Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Homoloogiliste ridade tabel (0)

1 Hindamata
Punktid
HOMOLOOGILISED READ
REANIMI
ALKAAN
ALKEEN
ALKÜÜN
ALKOHOL
KARBOKSÜÜLHAPE
Tunnuslõpp
-aan
-een
-üün
-ool
- hape
Üldvalem
CnH2n +2
CnH2n
CnH2n-2
R-OH
R-COOH
Side
üksikside
kaksikside
kolmikside
üksikside
üksikside
Põhiesindaja
CH4 - metaan
C2H2 - eteen
C2H2 - etüün
C2H2OH - etanool
CH3COOH -metaanhape
CH4 –metaan
CH3OH – metanool
HCOOH – etaanhape
C2H6 – etaan
C2H4 – eteen
C2H2 – metüün
C2H5OH - etanool
CH3COOH – propaanhape
C3H8propaan
C3H6 – propeen
C3H4 – propüün
C3H7OH – propanool
C2H5COOH – butaanhape
C4H10 – prutaan
C4H8 – buteen
C4H6 – butüün
C4H9OH – butanool
C3H7COOH – petaanhape
C5H12pentaan
C5H10 – penteen
C5H8 – pentüün
C5H11OH – pentanool
C4H9COOH – heksaanhape
jne
jne
jne
jne
Jne
  • Süsiniku aatomite arv igas rühmas suureneb ülevalt alla liikudes 1 võrra ja vesiniku aaotomite arv kahe võrra.
  • Kõikides ridades on süsiniku aatomite arv sama horisontaal reas.
  • Ainetel nimetuste andmisel kasutatakse järgmisi eesliiteid, süsiniku aatomite arvu järgi.
  • Kui ühendis on
    • 1C aatom , siis eesliide on meta
    • 2C aatom , siis eesliide on eta
    • 3C aatom, siis eesliide on propa
    • 4C aatom, siis eesliide on buta
    • 5C aatom, siis eesliide on penta
    • 6C aatom, siis eesliide on heksa
    • 7C aatom, siis eesliide on hekta
    • 8C aatom, siis eesliide on okta
    • 9C aatom, siis eesliide on nona

  • Süsivesiniku radikaal , sest ta koosneb alati süsinikust ja vesinikust ainult indeksid on erinevad.
  • n- üldvalemist, süsiniku aatomite arv.
  • Homoloogilised read on suured orgaaniliste ainete rühmad e. põhiklassid, kus samas rühmas olevate ainetel on sarnased keemilised omadused, erinevad füüsikalised omadused seeepärast antakse keemilised omadused, rühma põhiesindaja järgi. Füüsikalised omadused muutuvad ülevalt alla liikudes korrapäraselt.
    NT: esimesed liikmed rühmades gaasilised ained, viimased liikmed rühmas tahked ained.
  • Homoloogiliste ridade tabel #1 Homoloogiliste ridade tabel #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor blondike1009 Õppematerjali autor
    Homoloogiliste ridade tabel ja reeglid

    Sarnased õppematerjalid

    Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia
    41
    ppt

    Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

    KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molekulis aatomid asetatud. Näit

    Keemia
    Alkeenid-Alküünid ja alkoholid - keemia spikker
    2
    doc

    Alkeenid, Alküünid ja alkoholid - keemia spikker

    üksik side alkaan Homoloogiline rida: 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptaan C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 kaksikside alkeen 12. eteen C2H4 13. propeen C3H6 14. buteen C4H8 15. penteen C5H10 16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 kolmikside alküün 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27

    Keemia
    Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid
    3
    docx

    Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid

    Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (­CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R­ OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja lipiidid

    Keemia
    Alkeenid ja Alküünid
    2
    docx

    Alkeenid ja Alküünid

    Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Süsivesinikke liike on kolm: alkaanid, alkeenid, alküünid. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid küllastumata ühendid. Süsinike arv Alkaani Alkeeni Alküüni ahelas nimetus nimetus nimetus CnH2n+2 CnH2n CnH2n-n 1 Metaan - - CH4 2 Etaan Eteen Etüün C2H6 C2H4 C2H2 3 Propaan Propeen Propüün C3H8 C3H6 C3H4 4 Butaan Buteen Butüün C4H10 C4H8 C4H6 5 Pentaan

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    3
    docx

    Orgaaniline keemia

    Orgaaniline keemia Põhimõisted · Valents ­ Mitu keemilist sidet elelemendid moodustavad (NB! AATOMI EHITUS!) · Süsiniku valents on 4 []1s[]2s[]2p[][] · Vesinikul on 1 · Hapnikul on 2 · Lämmastikul on 3 Valemite tüübid · Molekulvalem ­ näitab molekuli elemendilise koostise · Struktuurvalem ­ näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse · Lihtustatud struktuurvalem ­ Näitab süsiniku aatomite paigutuse · Graafiline struktuur ­ Näitab süsiniku aatomite vahelisi sidemeid ja nende asendeid Ainete koostis: C2H6O 78,4 C -23.7C Struktuuriteooria · Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus · Ühendi omadused sõltuvad molekuli koostisest ja aatomite paigutusest e. Ehitusest · Aatomite paigutuse muutmine muudab järslult ainete omadusi Süsivesinikud C x+ Hy Alkaanid Alkeenid Alk

    Orgaaniline keemia
    Orgaaniliste ühendite nomenklatuur
    5
    doc

    Orgaaniliste ühendite nomenklatuur

    Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu ­aan abil (5 ­ pentaan, 6 ­ heksaan jne). · Ühevalentse radikaali ­ alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu ­aan asendamisel lõpuga ­ üül (alkaan ­ alküül, etaan ­ etüül, pentaan ­ pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA 2-osa
    23
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

    ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    11
    docx

    Orgaaniline keemia

    Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia ­ eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia ­ elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid ­ C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid ­ kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ­ ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid ­ üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid ­ sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilistel ühenditel kõrge.

    rekursiooni- ja keerukusteooria




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun