Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Biosfäär". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
biosfäär, bioom, õhkkond, elustik, bioomiindmine, hüdrosfäär, maapind, mullakiht, mäger, kaevab, urge, kujundajad, järved, jõed, tiigid, lombid, mered, ookeanid, linnud, tegutsedes, õietolmu, seenõlevkivi, moodustusaekivi, tammid, bioomid, tundra, taiga, rohtla, kõrb, troop, vihmametsad, taimkate, kooslused, ökosüsteem, biosfäärisBiosfäär Mis on biosfäär? Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus. Millest biosfäär koosneb? BIOS Maismaa pindmine kiht e. Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär
niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum
niidu loomakoosluse. Koosluses oleneb iga liigi olemasolu ja arvukus teistest organismidest. Ökosüsteem Ökosüsteem on looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Näiteks. Niidu eluta osa (muld, päikesevalgus, vesi, pinnase iseärasused jm.) ja seal esinevate elusolendite kooslused moodustavad koos niidu ökosüsteemi. Selles on niidu elus- ja eluta osa seotud toiduahelate ja aineringe kaudu ühtseks tervikuks. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum
Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb hapnik-toimub hingamine ja lämmastik-toimub fotosüntees. Biosfääris elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning orgaanilised ained
Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
aset leiab. 1 Kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid peavad saama ja välja andma energiat. Lisaks sõltuvad ökosüsteemid erinevatest aineringetest, mis võimaldavad omastada ja ühtlasi toota toiteaineid ja vett. Ökosüsteemid võib jagada: mikroökosüsteemid (mädanev puutüvi); mesoökosüsteemid (järv, mets); makroökosüsteemid e. bioom (kontinent, ookean); globaalne ökosüsteem e. suurim teadaolev (biosfäär). Biosfäär e. Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V. Vernadski biosfääri teooria järgi ulatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris. Maa saab energiat Päikeselt ja kiirgab maailmaruumi soojust. Seega tegemist ühtse avasüsteemiga. Samal ajal on Maa ökosüsteemil hulganisti küberneetilisi
11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30. mis on hoovused? Nende liigid? 31. geograafilise sfääri mõiste 32. keskonnaseire ülesanded. Eesti keskkonnaseire struktuur 33. gyoto protokolli olemus. Üld maa teadus Uurimis meetodid Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks.
aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust. 7 Mullaorganismid: Taimede ja mullaelustiku koostoimel toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad sinna aineid ainevahetuse käigus. Aeg: Mullakiht muutub ajajooksul paksemaks., vesi kannab aineid ümber ja tekivad mulla horisondid. Mida noorem muld , seda rohkem sõltuvad ta omadused lähtekivimist. Lähtekivim: mulla mineraalne alus, sõltuvad mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, vee ja õhu mahutavus, mineraalainete sisaldus ja kättesaadavus Reljeef: mulla niiskus, koostis, temperatuur; nõlvadel ja oru põhjas omadused on erinevad.
rabades mände, madalsoodes kaski ja leppi. Erilise soode tüübi moodustavad igikeltsaaladele kujunenud kühmsood ehk palsad. Need on künkliku pinnaga sood, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse, mistõttu palsade pind muutub taimedele talumatuks kasvukohaks. INIMENE OKASMETSAVÖÖNDIS Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused inimtegevuseks ja -asustuseks rasked. Läänest itta hõreneb inimasustus, asulad on väiksemad ning paiknevad harvemini kui lõuna poole jäävatel aladel. Põllukultuuride kasvatamisekssobivaid maid leidub vähe. Taigarahva peamiseks tegevusalaks on metsandus, jahindus ja kalandus ning loomakasvatus. Maavararikastes piirkondades lisandub maavarade kaevandamine. Kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid, siis on nii
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
~ Bipolaarne olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka lõunapooluse harilik kukemari laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid")
läbimine. Isendi a. on ontogenees, liigi evolutsiooniline a. fülogenees. Arengutsükkel, sama mis elutsükkel. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi a.) vm. kindel ala (populatsiooni a.) A-t iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. Asustustihedus iseloomustab arvukust, liigi isendite arvu areaalis vm. kindlal alal (isendite arv pinna või ruumiühikus). Atmosfäär õhkkond, Maad ümbritsev õhukiht. A. pöörleb ja tiirleb koos Maaga. A. ülapiiriks peetakse tinglikult, hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal, kõrgust 10001200 km, mass on 5,3*10 15 t, 99% sellest kuni 36 km kõrgusel. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse sfäärideks. Esimene on troposfäär. Sellele järgneb elu säilimise seisukohalt eriti tähtis lühilainelist ultraviolettkiirgust neelav 10 50 km kõrgusel paiknev osonosfäär.
murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed
osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas
- Mullatekketegurid 1.Lähtekivim-selle murenemisel tekib mulla mineraalne osa.See annab mullale mineraalse aluse ja määrab selle füüsikalised ja keemilised omadused:mullalõimise,õhu ja niiskusesisalduse,soojenemiskiiruse ja toitainete rikkuse.(liiv toitainete vaene,savi aga rikas) 2.Reljeef-mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi,ainete ümberpaigutumist.Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini,põhjapoolsemad aeglasemalt.Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlvajalamile. 3.Aeg-aja jooksul muutub mulla kiht paksemaks,vesi kannab ained mulals ümber ning kujunevad mullahorisondid.Mida noorem on muld seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 4.Kliima-tast sõltub murenemise kiirus st.kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning see milline on murenemise lõppsaadus.Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik,mis määrab omakorda aineringe,org.aine lagunemise ja mineraliseerumise vahekorra
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. Maavärinad toimuvad laamade serva aladel. Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva
Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem ( u 4 miljrandit aastat) Noorem (u 200 miljonit aastat) Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, Moonde, tardkivimid(graniit) Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 35 MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD .................................................................. 36 30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme; ............. 36 31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; ........................................................ 36 32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; .................................................................................... 37 33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil
defineerimiseks või iseloomustamiseks. Tüüpläbilõige, geoloogiline läbilõige, mille alusel määratakse stratigraafilise üksuse (lademe, kihistu vms) piirid ja antakse sellele nimi. Võrreldakse kõiki ülemaailmseid ladejärke. 49. Mis on alvar? Loopealne ehk alvar ehk lood on pool-looduslik niit, mida iseloomustab aluskivimina lubjakivi ning õhuke mullakiht. Näiteks loopealsed kadastikud või loopealsed metsad. Kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala, kus pinnakate ja mullakiht on õhukesed (30 cm) või pole neid üldse. Huumus- ja toitainerikas kiht. Karbonaatsed kivimid tulevad maapeale välja, pinnakate puudub või on kuni 1 meeter. 50. Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? Kronostratigraafilised ühikud. Ainuke kriteerium on neis aeg, piirid on neis samaaegsed, see on geoloogide idealism, aga sinna ei jõuta. Ladekond Aegkond (vendi, paleossoikum, mesosoikum jne)
valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike,
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus.
elektronidest ja neutronitest (tuumafüüsikute väitel on tegelikkus oluliselt keerulisem). Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5
Viimased nimetatud tasandid kuuluvad ökoloogia valdkonda. Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. Autoökoloogia uurimisobjektiks on üksikorganismid. 2. Demökoloogia uurimisobjektiks on populatsioonid. 3. Sünökoloogia uurimisobjektiks on bakteri, seene, taime ja loomakooslused. 4. Geoökoloogia uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. 5. Globaalökoloogia uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. Ökoloogiat võib liigitada ka uurimismeetodite järgi. Näiteks eristatakse: o Süsteemiökoloogia (meetod süsteemanalüüs) o geneetiline ökoloogia (ka kemoökoloogia)
((Kaart: Mandriliustike taandumine Eesti alalt.)) ((Foto: Suur munamägi on 318 meetri kõrgune. Kuna ta asub Haanja kõrgustikul, siis eemalt ja õhust vaadates ta eriti kõrge ei tundugi.)) Liustike taandumisele järgnenud perioodil oli madalam osa praeguse Eesti territooriumist kaetud merega. Järk-järgult jääsulamisvete alt vabanenud maastik oli kõle ja elutu. Pinnamoodi kujundasid peamiselt pinnase varingud, murenemine, vooluveed, karstinähtused jne. Maapind kerkib või langeb praegugi tasapisi, kuid see ei toimu ühtlase kiirusega. Loode-Eestis kerkib see kuni 3 mm aastas, Pihkva järve piirkonnas aga hoopiski vajub - kuni 1 mm aastas. Vastavalt maapinna tõusule muutub vähehaaval ka rannajoon. Tekivad uued saared, vanadest saartest saavad poolsaared jne. Eestis on maapind merepinna suhtes kerkinud kohati üle 75 meetri. Kliima soojenedes ja taimestiku taasilmumisel stabiliseerusid olemasolevad pinnavormid.
Kooslus elab kindlas abiootilises keskkonnas. Lisades kooslusele biootilise keskkonna – saame ökosüsteemi. 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia Ökosüsteem = kooslus + eluta keskkond - A.Tansley 1935 Süsteemi ökoloogias vaadatakse koos kõikvõimalikke aine/info jne voogusid, mis võivad organismi mõjutada. BIOOM – Sarnaste ökosüsteemide kogum üle terve maailma. „Bioom“ tähistab mingit sorti ökosüsteemi. Nt: tundra bioom Nt: meie elame 2 bioomi segus (piiril). Taiga ja nemoraalne (kõigi Eesti metsade) segabioomis – boreonemoraalne bioom BIOSFÄÄR – Kõik maakera bioomid kokku. Biosfäär = globaalne ökosüsteem. KOKKUVÕTE: 1. ORGANI TASE – Ökofüsioloogia 2. ISENDI TASE – Autoökoloogia 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia 4. KOOSLUSE TASE – Sünökoloogia/Kooslusökoloogia 5. ÖKOSÜSTEEMI TASE – Süsteemi ökoloogia
vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Alustaimestik koosneb varjutaluvatest liikidest, mis peale lageraiet tavaliselt hävivad. Mõne aastaga kattub raiesmik valgusnõudlike liikidega. Noorendiku liitudes valgusnõudlikud taimed järk-järgult hävivad ja asenduvad varjutaluvatega. Tihedates puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 4. Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud
looduskeskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi, kuid kogu oma arengu vältel mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, taimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tulenevad peamised tunnused, mille alusel võib mingit puudekogumit nimetada metsaks: - puude omavaheline vastastikune mõju - mõju ümbritsevale keskkonnale. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumisel) tekib selle all metsale omane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama teatud
teatud tingimustes ning tänapäeval käsitletakse metsa kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Mets on maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tuleneb peamine tunnus, mille alusel võime mingit puudekogumit nimetada metsaks ja selleks on puude vastastikune mõju. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets
MAASTIKUKUJUNDUS Kõik, mis on olemas praegu, saab alguse neljast algelemendist: Tuli, Vesi, Õhk ja Maa. Tahkete kehade süsteemi kese on Päike ja planeetide süsteem on osa galaktikast, mis hõljub lõputus tühjuses. Maa arvatakse olevat loodud ca 4700 milj a tagasi, see on oma olemuselt ebatäiuslik sfäär, mis pöörles algul ümber oma telje kiiremini kui praegu. Telg ise oli algselt orbiidiga paralleelne, siis aga läks telg orbiidi suhtes viltu ja seepärast on maapind ka erinevatel aastaaegadel Päikese suhtes erineva asetusega, erineval kõrgusel. Maapind oli algul kaootiline. Pilvemassid rippusid viljatu vulkaanilise maastiku kohal, õhk oli nii kuum, et alalised vihmad muutusid kohe uduks. Seda veidrat maastikupilti valgustas Päike, mis tõusis ja loojus palju kiiremini kui praegu. Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal
annaabi.ee 
