Francesco Borromini (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Francesco Borromini (sünninimi
Castelli)
1599 - 1667
Barokk
Sündis Lugano lähedal Bissones,
Sveitsis
Melanhoolne ning kiire
temperamendiga. Tegi enesetapu.
Esialgu kivitahuja.
Kolis Rooma. Töötas Carlo Maderno
heaks Püha Peetruse Basiilika kallal.
Maderno surma järel liitus Bernini juhitud rühmitusega ning
lõpetas Madernol pooleli jäänud Palazzo Barberini
juureehitused ja fassaadi.
Tema tähelepanuväärsemad tööd on: San Carlo alle Quattro
Fontane, Sant'Agnese in Agone, Sant'Ivo alla Sapienza,
Oratorio dei Filippini
1652 1672
Barokk
kirik

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Andry2109 Õppematerjali autor

Powerpoint Francisco Borrominist, kahest tema tehtud tööst koos piltidega!

francesco borromini itaalia kunst francesco castelli

Sarnased õppematerjalid

docx

Arhitektuuriajalugu ja linnaplaneerimine eksami kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad

Arhdektuuri ajalugu

docx

Barokk-kunst

pügati geomeetrilisteks kujunditeks. Samuti kautatakse ka diagonaalseid nö päikesekiirte motiivi. 14.Louvre, Versailles- algus, ümberehitused ja tähtsus kunstiajaloos  Louvre oli enne kindluslik, neljast hoonetiivast koosnev ehitis, mida 16.sajandist alates järk-järgult laiendatud ja kaasajastatud oli.  Puudu oli esinduslik linnapoolne fassaad. Colbert kutsus sobivate projektide saamiseks kohale G. Bernini, P. da Cortona, C. Rainaldi ja F. Borromini. Lõplik valik tehti kahe Bernini kavandi vahel. Bernini nägi selles Itaalia traditsioone järgivat, ümbritseva linnaga suhetuvat vürtlikku residentsi. Sooviti aga ehitist, mis kehastaks absolutsitliku võimu distantseeritust ning millest saaks monument Prantsuse kuningavõimule.  Lõpuks kerkis 1667-8 arsti ja matemaatiku Claude Perrault` käe all idafassaad.  Kasutas kolonnaadimotiivi andes sellele klassitsistlikult range ilme. Nõlvakul, vähe

Kunstiajalugu

docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala

Kunstiajalugu

docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

Ruumiliste illusioonide loomine barokiaja lemmikvõte! ● LORENZO BERNINI: Skulptor ja arhitekt * Peetri väljak:ovaalne põhiplaan (mõjub avaramana, kiriku fassaadil kõrgemana); piiratud 2-kordse kolonnaadiga (sammaste rida). barokis polnud tähtis ainult üksikhoone vaid ka paigutus linnaruumis * Navona väljak + väljaku keskel olev obeliski ja skulptuuridega purskkaev ● FRANCESCO BORROMINI: Püha Agnese kirik Navona väljaku ääres; kaarjas fassaad Saksamaa: ✱ 17. saj. kunst tagasihoidlik (30-aastane sõda) ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism sajandi lõpp ja 18. saj. puhkeb õitsele (Lõuna-Saksamaa eeskujuks Itaalia barokk) ✱ kuulsamad teosed loodi 18. saj. I poolel, kui mujal Euroopas levis rokokoo (piir ebaselge, nt hoone väljast barokk, seest rokokoo) ● JOHANN BALTHASAR NEUMANN:

Kategoriseerimata

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Vastandumine keskajale Majanduslik võim → iseteadvus. – Arvati, et kaasaeg on uue ajastu algus ning täiesti erinev varasemast. Antiikaja kultuuripärandit hakati kristliku ajastuga võrreldes olulisemaks pidama. Keskaeg sai vastava nimetuse. Keskaega iseloomustati kui barbaarset ja pimedat seisakuaega. Uue ajastu nimetuseks sai RENESSANSS. • Renessanss – taassünd • “Kaua kestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlve leivad taas tee antiigi hiilguse juurde.” Francesco Petrarca (1304-1374) • Antiigi tundmaõppimine – Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Antiikaega ei püütud mitte jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või paremat. Renessanslik moraal • “Eesmärk pühitseb abinõu” NiccolòMachiavelli (1469-1527), poliitik, kirjanik. • Omi eesmärke saavutati vahendeid valimata. – Tulirelvade levik – Taavet vs. Koljat. Populaarseim “paar”. Taaveti võit Koljati üle ei olnud just

Kultuuriajalugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid