Kontrolltöö II Üldloodusteadus

Q: Kui suur on 181017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö II Üldloodusteadus

Q: Mitu mooli atsetooni on vaja oksüdeerida et saada 1792 liitrit süsihappegaasi?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö II Üldloodusteadus

Q: Mitu molekuli vett tekib kahe mooli atsetooni oksüdeerimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Kontrolltöö II Üldloodusteadus

M, GL

Kontrolltöö II Üldloodusteadus (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Keemia - Üldloodusteadus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui suur on 181017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass?
Mitu mooli atsetooni on vaja oksüdeerida et saada 1792 liitrit süsihappegaasi?
Mitu molekuli vett tekib kahe mooli atsetooni oksüdeerimisel?

Kontrolltöö II Üldloodusteadus

Üks mikroliiter on 109 μm3, 100 mm3, 1021 Å3

Kui suur on 18*1017 molekuli sisaldava metanooli tilga mass?
N(CH3OH)= 18*1017
M(CH3OH)=12*1+1*4+16*1= 32g/mol
NA=6,02* 1023 mol-1
Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi
Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist lämmastikku?
N(N2)=6* 1022
NA=6,02*1023 mol-1
Vastus:Gaasilist lämmastikku normaltingimustel on 2,23 dm3
Kui on teada, et tegemist on 10-5 M glükoosi lahusega, siis mitu molekuli glükoosi on 18x1013 molekuli vett sisaldavas veetilgas?
NA=6,02*1023 mol-1
M(H2O)=1*2+16*1=18g/mol
ρ(H2O)=1g/ml
C=10-5 M
n = 10-5*5,0*10-9 = 5,0*10-14mol
N=n*NA N=5,0*10-14*6,02*1023=3,01* 1010
Vastus: 3,01*1010 molekuli glükoosi on antud veetilgas

CO2 keskmine kiirus
T=300 K
k=1,381*10-23 J/K
M(CO2)=12*1+16*2=44 g/mol
NA=6,02*1023 mol-1
412 m/s * 3,6 = 1483,2 km/h
CO2 liigub autost, mis sõidab kiirusel 300km/h 1483,2/300= 4,94 korda kiiremini.
H2 keskmine kiirus
T=300 K
k=1,381*10-23 J/K
M(H2)=2*1= 2 g/mol
NA=6,02*1023 mol-1
1940 m/s * 3,6 = 6984 km/h
H2 liigub autost, mis sõidab kiirusel 300 km/h 6984/300=23,28 korda kiiremini.

Vesinik :
Vm=22,4 l/mol
Vesi:
ρ= 1 g/ml
V=1000ml m=ρ*V m=1000*1= 1000g = 1kg
Kuld :
M(Au)=199g/mol
ρ=19,3 g/cm3
V= 1l = 1000ml
m=ρ*V m=19,3g/ml*1000ml=19300g

Osakesed paiknevad tihedalt ja liiguvad vähe. Sellepärast on osakestel palju potentsiaalset energiat (lähtudes osakeste vahelistest sidemetest) ja vähe kineetilist energiat.Tahkel ainel on kindel kuju! Toimub võnkliikumine.

Vedelas aines osakesed liiguvad rohkem kui tahkes aines. Osakesed paiknevad üksteisest kaugemal. Vedelas aines liiguvad osakesed vähem kui gaasilises. Vedel aine võtab anuma kuju. Toimub voolamine.

Gaasilises aines on osakesed omavahel vähe seotud ja liiguvad väga palju. Potentsiaalset energiat on vähe ja kineetilist väga palju. Puudub kindel kuju.Osakesed täidavad kogu anuma ning toimub Browni liikumine.

CH3COCH3 + 4O2 → 3CO2 + 3H2O
Mitu mooli atsetooni on vaja oksüdeerida, et saada 179,2 liitrit süsihappegaasi?
V(CO2)=179,2 l
n 179,2 liitrit
CH3COCH3 → 3CO2
1 mol 3 mol
V=Vm*n V(CO2)= 3 mol * 22,4 dm3/mol = 67,2 dm3
Vastus: Vaja on oksüdeerida 2,67 mooli atsetooni
Mitu grammi hapnikku on vaja, et saada atsetooni oksüdeerimisel 89,6 liitrit süsihappegaasi?
m 89,6 l
4O2 → 3CO2
4mol 3 mol
V=Vm*n V(CO2)= 3 mol * 22,4 dm3/mol = 67,2 dm3
Vastus: Hapnikku on vaja 170, 56 grammi
Mitu molekuli vett tekib kahe mooli atsetooni oksüdeerimisel?
2mol N
CH3COCH3
→ 3H2O
1mol 3mol
NA=6,02*1023 mol-1
N(H2O)= 6 mol*6,02*1023 mol-1=3,612*1024
Vastus: Tekib 3,612*1024 vee molekuli

Esimest järku reaktsiooni saab iseloomustada ka poolestusajaga tp, kuna see on konstantne . Poolestusaeg ja kiiruskonstant (k) on omavahel seotud ka valemiga
k1=0,7x102 min-1
k2=7x10-1 s-1
k3=0,35x104 h-1
k4=3,5x105 kuu-1
k5=108 aasta-1
0,7 valgusaasta -1 on pikkusühik!
tp4

Aatommass - kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Molaarmass - Keemilise aine ühe mooli aine mass grammides . (g/mol (grammi mooli kohta))
Molekulmas - arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Mool - ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest. (mol)
Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Avogadro konstant NA seob omavahel mitmeid teisi konstante .
Gaasikonstant R ja Boltzmanni konstant k on omavahel seotud valemiga
R = NA*k
Faraday konstant F ja elementaarlaeng e on omavahel seotud valemiga
F = NA*e

Valiku reeglid:
Peakvantarv – n väärtustega 1,2,3... määrab ära orbitaali energia e. Orbitaali kauguse tuumast (e. millisel elektronkihil elektron asub). Peakvantarv võetakse perioodi järgi. Näiteks kolmas periood, siis n-i väärtus ongi 3.
Orbitaalkvantarv – l väärtusega 0,1,2....n-1 määrab ära orbitaali kuju (st piirkonna kus elektroni leidumine on kõige tõenäosem). O iseloomustab orbitaalide jaotust energia järgi ühe elektronkihi piires. Igale orbitaalarvule l vastab oma alakiht . Kui l=0, siis on tegu s-orbitaaliga, kui l=1, siis p-orbitaaliga ja kui l=2, siis d-orbitaaliga.
Magnetkvantarv – m väärtustega -2,-1,0,1,2,...+-(l) (määrab orbitaali asendi üksteise suhtes).
Spinn - +-1/2, iseloomustab elektroni „sisemist” magnetmomenti (on tingitud elektronpilve „pöörlemisest”).
n=3
l=0 -> m=0 -> s= + 1/2 (1) l=0 -> m=0 -> s= - 1/2 (10)
l=1 -> m=-1-> s= + 1/2 (2) l=1 -> m=-1-> s= - 1/2 (11)
-> m=0 -> s= + 1/2 (3) -> m=0 -> s= - 1/2 (12)
-> m=1 -> s= + 1/2 (4) -> m=1 -> s= - 1/2 (13)
l=2 -> m=-2 -> s= + 1/2(5) l=2 -> m=-2 -> s= - 1/2(14)
-> m=-1-> s= + 1/2 (6) -> m=-1-> s= - 1/2 (15)
-> m=0 -> s= + 1/2 (7) -> m=0 -> s= - 1/2 (16)
-> m=1 -> s= + 1/2 (8) -> m=1 -> s= - 1/2 (17)
-> m=2 -> s= +1/2 (9) -> m=2 -> s= -1/2 (18)
Kokku 18 elementi.

H2O
Sp3, nurkjas
C2H6
Sp3, kaks tetraeedrit koos
C2H4
Sp2, kaks kolmnurka koos
C2H2
Sp, lineaarne
CO
Sp, lineaarne
CO2
Sp2, lineaarne
NH3
Sp3, trigonaalne püramidaalne

Kovalentsed sidemed tekivad:

Kui aatomite väliste elektronkihtide paardumata elektronid moodustavad molekulis ühised elektronpaarid.

Kui aatomite väliselektronkihtide paardumata elektronide orbitaalid „kattuvad“ ja moodustavad ühise molekulaarse orbitaali.
7

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 13 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

GL M Õppematerjali autor

Üldloodusteaduse II kontrolltöö, aasta 2011.

üldloodusteadus kontrolltöö 2.kontrolltöö konstant 1023

Sarnased õppematerjalid

docx

Üldloodusteadus

1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väikesele osakesele annavad keskkonna moolekulid mittekeskmist ja kompenseeritud (kui see on olukorras, kus on suhteliselt suur osake) impulssi, mis paneb osake kaootiliselt liikuma oma kiiruse suuruse ja suuna muutudes. 4) Agregaatolek on aine omadused hetkelisel perioodil

Loodusteadus

doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)

Keemia

docx

Keemia arvutusülesannete õpetused

Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Ülesandeid võib muidugi mitut moodi lahenda

Keemia

doc

Moolarvutus

MOOLARVUTUS n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Üle

Keemia

pdf

MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis ¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud gr

Füüsika

pdf

MOLFYSS

Kategoriseerimata

pdf

Keemia alused

YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Mõisted Maht on tuletatud ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3. 1 m3 = 1000 dm3 Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3 antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita 1l = 1000 ml suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüs

Keemia alused

288

pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3

rekursiooni- ja keerukusteooria

Rohkem sarnaseid