Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bobo nuku eksperiment". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bobo, eksperiment, eksperimentaalne, johanna, ebber, uurimismeetodiks, jälgimine, valim, bandura, osalenu, vanuneSotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel tunnetuslikud funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 4. Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori
teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Vaatlus Enese või teise- Enesevaatlus ehk introspektsioon on käepärane,laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega, kui silmas pidada loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad
lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus, meetodi täpne kirjeldus. Valiidsus - näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda. Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks
maailma hüpotees (just-world hypothesis; üldine uskumus, et maailm on õiglane koht, kus inimesed saavad, mida nad väärivad). Lisaks võrdsuse norm (norm of equality) nö õnnelikumad inimesed peaksid aitama neid, kellel ei ole nii vedanud. Normid ei ole siiski piisav prosotsiaalse käitumise seletus. Olulised ka situatsioonilised tegurid (uurimus). 3. Modelleerimine vaatlusel põhinev õppimine teiste prosotsiaalset käitumist jälgides võtame üle sarnase käitumise. Bandura sotsiaalse õppimise teooria - abistava käitumise jälgimine peaks suurendama prosotsiaalset käitumist, kuna näitab, et vastav käitumine on kohane ja tõstab enesetõhusust. 5. Arvamus, et ühes grupis olevad inimesed on sarnasemad kui teise grupi liikmed - kategooria eristamise mudel Kategooria eristamise mudel (category differentiation model) Mudel toob välja, et kategoriseerimine viib kategooriate vaheliste erinevuste ja kategooria siseste sarnasuste rõhutamiseni
Meedia mõju käitumisele ja isiksusele Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4 1.2. Bobo effekt...................................................................................................................4 2. INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT.............................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................8 SISSEJUHATUS
võivad nad agressiivsemaks muutuda. Selle vaate kohaselt tuleneb inimese pikaajaline või intensiivne agressiivsus tõenäoliselt ilmajäetud või stressitekitavaist sotsiaalsetest tingimustest, millega indiviidi frustreeritakse lihtsate igapäevaste eesmärkide saavutamisel. Dollarid ja tema kolleegid püstitasid oma mudeli väga selgepiiriliselt, väites, et frustratsioon viib alati agressiivse käitumiseni. Seda ideed kritiseeris Bandura (1977), kes osutas, et kui inimesi eesmärkide saavutamisel frustreeritakse, reageerivad nad mitmesugustel viisidel. Kuigi mõned neist reaktsioonidest on agressiivsed, võivad teised olla märksa passiivsemad. Näiteks Seligman (1975)näitas, kuidas jätkuv frustratsioon võib viia passiivsesse seisundisse, mida ta nimetas õpitud abituseks ja milles ta nägi depressiooni tuuma. Berkowitz (1978) kritiseeris sammuti frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi, väites, et uuriad
samaaegset kontroll, piirangud ema poolt-> kõikvõimsuse tunde vähendamine. Eneseväärikus 3. 16-19 lähenemine- laps tajub, et on emast eraldiolev-> tekib ärevus. Siit saab alguse tervikliku MINA kujunemine. Sooidentsuse teke. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus jäävus, kui ka vaateväljast väljas. Tekib mina - konseptsioon ja individuaalsustunne. Hakkab tekkima superego. Albert Bandura 1925 Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel).
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4.samm – andmete analüüs 5.samm – tulemuste publitseerimine Uurimismeetodid 1. Eksperiment: katserühm vs kontrollrühm. Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning kontrollrühmas kasutatakse platseebot, et kinnitada hüpoteesi. Eksperiment selgitab välja põhjuslikke seoseid (correlations). 2. Korrelatsiooni uuringud: selgitab välja seoseid muutujate vahel. Positiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad samas suunas. Negatiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad eri suundadesse. Meetodid – testid, küsimustikud, intervjuud jne. 3
Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine Areng – pidev muutumine või astmed? Arengu staadiumid (Flavell, 1993): • Eristavad
mängides. Sutton-Smith põhjendas saadud tulemust väitega, et loovuse lekkimisele aitavad oluliselt kaasa eelnevad mänguasjadega mängimise kogemused. Singer & Rummo uurimiste tulemused näitasid, et kõrge kreatiivsusega lapsed on sageli tormakad ja püsimatud. Kõrge kreatiivsusega poisid olid avatumad, emotsionaalsemad ja enesekindlamad ning enam oma mängudest hõivatud. Tüdrukutel seevastu olid kõik näitajad tunduvalt tagasihoidlikumad. Sutton-Smithi eksperimentaalne uurimus näitas, et need lapsed, kellele võimaldati mängida paljude esemetega, omistasid nendele esemetele enam ebatavalisi kasutusviise. Dansky ja Silverman näitasid, et mängul on mõju assotsiatsioonide voolavusele mitte ainult mängu piires, vaid ka väljaspool mängu. Samuti leidsid Dansky ja Silverman, et mitte iga mäng ei soodusta assotsiatsioonide voolavust, selleks on mängu liikidest sobivaim sümbolmäng..
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI.
ideaalne ja parim igas olukorras, igal meetodil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Positivistlikel seisukohtadel olevad teadurid kipuvad üldjuhul eelistama eksperimentaalseid ja nendega sarnaseid uurimismeetodeid, mille korral uurimuse läbiviijal (eriti laboritingimustes) on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka kunstliku eksperimendi mõttekuses uurimismeetodina. Pigem huvitab neid arusaamine indiviidi või rühma käitumisest täiesti loomulikes tingimustes ja sellest, kuidas inimesed
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö Õppetool ST12KÕ1 LAPSE AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.AGRESSIIVSUS.......................................................................................... 4 2.AGRESSIIVSUSE LIIGID.............................................................................. 5 3.AGRESSIIVSUSE kujunemise soodustajad.................................................6 4.RAVI..........................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.
Sekkumise kujundamine. Esimene faas. Pole vahet kas tahame inimesi panna suurendama mingit käitumist või alandama negatiivset käitumist. Hinnata sekkumise kulukust. - Välja selgitada kõik mõjurid – käitumuslikud, normatiivsed, kontrollivad, uskumused mis sellega on või võiksid olla seotud. - Varasem käitumine – huvipakkuvate isikute käitumine huvipakkuvas valdkonnas, demograafiline info. Selle abil saab tuvastada valimi esinduslikkus. Kui homogeenne valim siis 30 inimest, kui erinevad sub-grupid siis 15 piisav. Kvalitatiivsed meetodid 1. Millised võiks olla meid huvitav käitumise eelised ja probleemid? 2. Kes kiidaks heaks ja kes ei kiidaks heaks sellist käitumist? 3. Mis neile endile muudaks kergemaks või raskemaks sel viisil käituda? Need küsimused annavad hea ülevaate Kvantitatiivsed meetodid 1. Käitumise praegune esinemissagedus populatsioonis – infot saab nt statistikaametist, andmebaasidest 2
"Olles virtuaalse vägivallaga ,,harjunud", väheneb emotsionaalne reaktsioon reaalsele vägivallale. See omakorda suurendab tõenäosust muutuda ise vägivaldseks ning pidada seda tavapäraseks. Kõige mõjusam on vägivald, mis on reaalsusele suhteliselt sarnane. See tähendab, et lapsed eristavad vägivalda anima- ja õudusfilmides, kuid on suhteliselt vastuvõtlikud vägivallale mänguja dokumentaalfilmides." (Raudla, 2012.) 80nendate keskel Helsingis läbi viidud eksperiment kinnitas, et televägivalla nägemine muudab laste käitumist. Juhuslikult valitud lapsed jagati kahte rühma, esimestele näidati vägivalda sisaldavat filmi ning teistele sellist, kus vägivalda ei esinenud. Hiljem koos mängides olid vägivaldset filmi näinud lapsed märgatavamalt agressiivsemad. Teisalt ollakse seisukohal, et televisioon on ainult üks mitmest lapse arengut mõjutavast tegurist; lisaks veel vanemad, eakaaslased, kool jne. TV ei loo
kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · Vaatltsmeetod. Kirjeldavad meetodid (Praktiline töö nr 3; Ch 3) · Seosteuuringud.Küsitlused (Praktiline töö nr 5; Ch 4) · Eksperimendi planeerimine (Praktiline töö nr 4; Ch 5, 9-13) · Sissejuhatus statistiliste testide kasutamisse otsuste tegemisel psühholoogilistes uuringutes (A-x A-C)
· uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Albert Bandura · Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Kanada psühholoog Albert Bandura (1925 - ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta. · Bandurat huvitas eelkõige vägivaldse käitumise olemus ning õppimine sotsiaalsest keskkonnast. Bandura väitis, et kõik mis ümbritseb inimest mõjutab teda, ning samas mõjutab inimene ümbritsevat ühiskonda.
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid) ennustamine (prognoosida, oluline teaduslikud uurimustes, protsessid – jälgimine ja seletamine)
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine .......................................
Agressiivne käitumine on õpitud!!!!! Teooriad agressiivse käitumise kohta. 1. Etoloogiline teooria (loomade põhjal) Agrssioon on spontaanne kaasasündinud olek et võidelda selle nimel, et ellu jääda, saaki hankida, tejms selle nimel, et perekond, järglaskond jms säiliks. Instinktiteooriaks ka nim kaasasündinud agressiivsus kui kohastumuslik käitumisakt. Tavaliselt loomadel agressioon liikidevaheline. Amüktala uuringud inimahvid eksperiment 60-ndatel aastatel simpasite koloonias. Grupis hierarhilised suhted. Enne üks oli liider, siis amügdala lõigati ära, siis temast sai tõrjutu. Soolised erinevused agressiivses käitumises varajases lapseeas testosterooni sisalduse erinevus. Poistel keskmised agressiivsed reaktsioonid rohkem % kui tüdrukutel. Aju kõrgemad osad määravad ära, kas käitutakse agressiivselt, või mitte.
Ühtlasi on see ka formaalsete nõuete järgi, mida APA Publication Manual esitab, kõige vabamalt esitatav osa artiklist. 7. viited. Psühholoogias on tavaks artikli lõpul esitada täielikud viited refereeritud materjalidele (s.t. täielik pealkiri kaasaarvatud). Vt viidete vormistamise nõudeid ja näiteid APA juhendist. 15. Eetika uurimistöös: peamised printsiibid ja nõuded, mida uurija peab järgima. (loeng, õpik) Eetika jälgimine psühhologistes uuringutes üldisem põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; konfidentsiaalsusnõue; informeeritud nõusolek (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist -võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske). loobumisõigus; tagasiside ja debriifing. 16
· Õpiraskused · Ei näe ega saa aru, et tegemist on probleemiga · Ei suuda ennast panna teiste olukorda Arengu hindamine Arengu hindamine erivanuses Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne Nooremad lapsed · Üldisem, enam mitteverbaalne · Riskistaatuse väljaselgitamine Vanemad lapsed · Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne · Probleemsed valdkonnad Hindamismeetodid · Vaatlus · Juhtumianalüüs (case studies jt.) · Intervjuu · Eksperiment · Testid Arengutestid, intelligentsustestid, eritestid Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua?
subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav? Sõltumatu muutuja I uuringu juures oli alkoholijoobe tase, mis oli katseisiku enese poolt määratletud ehk siis subjektipoolne, kus inimene määras ise oma joobeastme. Ülejäänud eksperimentide puhul oli sõltumatuks muutujaks määratlemine purjus ja kaine oleku vahel, kus omakorda eksperimentaatori poolselt oli varieeritavaks osalejatele alkoholi andmine, lisaks oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks keskkond, milles eksperiment toimus. Alkoholijoove subjektipoolsena oli määratletud õhtu lõpul konstanteeritava joobeastme läbi. 6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja(d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta? Sõltumatuteks muutujateks on eksperimentaatori poolt mõjutatav muutuja. Muutuja, mille reaktsiooni vaadeldakse, nimetatakse sõltuvaks muutujaks.Lihtsaimal juhul hoiab eksperimentaator kõik teised faktorid(muutujad)peale manipuleeritava, konstantsetena
jagatav lisainfo piltidest arusaamisel. Sõltuvaks muutujaks oleks piltide mäletamine isiksuse tasandil Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel moel, et katseisikud pidid nähtud pildid n.ö. taasesitama suvalises järjekorras ülesjoonistamise teel. Lihtsama variandina oleks minu arust võimalike õigete ja valede paaride vahel valiku tegemine peale esitatud piltide näitamist, mida näitab ka teine eksperiment, mille käigus valisid katseiskud pildipaare roosade ja valgete paaride vahel 7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontr. gruppi (kontr.tingimust)? Antud eksperimendis oli kontrollgrupiks grupp, kes ei kuulnud eksperimentaatori poolselt antud lisainfot pildiseletuste-tõlgenduste näol. 8. MILLISED tingimused hoida konstantsed kogu eksperimendi vältel, ja kuidas? Tingimuste hoidmine konstantsetena on eksperimentaalse kontrolli teine tüüp, kui
Meediavägivald loob konkreetsed käitumismudelid. Ühes kuuekümnendate aastate eksperimendis näidati kahele väikelaste grupile filmi kloun-nukust Bobost. Ühele grupil näidati, kuidas Boboga mängides käituti agressiivselt -- teda lüües, väntsutades ja vastu maad visates. Teisele grupile näidati, kuidas Boboga mängiti rahulikult. Seejärel lubati lastel minna omaette tubadesse mängima. Ja ennäe, mängutoas oli seesama Bobo. Selgus, et agressiivset filmi näinud lapsed olid Boboga mängides oluliselt jõhkramad, kui rahulikku filmi vaadanud. Hilisemad uuringud on näidanud, et agressiivsed maneerid on eriti nakkavad seostatuna positiivsete kangelastega. Iidoli käitumist matkitakse ka siis, kui see on hävituslik käitumine. Mitmed uuringud näitavad, et lapsena ohtralt televiisorit vaadanud on täiskasvanueas agressiivsemad kui need, kes vähem vaatasid. Meediavägivald muudab meie maailmapilti
järgi): treeningul osalejad on õppinud viha paremini kontrollima. 2.1. Agressiivsuse vähendamine ja prosotsiaalse käitumise suurendamine Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima. See võib olla nii füüsiline kui ka verbaalne, otsene või kaudne, endale või teistele suunatud. Vägivald on agressiivse käitumise ekstreemne vorm. (Iiris Luiga loengumaterjal) Albert Bandura (1973) arvates on agressiivne käitumine õpitud kas läbi enda kogemuste või läbi teiste käitumise mudeldamise. Lapsed õpivad, kuidas saab haiget teha, kes on sobivad sihtmärgid, kuidas oma käitumist õigustada ja millistes olukordades on agressiivsus lubatud ja õigustatud. Agressiivsuse väljaelamine vägivaldselt ei vähenda seda, vaid pigem suurendab. (Iiris Luiga loengumaterjal) Kognitiiv-käitumuslikus teraapias kasutatakse agressiivse käitumise modifitseerimiseks
Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse eelised: Suhteliselt kergelt on võimalik hankida suuri andmehulki. Tulemused on suhteliselt kergesti analüüsitavad. Võimaldab teha uuritava grupi kohta üldistusi. Võimaldab siduda inimeste arvamusi ja hoiakuid teiste näitajatega. Võimaldab uurida nähtusi, mida on raske teiste meetoditega uurida (nt vaatluse teel). Hüpoteeside kontrollimise meetodid - küsitlus Küsitluse probleemid: Valimi moodustamine valim peab olema esinduslik. Te soovite uurida kõigi HTG õpilaste arvamust mingis küsimuses. Moodustage valim! Tulemus võib sõltuda küsimuse püstitamisest. Tihti on sotsiaalse soovitavuse roll vastustes väga suur. Vastamisest on võimalik mööda hiilida. Hüpoteeside kontrollimise meetodid test ja intervjuu Test on küsitlus, kus vastusevariandid on ette antud ja kus võrreldakse kahte või enamat inimest mingi tunnuse suhtes.
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2. ohtlikke keskkonnatingimusi 3. tu
arvamusi areneva organismi kohta andmetena selle organismi enda kohta (imiku uurimine). Seetõttu on oluline silmas pidada ja võimalusel registreerida arvamuste andjate orienteeritust ja eelistusi erinevate arenguaspektide hindamisel ningmitte käsitleda neid hinnanguid tekkiva ekvivalendina tekkivale arengule (aparaadi juuresolekul on käitumine teine). Meetodid · Vaatlus o Sisevaatlus Valim peab olema representatiivne. Nt kui tahame uurida 9-aastaseid poisse, siis need on kättesaadavad, kuid mingi teatud haigusega on valim väiksem o Välisvaatlus a) loomulik loomulik kk, ei suunata käituist (nt lasteaias); b) laboratoorne muudame teatud tingimusi ja registreerime muutuse · Longituud pikemaajalised uuringud. Samu isikuid uuritakse aasta(kümne)te jooksul. Uuringu
o Eksokeskkond ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond. o Makrokeskkond - globaliseerunud maailm. Käitumise ja arengu kohta info kogumine · Väga palju erinevaid vahendeid info saamiseks. · MILLINE KONTROLLITASE? kõige nõrgem eksperimeni liik on ,,kvaasieksperiment." Kõige parem põhjus-tagajärg küsimusele vastamiseks on läbi viia ,,tõeline" või ,,kontrollitud" eksperiment. Võime eristada välj ja laboratoorseid eksperimente. Nt saab nii vaadelda laste käitumsit sõltuvalk sellest, millist multikata nad eelnevalt vaatasid. · ANDMNETE SALVESTAMINE olenemata uurimismeetodist tuleb andmed alati salvestada. o Koguda käitumise vaatlusandmeid. Uurija jäldib osalejat ja teb süstemaatiliselt märkmeid. o Intervjuud j küsimustikud. Uurija intervijueerib osalejaid ja uurib
annaabi.ee 
