Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

California - sarnased materjalid

california, sekvoia, sild, francisco, angeles, osariik, suuremaid, kuberner, arnold, schwarzenegger, mitmekesine, sierra, nevada, lumine, ahelik, metsad, hiidsekvoia, jämedaim, ümbermõõt, ringis, ranniksekvoia, kõrb, surmaorg, kuival, metsatulekahjud, kuulsad, lahte, enesetapjate, chinatown, hiinlased, angelese, eeslinn
thumbnail
14
doc

USA

1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Uurimustöö-usa

arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril ­ Kanada ja Mehhiko ­ on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
11
docx

USA

· Riigihümn : The Star-Spangled Banner · Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga Ameerika Ühendriigid on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on tal maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub USA Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USA alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga. Euroopa-sidemed olid varem ülitähtsad ­ tuli ju sealt suurem osa Ameerika Ühendriikide rahvastikust, seal asusid peamised kaubanduspartnerid

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ameerika

Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Peruu Vabariik

Kohalikuks põllumajanduseks on suhkruroog, orhidee ja kohv.  Trujillo- linn loode-Peruus, mis asub rannikul. See asub Moche jõe rannikul, mis on lähedal Vaikse ookeani suudmele Mochica Valleys. See oli ala suur eelajalooline Moche ja Chimu kultuur enne Inkade vallutamist. 6. REISITINGIMUSED Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Peruus asub Eesti aukonsul.( Estudio Francisco Espinosa Bellido) Lima 27 aadressil. 6.1 Ohud reisimisel Eesti Terviseamet soovitab muhk- ja kopsukatku ohu tõttu vältida Ascope provintsi külastamist. Peruu tervishoiuministeeriumi andmetel on katku riskipiirkondadeks ja Chicama, Chocope ja Santiago de Cao provintsid. Vihmaperioodil Peruusse reisides tuleb arvesse võtta loodusest tulenevaid riske.

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv�

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

(Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 ­ 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 ­ 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Maailma kõrgeimad puud tänapäeval on ranniksekvoiad (Sequoia sempervirens), mis kasvavad USA California osariigi loodeosas. Kõrgeima puu kõrgus on 112,5 m ja tüvediameeter 7,68 m (2004). Kõige kõrgem teadaolev mõõdetud puu maakeral on olnud mammutipuu (hiidsekvoia) (Sequoiadendron giganteum), mille kõrgus on olnud 120 (135) m ja tüve läbimõõt 12,3 (14,4) m. Taimeriigi kõige jämedam esindaja on aga mehhiko sooküpress (Taxodium mucronatum), mille tüve läbimõõt 1,3 m kõrgusel on olnud (14) 16 m. Puuliikide rühmitamine vanuse järgi

Dendrofüsioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Kuival ajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega. Mehed otsivad tööd kiiresti kasvavates linnades. Masaise traditsioonilise tegevuse küttimisega tegelevad vähesed. Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud la kõrb laieneb savannialadele. SERENGETI RAHVUSPARK Serengeti rahvuspark Tansaanias on üks suuremaid ja tuntumaid savannide kaitsealasid. Serengeti suurimaks väärtuseks on tema rikkalik loomastik. Rahvuspargi tähtsamad asukad on gnuu-antiloobid. 2. Hoovused maailmameres, nende liigitus ja mõju kliimale. HOOVUS ­ on suur veehulk, mis liigub ookeanis piisavate tuulte mõjul kindlas suunas. Hoovuse laius on 100 km ja rohkemgi, pikkus tuhandeid kilomeetreid. Hoovuste teke: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega

Geograafia
403 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Poola Vabariik

Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle

Turismi -ja hotelli...
35 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

13. Makedoonia (Pinus peuce) ja valge mänd (Pinus strobus) Pinus peuce - Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida- Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA- s jm. Kõrgus 20...25 m. · Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. · Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli

Dendroloogia
237 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Ga

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

eriti varju noores eas. On meie looduses hästi kohanenud, andes suhteliselt rikkalikult looduslikku uuendust. Noores eas kahjustavad puid metskitsed. Harilikul ebatsuugal eristatakse vastavalt okka värvile, kasvukiirusele ja käbide kujule ka kolm teisendit: var. menziesii (sün. var. viridis [Schwer.] Franco) alamliigina roheline e. rannikuebatsuuga; suurimate mõõtmetega teisend, kuid samas ka kõige külmahellem. Kasvab piki Vaikse ookeani rannikut, Briti Columbiast kuni California osariigini, ulatudes ka Kaskaadide ja Sierra Nevada mäestikeni. Meil talviti külmahell ja hukkub varem või hiljem. var. glauca (Beissn.) Franco (sün. P. glauca [Schwer.] Mayr) alamliigina sinihall ebatsuuga; see alamliik kasvab hariliku ebatsuuga areaalis, Kaljumäestiku kesk- ja lõunaosas, tungides üles kõrgele mägedesse. Nii okkad kui käbid on põhiliigist väiksemad, okkad kaetud tugeva vahakihiga, käbidel kattesoomused tavaliselt tagasikäändunud. On

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
33 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
106 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida

Geograafia
156 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

António Óscar de 1926, 9. juuli 1951, 18. aprill (1869­1951) Fragoso Carmona António de Oliveira 1951, 18. aprill 1951, 9. august (1889­1970) Salazar Francisco Higino 1951, 9. august 1958, 9. august (1884­1964) Craveiro Lopes Américo de Deus 1958, 9. august 1974, 25. aprill (1894­1987) Rodrigues Tomás 1974, 25. aprill 1974, 30. september António de Spínola (1910­1996)

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
470 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

arenenud maades 74% rahvastikust. Eestis elab linnades 69% inimestest. Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks ­ New York, kuid juba Endla Reintam, 2008/2009 1 1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
776 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

kontinendi lääneosas. Leidus umbes 30-40 keskmise suurusega riigi, kus oli umbes 100 000 elanikku ning umbes 10 000 hõimuriiki, mille elanikkonnaks oli 5000-20 000 inimest. Seega väidab Oliver, et Aafrika jagamine on tegelikult selle liitmine: ühendati palju väikeseid poliitilisi üksusi, mille baasil on omakorda kujunenud tänapäevased Aafrika riigid. Tänapäevase poliitilise situatsiooni vaatlemisel leiab ta, et oleks olnud parem, kui Euroopa riigid oleks võtnud veel suuremaid riike “Aafrika pirukast”, sest see likvideeriks mitmed probleemid tänapäevaste riikidega, mille majanduslikud võimalused on limiteeritud jne. Venemaa ja Türgi Kontinendi jagamisel maksis eelkõige muidugi jõu- ja finantspoliitika, mis tähendas, et Prantsusmaa ja Suurbritannia said muidugi suurimad osad. Venemaa osales Berliini konverentsil ning tal olid ka huvid, aga kolooniaid ei olnud. Riigi huvid olid suunatud muidugi mujale, aga nad jõudsid ka vähesel määral Aafrikasse.

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b. Tsehhi ­ Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a

Turismiettevõtlus
114 allalaadimist
thumbnail
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

pakkumisest, tuleb antud ettevõttel leida teine töötaja, kes oleks nõus klienti teenindama. (Brumfield, 13.02.2014; BBC News, 22.02.2014) Samal ajal aga leidis Virginia föderaalkohtunik, et osariigi samasooliste abielude keeld on põhiseadusevastane ning tühistas valijate poolt 2006. aastal vastu võetud põhiseaduse muudatused, mis käsitlesid seda teemat. Samal nädalal leidis ka föderaalkohtunik Kentuckys, et osariik peab tunnustama abielusid, mis on sõlmitud teistes osariikides, olgugi et ei muudeta abielude sõlmimise keeldu osariigis endas. (Eckholm, 14.02.2014) Hetkel tunnustavad samasooliste abielusid 17 osariiki ja Washington D.C. Pentagon plaanib vähendada USA sõjalisi kulutusi Kaitseminister Chuck Hagel teatas, et Pentagon kavatseb vähendada riigi armeed kõige väiksemale tasemele II maailmasõja algusest saadik. Nimelt

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

ning kaminataoline ahi puupulkadest ja savist valmistatud korstnaga. Pärast Teist maailmasõda on poolmaakodade kasutamise kohta vaid mõned üksikud teated. Tänapäeval elavad handid enamasti tüüpprojektide järgi ehitatud palkmajades. On kolm kõige enam levinud tüüpprojekti: 1) üheruumiline elamu, 2) esikust, köögist ja toast koosnev elamu ja 3) kahekorteriline elamu, mille korterid koosnevad esikust, köögist ja toast. Viimastel aastakümnetel on ehitatud ka suuremaid mitmekorterilisi ridaelamuid. Traditsioonilised kõrvalhooned on hantidel aidad, varikatused, lattkojad ja põhjapõtrade varjualused. Enamik aitu asub sammastel, mis on tavaliselt 0,5-2 m kõrgused. Varikatus, mille all hoitakse suuski, nartasid, kalavõrke, mõrdu jm, toetub kaheksale või kümnele postile. Lattkoda ehitades asetatakse 1-5 m pikkused küttepuud koonusekujuliselt ning need moodustavad püstkojasarnase ehituse

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

(,,Teataja" kinni ja Päts kohtu alla). Ka ,,Postimees" suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) ­ 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

Kuninglik Kangelane.Võime uskuda et tegemist oli sumeri linnade põhjapoolsetel aladelt pärit sõjakuningas, ilmselt üles kasvanud sumerikultuurist aga ise oli semiit. Alistas sumerid ja eelamid ja liitis seniolematult suure territooriumi suure võimu alla. Pesi oma relvad alumises meres ja ülemises meres.Ta rajas pealinna Akkadi, asukoht teadmata. Hilisem mitme kangelas poeemi peategelane, need omakorda lasid teha tal veelgi suuremaid vägitegusid, jõudis kesktürk ja vb kreetale. Riigikorraldus- tema kui ülemkuningas oli ülempealik ja kohtadele talle alluvates linnriikides jättis võimule asevalitsejad kohalikku päritolu kuningad. Oli kindlasti ka palgaline sõjavägi 5400 sõjameest sõi tema leiba oli ühes tekstis.Riigi keeleks sai mesopotaamias semiidi keel, sai klassikaliseks semiidi kultuur keeleks sai akkadi keel. Se tähenda et sumerid seda omaksvõtsid, rääkisid ikka sumeri keelt.Tõenäoline et

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

ülevenemaaline ettevõtmine, kutsuti ka kohaliku rahva esindajad alguse sai rahvusliku liikumise uus tõus, Jaan Tõnisson, Postimees, Tartu renessanss Karl August Hermann ­ 1881 ­ ostis ära Perno Postimehe, tõi tema toimetuse Tartusse, ristis selle lihtsalt Postimeheks, algul väga edukas, sellest sai 1891 I eesti päevaleht, peatselt tabasid Hermanni tagasilöögid, 1896 müüs Postimehe maha 10000 rubla eest (folklorist Oskar Kallas, Hendrik(?) Koppel, Kolga-Jaani pastor, sild rahusliku liikumise I ja II osa vahel, Villem Reiman) Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4 1896 Tekkis sõnasõda A.Grenzsteini "Olevikuga". 1901 ­ A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu.

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun