KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,PUNASED RAAMATUD" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Mis on punased raamatud?..................................................................................................3 Eesti punased raamatud.......................................................................................................4 Esimene Eesti punane raamat...................................................................................... 4 Teine Eesti punane raamat............................................................................................ 4 Kolmas Eesti punane raamat....
Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma ajaloos kui trükipressi leiutamine? Mis on e-raamat tegelikult? Just seda ma kavatsengi uurida. Uurimustöö esimeses osas võtan vaatluse alla e-raamatute ajaloo,
Mina ja raamatud Juba sajandeid on kirjutatud raamatuid. Esimesed raamatud kirjutati pärgamendi rullidele. Sealt edasi on koos tehnikaga arenenud ka raamatute välimus. Raamatutes edastab autor oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Mina olen oma lapsepõlves lugenud suhteliselt palju raamatuid. Mida vanemaks ma olen saanud, seda väiksemaks on raamatute lugemise arv jäänud. Miks ma ikkagi loen raamatuid? Minu jaoks on raamatud kasulikud, sest need arendavad sõnavara ja silmaringi. Sõnavara on eriti kasulik kirjandite kirjutamisel. Kui ma loeksin praegu samapalju raamatuid kui väiksena, siis ei oleks mul kirjandite kirjutamisel niipalju raskusi. Raamatuid lugedes saab kogeda uusi ja huvitavaid situatsioone, kuhu päris elus ei pruugi sattuda. Saab ka kogeda samu olukordi mis on endaga juhtunud, ja juurelda kuidas raamatu tegelased nendega hakkama on saanud.
Mina ja raamatud Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmis viise/harrastusi maailmas. Raamatuid leiab igale maitsele. Miks on raamatud nii levinud? Miks mina raamatuid loen? Raamatud on väga levinud ajaveetmis vahendid. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka
Mina ja raamatud Lugemine on üks levinumaid ajaveetmis viise maailmas. Kõige rohkem loetakse ilukirjanduslike raamatuid, sest need sisaldavad rohkelt huvitavaid sündmusi mis ei vasta tihti tõele. Raamatuid on kirjutatud kõigest, nii närvesöövast detektiivitööst, südant soojendavatest armastajatest ja paljust muust, nagu näiteks oma reisidest, teadusest, ja kõigest muust mis inimestele huvi pakub. Raamatuid on küll väga palju ja kõik peaksid omale leidma midagi lugeda aga ikkagi noored inimesed loevad raamatuid väga vähe. Vanemate inimeste arvates on see suur probleem. On küll proovitud igasuguseid viise, et meelitada noori raamatuid lugema. Näiteks üks nendest on digiraamatuid, mida saab lugeda e-lugeritest, nutitelefonidest ja arvutitest. Aga ikkagi, noored loevad vabatahtlikult raamatuid väga vähe. Üks põhjus miks noored loevad nii vähe on see, et vaba aja veetmiseks on palju huvitavamaid viise na...
Ma hakkasin teistega võrreldes hilja lugema. Ma õppisin lugema, kui olin umbes kümne aastane. Mulle ei meeldi väga lugeda. Samas saan aru, et lugemine on tähtis, sest see avardab silmaringi ja mõnikord aitab isegi unustada päevaseid muresid. Igaühele on mingi raamat sobiv, ühele meeldivad muinasjutud, teisele seiklusjutud või hoopis mingi muu raamat. Mulle meeldivad loodusraamatud, sest tunnen huvi looduse vastu. Raamatut lugedes tulevad head mõtted, mõnikord ajavad raamatud naerma. Mulle meeldivad raamatud, milles on põnevust ja saab nalja. Nii ei hakka lugedes igav. Lugedes võib vahel ajahätta jääda, eriti siis kui loed kohustuslikku raamatut ja oled lugemise viimasele minutile jätnud. Minuga juhtub seda tihti. Mõtlen küll, et hakkan lugemisega varem peale, aga ei tule välja. Siis pean pingutama, et raamatu läbi saaks. Lugedes tunnen mõnikord, et olen nagu teises maailmas. Silmade ette tulevad pildid nagu kinos
Mina ja raamatud See mida keegi loeb ja miks ta seda loeb, oleneb väga inimesest endast. Nendest põhjustest ei ole kunagi võimalik täielikult aru saada, rääkimata selle põhjuse muutmisest. Siiski on väga huvitav kuulata, millised raamatud kellegile meeldivad ja miks neile meeldib just selliseid raamatuid lugeda. Minult on mitu korda küsitud, et miks ma loen just selliseid raamatuid. Lugemine on üks parimaid viise uute teadmiste saamiseks. Kirjanikud on kirjutanud raama- tuid kõikidel teemadel, alates reisimisest kuni teooriateni universumi toimimisest. Mulle meeldib igal võimalusel uusi teadmisi omandada ja laiendada oma silmaringi, seega eelistan ma lugeda kõikvõimalikke teatmeteoseid ja õpikuid
Filmi puhul positiivseks jääb see, et on võimalik improviseerida ning tegelaste vahelised kõnelused on huvitavamad ning naljakamad. Tean raamatut, mis on filmist kehvem ning selleks on ,,Videvik". Filmis on olemas tähtis punkt, nimelt et tegevus koguaeg toimub. Näitlejad sobivad ideaalselt ning eriefektid on need, mis teevad huvitava filmi veelgi huvitavamaks. Raamatut lugedes on natuke raske fantaseerida stseene, mis päris elus pole reaalselt võimalik. Kokkuvõttes on nii raamatud kui ka filmid väga head. Kõik oleneb sellest, kas inimene saab kogemusi, mida ta tunda tahab raamatust või filmist. Palju oleneb ka sellest, kumb on paremini õnnestunud, sest head raamatut on võimalik teha kehvaks filmiks ning kehv raamat heaks filmiks.
Gustav Suits 09.09.2011 · 1883-1956 · Aleksandri Gümnaasium, Tartus · Tartu Ülikool, keeletaeduskond · Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastu...
Kirjand Mina ja raamatud Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid, mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad
Näiteks juba antiikajal kirjutas Homerose eepose ,,Ilias" mis räägib trooja sõjast. Kirjanikule on see lihtsam kuna ei pea ise mingit uut sündmust välja mõtlema ja lugeja õpib lugedes ka natuke ajalugu. Samas see aitab lugejatel mõista miks inimesed käitusid ajalooliste sündmuste ajal nii nagu nad käitusid. Samas see näitab ka seda, kuidas need sündmused mõjutasid asjaosalisi ja milline oli nende elu hiljem. Väga suurt rolli mängib ka ajastu millal on raamatud kirjutatud. Näiteks 18. saj. lõpus ja 19. Saj. alguses kirjutatud teosed olid enamasti mõjutatud romantismist. 19. Sajandi lõpus kirjutad raamatud oli mõjutaud Impressionismist. Näiteks Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" on väga romantismile omane raamat, mis räägib vääraka kellalööja ja Mustlas neiu armastusest. Neist raamatutes saavad lugejad tundma õppida vastava ajastu inimesi ja nende mõttemaailma. Kas inimesed armastasid või
"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid · "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) · "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) · "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on m...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond Automaatika instituut Regina Feldman 124005IATB Raamatud noorte keskel Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Sisukord 1. Annotatsioon....................................................................................................3 2. Teksti analüüs...................................................................................................4 · Kirjatöö eesmärk...................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.......................
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 ...
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Institute of Informatics Department of Informatics Chair of Foundations of Informatics Similarity Nth Assignment for Data Mining Course IDN0100 Student: Matriculation ID: E-mail: Supervisor: Innar Liiv TALLINN 2013 Preparation: This task report describes completion of the assignment of finding customer behavior similarities via creation of database entries and execution of SQL queries. First off a PostgreSQL 9.2.2 has been installed and a table has been created to accommodate the data from data.txt file. -- DROP TABLE person_book; CREATE TABLE person_book ...
Jaan Tätte Jaan Tätte (sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimise...
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevi...
Kriminaalkirjandus Seikluskirjandusega on tihedalt seotud kriminaalse sisuga romaanid ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset (lad k criminalis süütegu, roim) ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (nt Kaini ja Aabeli lugu piiblist; kreeka müüt "Tantalos", kus nimitegelane tappis oma poja ja püüdis seda jumalate eest varjata). Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte. Veel tänapäevalgi köidavad lugejate meeli Ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe novellid ("Usheri maja langus", "Must kass", "Ovaalne portree", "Mõrv Rue Morgue`il" jt) või M. Shelley jutustus "Frankenstein". Kriminaalromaani kui zanri kujunemiseks peetakse alles 19. sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson)....
ÜKSINDUS, SEIKLUSED ja KAHTLUSED. Lugejad tunnevad "Naksitrallides" alati ära mõne oma veidra sõbra, naljaka situatsiooni või imehelge tundekriibu. Välise lõbususe taga on soe ja tähtis lugu, mis on just nii kerges vormis, et muudab elu nagu naksti ilusamaks. RAAMATUD, MIDA TA ON KIRJUTANUD Jussikese seitse sõpra Kilplased Sipsik Peep ja sõnad Triibulised püksid Jutustused Karu maja Kukest ja kurest, konnast ja karust SISUKORD 1. Elulugu 2. Raamatud, mida ta on kirjutanud 3. Raamatud koos kaanepiltidega 4. Ühe raamatu tutvustus 5. Kasutatud kirjandus KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eno Raud "Sipsik" 2. Eno Raud "Nakistrallid" 3. www.miksike.ee 4. www.google.ee 5. EE nr.8, lk.46 REFERAAT LASTEKIRJANIK ENO RAUD KEVIN PIIROJA Tabasalu Ühisgümnaasium III a klass Tabasalus 2003
Theodore Roosevelt Pillerin Ann Mattias Isiku tutvustus 27.oktoober 1858 6.jaanuar 1919 42. aastaselt sai Ameerika Ühendriikide 26.presidendiks Ametikohal 19101909 Vabariikliku Partei liider Professionaalne ajaloolane, loodusteadlane, maadeavastaja, jahimees, autor ja sõdur Valiti kuberneriks 6 last Perekond Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 1. abikaasa Alice Hathaway Lee Teine tase (abiellus 1880 suri sünnitusel Kolmas tase 1884) Neljas tase 2. abikaasa Edith Kermit Carow Viies tase (abiellus 1886) Lapsed: Alice(1.abikaasa laps), Ted, Kermit, Ethel, Archie, Quentin Ametid New Yorki politseiülem New Yorki os...
Viivi Luik ...Olen kindel, et ühel päeval ärkavad kõik surnud üles ja nende esimene küsimus on: kas saab lugeda üht uut raamatut väljasurevas keeles... I.B.Singer Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elulugu Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Esimene trükis ilmunud luuletus 1962. a. Esimene raamat 1965. a. Alates 1965. a. töötas Tallinnas arhvaarina ja raamatukoguhoidjana. Alates 1967. a kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige alates 1970. a. Elanud 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis, 1998-2003 Roomas. 1974. a abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdiga. Esimene luuletuskogu ilmus 1965. a. Sestsaadik ...
Jakko Viilo, 11.c Books are not absolutely dead things Books have been our mates many centuries. They give you a lot of knowledge, they make you feel happy, but sometimes also sad too. If you have read any book through, one is certain your life is not the same anymore as it was. So, a question comes to my mind if books are material things, they can not speak, they can not do anything to you, they just lay on the table, then how they can influence your life sometimes so much? They are all written by humans. But the interesting thing actually is, that in his lifetime, human being is the smartest on this planet and can make big things, but this is all transient. Humans die. But if human creates something, for example, a book, then it may live centuries. Books are like the continuation of the book writers life. Human's mind can fo...
A.Gailiti teoses ,, Leegitsev Süda", kus taluperemees Taavet Rabaraud ei kannatanud oma tegeliku poja ema Anu Maarva elamist tema lähedal, ei kiitnud heaks poisi kuulsust ning elukutset. Samuti surus peremees alla oma tunded teenijanna vastu, mis vähegi oleksid näidanud tegelikku armastust. Läbi erinevate aastate kirja pandud raamatute abil õpimegi mõistma ja teadma, kuidas elasid meie esivanemad ning kas ja kui palju on asjaolud aastatega muutunud. Raamatud annavad meile aga ülimalt palju informatsiooni ning teavet, mille peale esmapilgul ei oskagi tulla. Pikema süvenemisega on igaüks suutlik tekstist välja lugema nii mõndagi harivat ja üllatavat enda jaoks. Teose sisuga seoste tekkimine aitabki inimestel näpunäiteid meelde jätta ning end mõne tegelase rollis tunda. Kirjandusteostel on võim panna inimene mõistma iseenda tegusid, autori mõttemaailma ja erinevaid ajajärke. See peegeldab igale inimesele erinevat teavet ning sellest
Arutlev kirjand e-raamatutest 27. oktoobril 2011. aastal ilmus Postimehes arvamusartikkel e-raamatutest. Kirjanik Vahur Afanasjevi eestvedamisel korraldati vestlusring, kus osalesid järgmised liikmed: sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub? Marek Tamme sõnul jäljendab e-raamatute areng Gutenbergi trükirevolutsiooni: ideest on paljudki vaimustuses, kuid teostamisel põrkutakse ikka ja jälle kokku erinevate probleemidega. Üheks arvatakse olevat seda, et trükiraamatud ei kavatsegi turult niipea veel kaduda iga aasta lisandub vähemalt miljon uut pealkirja planeedi kohta. ...
Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha. Aidata Madlil katelt kütta ja ...
Helga Nõu Vastseliina G ümnaasium Semmo Hõrn Helga Nõu elulugu Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probl...
Sissejuhatus · Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. · King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. · Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. · Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. · Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." · Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu · Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. · Stephe...
Books have been around for a couple hunder years for now, but there aren't any remains left of the first ever books because of the rarity when the first book was realased. First books ever were written by hand and that's the reason why there were so few of them. Thanks to the invention of the printing press books became more common and accesable for everyday people. After that came the printer but the next big step up was the invention of the e-books and portable screens that could almost outweigh regular books in every aspect possible. But nothing is perfect in this world so naturaly e-books and tablets have their weaknesses, for example, battery life and portability are the main concerns when deciding to rely on them. Regular books are quite rugged, few bumps and bruses aren't going to make it unreadable, but when u drop your tablet then there's a good chance that it will break and you're going to have to pay quite a lot of mon...
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õp...
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 1-6.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Kes olid raamatus ,,Jussikese seite sõpra" peategelase sõbrad? NÄDALAPÄEVAD 2. Mille kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 3. Kes oli Sipsik? KALTSUNUKK 4. Mis liiki olen on Shrek? SOOKOOL 5. Mis loom on Sid animafilmis ,,Jääaeg"? LAISLOOM 6. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 7. Mis on punase ralliauto nimi filmis ,,Autod"? PIKNE MCQUEEN 8. Mis on väikese punases kleidis tüdruku nimi filmis ,,Muumitrollid?" VÄIKE MÜ 9
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 7-12.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Mida kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 2. Mis rahvusest oli Oskar Wilde? IIRLANE 3. Millise keepi kandva ,,sõdalase" lõid 1939.aastal Bob Kane ja Bill Finger? BATMAN 4. Kes Eesti presidentidest on olnud ka hea kirjanik? LENNART MERI 5. Milline inglise kirjanik saadeti Readingu vanglasse 1895.aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7
1.1 Leia andmebaasist Web of Science artikleid oma rühma teemal a) Kasutasin liitotsingut: biocatalytic AND stereochemical AND synthesis sain 25 tulemust b) Klikides GREAT CITATION REPORT: leidsin artiklite avaldamise arvu aastate lõikes, tsitaatide arvu aastate lõikes ning vastava artikli tsitaatide arvu aastate lõikes c) kõige enam tsiteeritud artikli pealkiri: Efficient enantioselective reduction of ketones with Daucus carota root kokku 77 tsitaati d) 2010. aastal tsiteeriti seda artiklit 11 korda 1.2. Kasutades otsivõimalust "Cited Reference Search" leia TTÜ professori Malle Krunksi artiklid andmebaasis Web Of Science. a) Milliseid andmebaasi poolt pakutud nimekujusid kasutasid: kasutasin Krunks M b) Artiklite arv: 84 c) Kõige suurema viitamiste arvuga artikli viitamiste arv ja kaasautorid: viidati 132 korda, kaasautorid puudusid 2.1. Leia e-raamatute andmebaasi CHEMnetBASE käsiraamatust "CRC Ha...
Miski ei suutnud teda unustama panna kogetud sõjaõudsusi; nendest kirjutas Remarque romaani ,,Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Saksamaal kujunes teos sensatsiooniliseks: lugejad võtsid vaimustusega vastu, natsionaalsotsialistid kuulutasid kirjaniku saksa rahva vaenlaseks. Seda bestsellerit müüdi üle 3,2 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning sellest tehti 1930.a. ka film. 1933. aastal Hitleri võimule tulles Remarque'i raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti Saksa kodakonsusest ilma. Remarque põgenes Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947.a kodakonsuse. 1948.a pöördus ta tagasi Euroopasse, Sveitsi, 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddariga (kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga). Remarque suri 25. septemberil 1970.a Sveitsis. Remarque'i maailmavaade kujunes I maailmasõjas, sõda määras tema loomingu teemade ringi, tegelaste elutee ja iseloomu.
Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta. Pidevalt noored ei hinda nende raamatute vajadust edasiseks eluks. Seetõttu tulebki alustada keele arengut juba võimalikult varasest ajast. Kuid tänasel päeval hakatakse alles vanemana kirjanduse mõistet väärtustama õiglaselt. Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja tarkusi maailmale. Lugedes teaduslikke ning ajaloolisi juhtumisi saad teada uusi sõnu, mis omakorda laiendab rohkesti silmaringi. Kriminaal- ja põnevusromaanide keerdkäigud panevad sind arutlema erinevate isiksuste valikute tegemises ja otsustes. Armastusromaane lugedes tekitad endale põnevust tegelaste eneseväljenduse kaudu, samuti paraneb enesetunnetus. Ulmekirjandus on levinud eeskätt kirjanduses ja filmikunstis
WE NEED PAPER BOOKS We really need paper books. Now a days, most of teenagers think that studying by a computers or mobile phones is much more useful, but actually ist's not. A lot of people spend their time at home using a computer, when people start doing it in schools too, they are going to be blind soon, because it affects your eyes. People should really think about their future more. I understand if you are doing some schoolworks on the computer, but definitely not all of those. If you read lots of books, it developes you reading speed and it will be useful if you can read fast and if it sounds nice. Also if you are on the computer all the time, you can't write soon, too. And then the next generation in Estonia is going to be like Africa, that people can't read or write. So we should still use paper books, it's cheaper and much more useful.
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pol...
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann ...
· Nimeta teose peategelane, kirjelda ta välimust ja iseloomusta teda (kuidas ta käitus, millest ta unistas, mida ta tähtsaks pidas, millega ta tegeles jne). · Jaga tegelased kahte gruppi (nt head tegelased ja halvad tegelased). Kirjuta iga tegelase kohta üks lause, et põhjendada, miks sa selle tegelase just sinna gruppi paigutasid. · Kujutle, et sa saad ühe tegelase valida oma sõbraks. Nimeta tegelane ja põhjenda, miks sa just teda oma sõbraks tahaksid. · Kirjelda oma tundeid lugemise ajal (kellele sa tundsid kaasa, keda hukka mõistsid, kes äratas imetlust jne). · Nimeta teose põhisündmus ja selle sündmusega seotud teised sündmused toimumise järjekorras. · Mille poolest on raamatus kujutatu sarnane tänapäevase kooli ja lastega. Mis on raamatus kujutatud ajal ja tänapäeval teistmoodi? · Mida said raamatu lugedes teada sellest, mida sa enne ei teadnud?
panna. Ajal, mil me vanemad kui ka vanavanemad olid meievanused, loeti rohkem kirjandust ning peeti raamatute lugemist olulisemaks, kui praegu. Kuid miks see nii oli? Tänapäeval konkureerivad raamatutega mugavamad meelelahutused nagu kino, televiisor, arvuti jmt. Tänu nendele teguritele jääb raamatute lugemiseks oluliselt vähem aega. Et õhutada noori raamatuid lugema, on mugavuse ja kergelt kättesaadavuse mõttes trükitud paljud raamatud ka internetti ning neid saab lugeda ja lehitseda e-raamatu kujul. Raamat on meelelahutaja, mille lugemisel tuleb sellesse süveneda ning aega varuda. Et tulevikus endale hea töökoht ning karjäär kindlustada, on vaja lugeda raamatuid. Neid põhjuseid, miks inimesed peaksid lugema raamatuid, on peale ülaltoodud väidete veel mitmeid. Raamat on kui nõuandja - nendest saab alati abi ning vastuseid oma küsimustele.
Eeskujud õpetavad Inimeste elu ja mõttemaailma kujundajateks ning mõjutajateks võivad olla teised inimesed- eeskujud . Nad on isikud, kelle saavutused või mõtted teistele korda lähevad ning oma suhtumisega suudavad avaldada mõju ümbritesevale inimkonnale, mis võib mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Kuid kes siis võivad olla headeks või halbadeks eeskujudeks, kes innustavad inimesi omadel kindlatel eesmärkidel või teevad seda hoopis enda teadmata? Kõige suuremaks eeskujuks inimesele on tema vanemad, ema ja isa. Nad jagavad kõige olulisemaid ja vajaminevamaid teadmisi oma enda elukogemustest. Samal ajal oskavad olla ka lapse edukamale eluteele suunajateks. Nagu Shakespear'i raamatus "Hamlet" jäi surnud Taanimaa kuningas oma poja Hamletile meelde uhke ja väärika riigijuhina, kes sai kõigiga hästi läbi. Kuninga elutee lõppes küll ootamatult ja ebaõiglaselt, suutis ta oma pojast ...
"Kasulikumad on need raamatud, mis panevad teistest enam mõtlema" Inimesed armastavad lugeda raamatuid, mis on huvitavad ja abiks maailma ning enda mõistmisel.Paljusid raamatuid lugedes tõuseb tuju, meeleolu paraneb ja muremõtted ununevad. Selliseid teoseid, mis tekitavad lugejas häid tundeid, jäävad meelde ning mõne aja möödudes loetakse raamatuid mitu korda uuesti läbi.Raamatuid uuesti lugedes avastatakse jällegi teostes midagi uut ja huvitavat. Kõige enam meelde jäänud Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia "Faust", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pet...
