald Hynd Koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Kunstnik Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper E...
Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne.
Albert Camus ,,Katk" Tegemist oleks justkui kroonikatega aastast 194... linnas nimega Oran. Raamatu kõige kesksem tegelane on doktor Bernard Rieux. Tema ümber on üsna mitu tegelast, kes kõik toetavad üksteist. On ajakirjanik Rambert, Cottard, lõbus mees Tarrou, Paneloux ja veel mitu inimest. Küsimus: kuidas teha nii, et aega kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi hambaarsti ooteruumis ebamugaval toolil; istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul; kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
