· Sansaara tähistab tee algust. · Nirvaana on tee siht. · Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu. · India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo ja teovilja mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus
inimeste abistaja Põhja-Indias märgiks kolm vertikaaljoont laubal Šivaism Šiva Jumalik hävitaja Jooga isand Kolm horisontaaljoont laubal. Igal pool Indias Budism Arenes brahmanismist VI ja V sajandi keskel Rajaja Gautama Buddha ehk Valgustatu Eesmärgiks nirvaana saavutamine Suurimaid maailmareligioone Budism Eestis Algus 1960, 1970ndatel Linnart Mäll Hakkas tõlkima budistlikke tekste algkeelest. • Seadmuseratta käimapanemine (2004) • Dhammapada (1977, 2004) • Teemantsuutra (1975, 2005) • Südasuutra (1989, 2005) Eesti Budistlikud organisatsioonid Praegu tegutsevad Eestis : Eesti Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus Lääne Budistliku Vennaskonna Sõprade kohalik osakond Budismi Instituut Eesti-Tiibeti Kultuuriselts Kasutatud kirjandus
Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele. Religioon Nagu eelpool on mainitud valitses Jaapanis Budism ja Shinto usk. Ametlikult sai budism alguse 6.ndal sajandil, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse. Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu. Võimu võtsid endale, aga pro-budistid. Budistliku pühamud olid esialgu seotud vaid klanniga nagu ka Shinto pühamud polnud nad üleriiklikud. Buddha kujudelt oodati erivõimu ja budistlikke tekste retsenseeriti seepärast, et neil
Pinnavormi mõju inimtegevusele Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Jakk-oluline koduloom Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Budistlik klooster Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism. Maailma kõrgemaid tippe tullakse vaatama ja vallutama kogu maailmast. Alpinistidele, kes tahavad ronida Mount Everesti tippu, on kehtestatud küllalt suured maksud, kuid puudust neist esialgu siiski veel ei paista olevat.
Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismisuurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli; viies suurkogu toimus 1871. aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv). Paalikeelne Tipitaka on tänini ainsana tervikuna säilinud vanim budistlik kaanon. Tipitaka koostati juba esimesel budismi suurkogul vahetult (umbes kolm kuud) peale Buddha surma. Seda peetakse kõige autentsemaks Buddha õpetuseks
Elu Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut. Seepärast pole mõistlik tahta rohkemat, kui juba omatakse või mida ollakse suuteline saama. Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele. Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, siis tuleb tal sellega leppida. Kannatuse ja selle põhjuste teadvustamine saab meele arendamise alguseks. Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine.
Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. Buddha Elu: Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut. Seepärast pole mõistlik tahta rohkemat, kui juba omatakse või mida ollakse suuteline saama. Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine. Budistlik eetika- eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest
üritasid Hiina võimud välja juurida Tiibeti ametisse. See arusaam taassünnist budistlikku kultuuri, hävitades religioosset kunsti, erineb vanemast budistlikust tuhandeid kloostreid ja raamatukogusid. Alates teooriast, mis õpetab, et taassünni 1980. aastast hakati kloostreid taas avama ning määravad isikliku karma Tiibeti budistlikke pühakirju uuesti trükkima. elemendid. Praeguse, 14. Dalai-Laama kodanikunimi on Tenzin Gyatso. Ta on sündinud 1935. aastal ning Dalai-laamaks sai 1940. aastal. 1959. aastal, peale ülestõusu mahasurumist hiinlaste poolt, siirdus ta eksiili. 1989. aastal anti talle Nobeli rahupreemia. Auhinnakomitee tahtis tunnustada Dalai-laama pidevat võitlust Tiibeti vabaduse eest ning seda, et ta on vastu astunud vägivallale. Dalai-laama on püüelnud rahumeelsete
Maastikumaali z anri on mõjutanud taoistlik traditsioon, mis rõhutab looduse ja inimese vahelist harmooniat. 2. Palju tehti ka lillede-lindude maali. See on kombinatsioon kahest Hiina maali kategooriast: linnud ja loomad ning lilled. Lillemaal pärineb budistlikust traditsioonist. Tang'i dünastia (618-907) ajal sai lillemaal eriti populaarseks. 3. Figuurimaalis põhilisteks on portreed või religioosne maal ja neil kujutatakse budistlikke tegelasi või jumalikke figuure. 4. Tindimaal oli monokroomne maalimis viis. Seda z anri harrastasid enamjaolt konfutsialistidest literaadid. 5. Kalligraafiat hakati tegema alates 200 p.Kr. Vanim Hiina kirjutis koosneb piktogrammidest, mis on graveeritud merekarbile ja oraakliluudele. Kalligraafiat oli Hiina visuaalsete kunstide seas ülim. Arhitektuur Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puitu kasutades saab võrreldamatu paindlikuse, kohandatavuse ja
tegutsesid budistlike munkadena. Budismi laialdase leviku üheks oluliseks osaks on alati olnud (lisaks buddhadharmat vahendavate elavate õpetajate ja Buddha õpetust järgiva/teostava sangha olemasolule) ka emakeelse pühakirja olemasolu. Sellest seisukohast lähtudes võib eesti budismi laialdasema leviku alguseks pidada 1960. aastate lõppu ja 1970. aastaid, mil eestlastest teadlased eesotsas Linnart Mälliga hakkasid algkeelseid budistlikke tekste tõlkima. Alates 1960. aastatest on Linnart Mälli tõlkes algkeeltest ilmunud näiteks sellised budismi alustekstid: Kolm Kalliskivi Kolm kalliskivi (skr triratna, pl.k. tiratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks (skr: araa) ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu.
anatooniast, sest esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Teoste materjalideks on põhiliselt kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi.India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 5. Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias 9 sajand. See on üks paremini säilinud budistlikke templeid Kagu-AasiasTempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud, ülemistel ringikujulistel terrassidel kerkis aga 72 kellakujulist stuupat. Kogu kompleksi kroonib suur õõnes stuupa, mis sümboliseerib nirvaanat. Angkor Wat Kambodzas 12 sajandil
200. Aafrikas kasvatatakse arbuusi, Araabias viigipuud, Indias teed ja banaane, Induse orus õunu; põllumajandus on läänepoolkeral hästi arenenud. 708. Teejoomine kogub hiinlaste seas populaarsust, sest kuum jook on turvalisem kui vesi, mis võib olla saastunud ja keetmata kujul tekitada soolehaigusi. Teed hinnati ka meditsiiniliste omaduste poolest. 805. Teed esitletakse Jaapanis kui ravimit. Budistlik preester Saicho on veetnud kolm aastat imperaatori käsul Hiina budistlikke templeid külastades ning pöördub tagasi teega. Tähtsad sündmused tee ajaloos 1597. Teed mainitakse esmest korda inglise keeles Hollandi navigaatori Jan Hugo van Lin-Schootensi reisikirjades. Van Schooten kutsub jooki ,,chaa". 1876. Glasgow kaupmees Thomas Johnstone Lipton avab oma esimese poe 26 aastaselt. Lipton seilas Ameerikasse 15 aastaselt, et veeta 4 aastat kauplemismeetodeid õppides New Yorgi kaubamaja toiduosakonnas. 1904
tehtud kunstilistel eesmärkidel, on Induse tsivilisatsiooni käsitöö siiski imetlusväärne. Ja seda mitte ainult tehnoloogilise poole pealt vaid ka tulemust silmaspidades. Alates Maurja ajast arenes India kunst järgneva 4-5 aastasajaga märgatavalt ja läbi otsingute ja katsetuste perioodi jõuti lõpuks Gupta perioodi alguseks väljakujunenud stiilini. Selleks ajaks suudeti juba materjali täiuslikult kasutada ja sellega budistlikke teemasid väljendada. Eri piirkonnad mõjutasid üksteist ja tagasid sellega india kultuuri terviklikkuse. Oli loodud alus, et India kunst saaks jõuda oma klassikalise perioodini. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Kasutatud kirjandus: ENE 3 lk 598, 600 http://www.harappa.com/indus/indus2.html http://kalah.zzz.ee/index.php/India http://www.miksike.com/docs/india_kunst_leilalille.htm http://images.google.ee/imghp?hl=et http://www
Todaiji tempel(lk 7). Selle juurde kuuluv Buddha tempel on maailma suurim puitehitis. Heiani ajastul hakati lihtsaid kloostreid ehitama, millel puudus range põhiplaan, näiteks Kongobuji tempel. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss, mis ehitati 9. sajandil. See koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid. Kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri, näiteks ehitati 1577. aastal Himeji kindlusloss. Tokugawa ajastu arhitektuuri tippteos on Nikko templistik, kus hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega ja katused on keeruliselt dekoreeritud. Keraamika: Jaapani keraamikale on iseloomulik range vormikäsitlus, looduslähedus, peen värvi-ja detailikäsitlus, luksuslikkus, perfektne viimistlus, meisterlikkuse kõrgtase
hauatempliks. Templit ümbritseb vallikraav, mida varustasid veega jõeni ulatuvad kanalid, millel oli ka oma osa põldude niisutussüsteemis. Tempel ise asub kolmeastmelisel püramiidjal terrassil, mille juurde pääseb mööda kiviplaatidega sillutatud kõrgteed. Püramiidjal terrassil kõrguvad 5 torni. Keskmise torni kõrgus maapinnast on üle 60 meetri. Borobuduri tempel Kaava saarel Indoneesias on üks paremini säilinud budistlikke templeid Kagu- Aasias. Ehitatud on see tempel 9. sajandil Sailendra dünastia valitsemisajal, kuid täpselt pole teada milline valitseja selle ehitada laskis. Peaaegu tuhat aastat seisis Borobuduri tempel mahajäetuna keset dzunglit. Templi avastasid 19. sajandil inglased. Tempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud, ülemistel ringikujulistel terrassidel kerkib aga 72 kellakujulist stuupat, milles igaühes istub
Elu: Inimene valmistab endale kannatusi himustades palju liigset, kahjulikku ja saavutamatut. Seepärast pole mõistlik tahta rohkemat, kui juba omatakse või mida ollakse suuteline saama. Buddha õpetas keskenduma jäävatele ning rõõmu toovatele väärtustele. Kuna kannatus on inimese lahutamatu kaaslane, siis tuleb tal sellega leppida. Kannatuse ja selle põhjuste teadvustamine saab meele arendamise alguseks. Budisti igapäevaseks ülesandeks on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada. See võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budisti püüdluste lõppsihiks on nirvaanasse jõudmine. Budistlik eetika- eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud nn. Viis juhist (sanskriti keeles : Pañcala): Algselt 5 ilmikutele ja 5 munkadele. · 1. Hoidu võtmast elu (ka vaimse vägivalla vastu) · 2. Hoidu võtmast seda, mida pole sulle antud · 3. Hoidu voorusetusest · 4
Keskendumine on aga suunatud ühele valitud punktile. Kõik häiriv jäetakse tähelepanuta. ELU MÕTE Budistid peavad väga oluliseks moraalset vastutustundlikkust, kuna moraalsed otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid. Kannatusest vabanemise tee, tee nirvaanasse, nõuab moraalseid otsuseid ja meditatsiooni. Budistidele on kogu moraalsuse aluseks heldus, mis vastandub isekusele. Budisti ülesandeks igapäevaelus on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust. Raha, tervis, kuulsus ei paku
ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-4000 mm vihma. Maa põhjaosa külgneb aha maailma sademerikkaima paigaga. Iga-aastased ,,normaalsed" üleujutused katavad ligi 60-70% riigi pindalast. Riigis on kaks UNESCO kultuuripärandi objekti (Bagerhat ja Paharpur) ja üks looduspärandi objekt (Sundarban). On mõningaid silmapaistvaid mosheesid, hindu templeid ja budistlikke monumente. Bangladesh on madala sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) riik. ÜRO inimarengu indeksi kohaselt on ta (2004 aasta andmed) keskmise arenguga riik ning asub pingerea tabelis 137. kohal. Bangladesh kuulub Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF) ja ka Maailma Kaubandus- organisasooni (WTO), viimasega liitus 1. jaanuar 1995. 2007 aasta andmete kohaselt elab seal 150,4 miljonit inimest. Rahvaarvu poolest on see suurriik, kuna omab pingereas seitsmendat kohta
tekkinud märk. Nõnda on ka kalligraafias leida nii üksikute hiina märkide disainitud kujutisi kui ka tekste, mis võivad olla hiina märkide ja jaapani tähestike kombinatsioon (ehk nii nagu tänapäevalgi jaapani keelt kirjutatakse) või siis nn kana-tekst (ehk hiragana's kirjutatud tekst). Kalligraafiaga tegelesid kloostrites mungad, kes kirjutasid ümber Hiinast ja Koreast kaasa toodud konfutsianistlikke ja budistlikke tekste. Ajapikku kujunes välja erinevaid stiile, millel Jaapanis on tänapäevalgi igaühel oma kasutusala. Nii on näiteks Qini dünastia ajast (221 206) pärit arhailises tensho stiilis märgid kasutusel ametiasutuste pitsatitel, vanade hiina käsikirjade ümberkirjutamisel kasutati aga reisho stiili ehk nn dokumendikirja. Tänapäeval luuakse kalligraafiateoseid peamiselt kolmes stiilis, milleks on selgete joontega hästiloetav kaisho (nn
rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid.Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "Kojiki" ja "Nihongi" kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse. Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu. Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka
1982. 06.01.17) Lama Mani traditsioon Lama Mani traditsioon ehk budistlike mõistujuttude jutustamine laulu läbi sai algus juba 12.sajandil. Laule esitasid siis rändjutustajad, kes reisisid külast külla. Neil olid ka kaasas budistlikud thangka joonistused, mis aitasid kuulajaskonnale õpetust selgitada. (Goldstein 1982. 06.01.17) Arhitektuur Tiibeti arhitektuur on tugevalt mõjutatud India ja Hiina arhitektuuri poolt ning selles kajastub budistlik lähenemine. Budistlikke palverattaid leidub koos paari hirve või draakoniga iga Tiibeti Gompa juures. Tiibeti Chortenite kujundus võib varieeruda Khami ümmargustest seintest nelinurksete seinteni Ladakhis. Tiibeti arhitektuuri suurimaks omapäraks on, et paljud majad ja kloostris on ehitatud kõrgetele päikselistele aladele, esiküljega lõuna suunas. Ehitusmaterjaliks kasutatakse tihti kivide, puidu, mulla ja tsemendi segu. Vähesel määral kasutatakse kütust soojuse või valguse
Theravada ehk “väike sõiduk”, kuhu kuuluvad mungad, nunnad, askeedid; nad on teistest eraldatud ning väidavad, et Buddha õpetus on täiuslik ning seda pole vaja muuta. Traditsionaalne budism. Levinud Kagu- Aasias (Sri Lanka, Vietnam) Tiibeti Budism. Budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. Mitmetahuline õpetus ja praktika, mis kasutab vadžrajaana (tantrismi) kõrval hinajaana, mahajaana ja dzogtšeni tehnikaid. Budistlikud kirjad jõudsid Indiast tiibetisse. India budistlikke tekste asuti tõlkima. Tiibeti budism on esoteeriline ja tantristlik. See on esoteeriline, sest selle järgi saavad pühakirju (suutraid) tõlgendada üksnes meistrid. See on tantristlik, sest selle järgi kiirendavad teed valgustusele (bodhi) teatud rituaalid ja rituaalsed esemed. Kõrgema teadlikkuseseisundi saavutamisele aitavad kaasa mantrad. Kasutatakse spetsiaalseid rituaale ja rituaalseid esemeid. Tähtis toiming on mõtlus (meditatsioon), millele võivad kaasa aidata teatud muudrad
saj lõpp- 9. saj algus)(ill 2). Pealinn heian (Kyoto) rajati hiina linnade eeskujul range põhiplaani järgi. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss (9. saj), seda matkisid ülikud endale residentsi ehitades. Kujunes lossitüüp shinden (,,rahu loss"): see koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid (Kamakura engakuji kloostri kondo, 1285). Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana
3. JAAPANI BUDISM Budismi saabumisega Jaapanisse on keeruline lugu. Jaapani religiooni ajaloo uurija Masaharu Anesaki andmetel saabus Jaanisse üks nimekas Budist Shiba Tachito aastal 522. Pole teada, milliste ringkondadega ta Jaapanis suhtles. Ametlikult on budismi leviku algus Jaapanis siis, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse kas 538 või 522 aastal. Saatkond külastas Yamato õukonda ja tõi kingituseks kaasa buda kujusid ja hiinakeelseid budistlikke tekste. Budism on üsna agressiivne enda religioosses väljenduses, eriti tol ajal, kui ta positsioonid Indias kaotas ja leidis uue levikuala Ida-Aasias. Jaapanis tegid budistid kingitusi mõjukatele Jaapani suguvõsadele, ülistasid budismi voorusi ja kasutasid ära Jaapani valitsejate keerulist olukorda teatud välisvalduste kaotus Koreas, Kjushu saare vürstide vähene kuulekus keisrile jne. 6. sajandi teisel poolel tõusis esile Soga klann, kes omandas
20. Sajandil tekkisid seni domineerinud värsskirjanduse kõrvale realism, proosa ja draama. 1920-30. aastail ilmnes Euroopa mõjul uusromantismi, kuid ühiskondlike vastuolude tugevnedes sai valdavaks kriitiline realism. 1950. Aastaist alates kajastab kirjandus aktuaalseid probleeme nagu: sotsialismi ehitamist ja kangelaslikku võitlust USA agressoritega. Lüürika peateema on sotsialismiajastu inimese kujunemine. Kunst Algselt mõjutas Vietnami kunsti India kunst. Ehitati budistlikke kloostreid ja rikkaliku dekooriga templeid. 10. sajandi algas Vietnami põhjaosas Hiina kunsti mõjuaeg. 15-18. sajandil lisandus skulptuuris ehitusplastikale portreekunst, maalikunsti sugenes enamasti usulise sisuga fresko, hiljem portree. Keskajast alates viljeleti rahvapärast puugravüüri. Käsitöös on tähelepandavad kullassepakunst, luunikerdus ja lakitöö. 19-20. sajandil hakkas mõju avaldama Prantsuse kunst. Nüüdisajal juhindub Vietnami kunst sotsialistlikust realismist.
kreeka-baktria, partia ja sakade dünastiad. I saj pKr ühendas suure osa Põhja-Indiast oma valdustega Kesk-Aasias tekkinud Kusaani suurriigi kuningas Kaniska. Riigil oli kaks pealinna Pesawar Gandhara piirkonnas ja Mathura Põhja-Indias. Lisaks poliitikale ja majandusele olid nad keskuseks ka kahele huvitavale kuid üksteisest erinevale skulptuurikoolkonnale. Järgides Asoka eeskuju, toetas Kaniska seniseid budistlikke kloostreid, rajas uusi ja ehitas stuupasid. Budismi edendamine oli riigile kasulik. See võimaldas vastanduda võõramastele bramanistidele ja seeläbi ühendada Loode-India üsna kirjut rahvastikku. See seletabki budistliku kunsti nõnda laialdast levikut ta suurriigis. Lisaks oli ta teataval määral hellenistliku kultuuri austaja ta lasi ennast lõpuks ka keisri aunimega kutsuda. 3.1 GANDHARA
a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega. Tänapäeval on üle 500 miljoni budisti Indias, Nepalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas,
Seetõttu on taostlik filosoofia igasuguse hea ning halva liigitamise vastu, sest see ise põhjustab halba.. Kõik on suhteline ning iga tähendust saab kirjeldada vaid võrdluses teisega. Daodejing on tohutult vääriti mõistetud teos. Mao-gi leidis sealt oma sõjateooria ning revolutsioonilise vägivalla õigustust. Mao vastased leidsid sellest hoopis vastupidist. Kristlased, leidsid sealt kristlikke arusaamu, budistid jälle budistlikke. Tervikuna ei mahu Daodejing küll tänapäeva filosoofia või ideoloogia raamesse. Daodejing oli põlise hiina mõttemaailma üheks kirjeldavaks teoseks. Igaüks leiab sellest mida ta leida soovib. Taoistlikud pühad Hiina uusaasta Hiina kalendri üks tähtsamaid pühasid. See on aeg, mil pered saavad kokku ning lastele ja noortele tehakse heldekäeliselt kingitusi. Tavaliselt pannakse sel ajal maja juurde üles uued paberist köögijumalakujudja kaitsvad amuletid
Munk peab täitma kolme põhimõtet: ta peab olema vaene, vallaline ja ta ei tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Dpepungi klooster Tiibetis on suurim budistlik klooster maailmas. Majutab korraga u. 8000 munka. Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks, mille eesmärgiks on rahu ja positiivse saavutamine Tiibetlased teevad palvete jaoks spetsiaalseid pulbrist pilte (Mandala). Budistlikke pühamuid on kahte liiki: 1) India pühamud stuupad, mis on kellakujulised; 2) Hiljem muutusid pühamud saledamaks ja neid hakati kutsuma pagoodideks (pagooda). Suurim ja kuulsaim stuupa Schwedagoni tempel asub Birmas, see on 113 meetrit kõrge ja on kaetud kuldlehtedega. Teine ülisuur stuupa asub Boroboduris Indoneesias. Budistidel on kaks peamiselt palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht - Lumbini puudesalu; Buddha virgumise koht - Bodhgayas. Angkor Wat on maailma
lugupidamatust väljendaval viisil näiteks maalidel või fotodel. 6. Majandus Suurimat kasu majandusele toob sisse välisturism. Sellele järgneb põllumajandus ja tarbekaupade tootmine. Tai on maailma tähtsaimaid volframi-, tina-, tsingi- ja pliimaagi kontsentraatide tootjaid. 7. Religioon Tai on väga religioosne maa, usk jaguneb: 94,5% budistid, 4,% moslemid, 1% kristlased ja 0,5% muu. Tais on palju budatempleid ja tänavatel kohtab sageli oranzis rüüs ja paljaks aetud peadega budistlikke munki. Valitsevaks usundiks (94,5%) on budism, mis avaldab suurt mõju Tai rahvale ja igapäevasele elule. Selle põhitõdedeks on: On olemas kannatus , mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis. 7 Kannatusel on põhjus (teadmatus), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu. Kannatusest on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja
muuta Rooma maailmariigiks. Nende templite sise- ja väliskujundus rikastus sajandite jooksul üha ja oli lõpuks ülimalt toretsev (näit. Heliopolises) Judaism Judaismi pühakodasid nimetatakse üldiselt sünagoogideks. Ainsa(te)ks (tõelisteks) templi(te)ks peetakse judaismis Jeruusalemma templeid: Saalomoni templit (10. sajand eKr - 586. a eKr) ja Teist Templit (515. a eKr - 70. a). Hinduism ja budism Hinduistlikke ja budistlikke sakraalehitisi nimetatakse templiteks analoogia põhjal Euroopa antiikaegsete templitega. Täpsemad nimetused hinduistlikel sakraalehitistel: "koil" ehk "kovil", "mandir" ja "devasthana"; budistlikel: "stuupa", "wat" ja "pagood". Maailma suurim pühakoda on 12. sajandil ehitatud hinduistlik Angkor Wat Kambodzas.
Ta oli kindel, et tõelise õnne leidmiseks pole vaja teha muud kui arendada oma mõistust ja meeli. Ta otsustas tiitlist oobuda ja pühendada oma ülejäänud elu ülima teadvuse ja õnne saavutamisele, et siis seda teistelegi õpetada. Ülestähendused Buddha õpetusest on säilinud tänase päevani. Seega on meil olemas puhas, purunematu side täielikult valgustatuga (D.F.Fennelis : 2003 ; 253-254). Uus Kadampa Traditsioon Uus Kadampa Traditsioon on üks suuremaid budistlikke organisatsioone. 1976. aastal tiibeti meditatsioonimeistri Geshe Kelsang Gyatso Rinpoche´i asutatud organisatsiooni eesmärgiks on edastada Buddha õpetust lääne inimesele mõistetaval kujul ja vahetult tänapäeva elu nõudmistele kohaldatavana. Enamikus Ühendriikide ja Euroopa suuremates linnades on kas Uus Kadampa Traditsiooni keskus või meditatsioonigrupp (D.F.Fennelis : 2003 ; 254). Lisa 2 Reiki ühendus ja Reiki Liit
pealinnas. Neid, kes lõpetasid kõik kolm etappi edukalt (2-3% kõigist kandidaatidest), ootasid tulusad riigiametid, auväärne õpetlastöö, kõrged tiitlid. Kultuur/Arhitektuur Olulise tõuke andis kultuuri arengule trükikunsti leiutamine. 6. sajandil tunti Hiinas juba puitplaatidelt trükkimist. Hiina raamatukunst oli alguse saanud bambuse ja siidi kasutamisest, 4. sajandil sai raamatumaterjaliks paber. Algul trükiti eelkõige budistlikke tekste, hilejm ilukirjandust ning teaduslikke traktaate. Õpetlaste Palat (asustatud 7. saj) hakkaskoostama 10'000 köitelist entsüklopeediat, mis valmis 1726. a. Maailma esimene ajaleht ilmus 8. sajandil. Kirjandus: · Mitmekesised luulevormid · Novellidesse ilmus realismi jooni · Proosazanrid: reisikirjad, looduskirjeldused, kangelaslood, ajalooline fantastika. Maalikunstis tekkis zanri- ehk olustikumaal. Suure meisterlikkuse saavutasid maastikumaalijad.
Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda. Ta vestleb tekstis budistliku mungaga vanakreeka ja budistlikust filosoofiast. Asvaghosa olevat ainus mees sanskritikeelses kirjanduses, kes ei teinud ühtegi grammatikaviga. Ta kirjutas budistlikke eeposi. Kuulsaim eepos on Buddha elust ,,Buddhacarita". See kirjeldab Buddha elu sünnist surmani, kuid kõik osad pole säilinud. Mahayana suutrad. Renessanss 13.16. saj; 14. saj II pool vararenessanss, 15. saj lõpp ning 16. saj algus küpsrenessanss, 16. saj II pool ja natuke ka 17. saj lõpp hilisrenessanss. Itaalias algas renessanss juba Dante ,,Jumaliku komöödiaga". 16. saj II pool Itaalias on seotud vastureformatsiooniga ning see ei sobi hästi renessansi ideega kokku
Kui 5. sajandil hakati kirjutama ja 6. sajandil tuli Jaapanisse budism, mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "Kojiki" (712) ja "Nihongi" (720), kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse (vaata artiklit Jaapani mütoloogia). Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse taoistlikke, konfutsianistlikke ja budistlikke motiive, et hiinlastele muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemisele päikesejumalannast Amaterasust. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad etnosed (sealhulgas võib-olla ainude
Õnnis inimene Sheng-ren 12. Milliseid inimesi püüdis kasvatada konfutsianism ja kuidas see kõlab hiina keeles? Õilishingi jun-zi 13. Millistest inimestest pidid need erinema ja kuidas neid kutsuti hiina keeles? Väikesest inimesest xiao-ren 14. mida tähendab Hiina sünkretistlik üldusund? Kombinatsioon mitmest erinevast usundist. ,,Tavaline hiinlane kannab konfutsianistlikku krooni, taoistlikku rüüd ja budistlikke sandaale." 15. Millise kahe mõiste vahel teevad hiinlased vahet? Chia (tsia) mõttesuund, filsoofia.. ja Chiao (tsiao)-õpetus, religioon Jaapani usund 1.Kuidas nimetati Jaapanis "Riisimehena" tuntud jumalust? Inari 2. Kuidas kutsuti päikesejumalannat? Amaterasu 3. Kuidas kutsuti esimest jumalatepaari? Izanagi ja Izanami 4. Kes oli jumalus Amaterasu lapselaps? Ninigi 5.Kuidas nimetatakse Jaapanis valitsevat kõige vanemat usundit? sintoism 6
6. Õige mõtlemise abil tuleb vältida negatiivseid mõtteid ja mõelda positiivselt 7. Õige enesetunnetus on see, et inimene mediteerides teadvustab oma keha, tundeid ja meeleolusid ning sisimaid nähtusi 8. Õige keskendatus annab himu, kadeduse jms hülgamise. Asoka oli 3. saj eKr elanud India dünastia valitseja, kes pöördus budismi ja levitas seda. Kontrollis sõjaväe abiga, et inimesed usku järgiks. Saatis maailma budistlikke misjonäre ja tänu sellele levis budism väljapoole Indiat. Pani aluse budismile kui laialt levinud usundile. Budistliku kogukonna lõhenemine koolkondadeks (~1. saj pKr): Hinyana lähem algsele budistlikule õpetusele. Ideaaliks on nirvana iseenda, indiviidi jaoks. Ideaali kehastuseks on arhat (munk) ning lihtinimesele ei ole nirvana võimalik. Mahayana Ideaaliks on nirvana teiste jaoks. Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse,
Kukai järgi dharmakeha ei ole kaugel, on meie endi kehas nagu tarkuse allikas (meie enda meeltes). Kuulad kosekahinat kogetav ja kogeja saavad selles üheks, kui kogemus on vahetu, siis dharmakeha läbistab kõike kui mina olen osa loodusest, siis järelikult ka osa dharmakehast (või dharmakeha?) Ippen (õpetlane) ka ütles, et "kõik, mis elab mäed, jõed, rohi, puud, isegi tuule kohin ja lainete müra kõik on buddha dharma" Lõpuaegade dharma maal erinevaid budistlikke harjutusi tehes ei saa inimene enam kirgastumiseni jõuda, peab ümber sündima kuskil paremas kohas (buddha väljal või paradiisis), kus saab oma harjutamisega lõpule jõuda. Maailm olemuselt püsimatu, millelegi ei saa kindel olla see haakus lõpuaegade filosoofiaga Sp 13. sajandil hakkavad levima budistliku õpetuse uued harud. "uus budism" Pakuvad mingit pääsemist inimesele kannatustest. - Puhta maa koolkonnad - Zen-budistlikud koolkonnad - Nichireni õpetus
Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli. 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles ka Tripitaka e "Kolmikkorv". Tripitaka paalikeelne variant Tipitaka on tänini tervikuna säilinud budistlikest kaanonitest vanim. Tipitaka koostati pärimuse järgi juba esimesel budismi suurkogul vahetult peale Buddha surma. Ilmselt aga sisaldab see hulgaliselt hilisemaid lisandusi ja toimetajatööd.
annaabi.ee 