Jõulusalm Kena kuldne kringel on mu jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Click to edit Master text styles Veel on hõbepähkleid Second level minu jõululoos. Third level Päkapikkudega Fourth level korjasin neid koos. Fifth level Esimesed raamatud ja luulekogud v "Kuidas leiti nääripuu" 1954 Click to edit Master text styles v "Rongisõit" 1955 Second level Third level v "Maa on täis leidmist" 1960 Fourth level v "Linnavoolija" 1970 Fifth level v "Vee peal käija" 1977 v "Maailma pidevus" 1978 Silmapaistvamad lastevärsiraamatud q
Psühhogeneetika: Lapsendatud laste meetod Sisukord Sissejuhatus........................................................................................ Lapsendatud laste uuringute viletsad tulemused............................................... Kui palju loodusest ja kui palju kasvatusest................................................... Bioloogiliste ja kasuvanemate võrreldavus.................................................... Valikuline paigutus............................................................................... Geenide- keskkonna koosmõju .................................................................. Kasulapse võõras veri ............................................................................ Armastuse IQ....................................................................................... Aga äkki saab temast kurjategija................................................................. Kasuvanem mängib lap...
Maa magnetväli Maakera magnetvälja tekitavad elektrivoolud Maa tuuma sularauast koosnevas väliskihis Maa keskmest 1200 kuni 3000 km kaugusel. Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat. Maa magnetväli meenutab tavalise sirge magnetvarva välja ja on üldjoontes üsna sümmeetriline. Nagu magneeditud terasvarval, on ka maakeral magnetpoolused. Maakera magnetiline põhja- ja lõunapoolus ei ühti geograafiliste poolustega, vaid näiteks magnetiline põhjapoolus asub praegusel ajal Kanada põhjaosas. Kompassi põhjapoolus osutab punkti, mida nimetatakse magnetiliseks põhjapooluseks, lõunapoolus aga punkti, mida nimetatakse magnetiliseks lõunapooluseks. Pooluste asend muutub pidevalt, kuid üsna aeglaselt. Tegelikult erineb maakera magnetväli siiski tublisti magnetvarva väljast, sest ta vormub päikesetuule survel. Päikesepoolsel küljel ehk p...
5. HARJUTUSÜLESANNE 5.1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K48 Riiuli nr: 421, 422 b) Leia artikkel teemal "Electrically conductive polymers". c) Köide: 9 lk: 61 d) Esita elektrijuhtivate polümeeride (electrically conductive polymers) lühike definitsioon (võib olla inglise keeles): Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic in nature and no current ion motion occurs in the solid state. 5.2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E54 Riiuli nr: 303 b) Millises köites ja lk käsitletakse vismut...
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ...
kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute lugemine tuleb kasuks kirjandite kirjutamisel. Tänu sellele tulevad mõtted paremini pähe ja jutt läheb ladusamalt. Samuti suurendab see maailmavaadet ja mõttemaailma. Mõned raamatud panevad tõsiselt elu üle järgi mõtlema. Raamatud on samas ka heaks ajaviiteks. Neid on olemas igale võimalikule maitsele. Raamatuid on väga erinevatest valdkondasest ja igaüks võiks leida sealt endale sobiva
1. Mis on Tahtamaa? Tahtamaa on talukoht, mis asub Saaremaal Lüütjala vallas, samanimelisest alevist kümme kilomeetrit edelas. Maa suurus on 19 hektarit, sellest 10 Saaremaa mandril ja 9 Tahtasaarel. See talu kuulus kunagi Aabel Haljandi vanavanaisale ja siis vanaisale. Talu oli ostetud vanaisa poolt Schoultzide käest 1902.a 1500 rubla eest, taluhooned olid maha põletatud kas venelaste minnes või sakslaste tulles.. Lingo Luuk ilmub Aabel Haljandi korteriuksetaha ja teeb talle ärilise ettepaneku. Lingo soovitab Aabelil nõuda endale talukoha omandiõigus ja siis müüa maa Lingole,et see saaks sellel maal asuvat muda hakata eksportima välismaale. 2. Kes on Lingo Luuk, millised suhted olid Aabeliga? Lingo Luuk on ökonoom, kes elab Rootsis. Tema tegi Aabelile ettepaneku nõuda endale Tahtamaa omandiõigus ja sinna rajada mudaravila. Edaspidi saidki Lingost ja Aadelist äripartnerid. Lingo investeeris ärisse 4 miljonit, Aabel andis maad ja nii loo...
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Vii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
