Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sünnitus, embrüo, blastotsüst, gastrula, looteleht, organid, lootekest, platsenta, vaeg, lootekestad, entoderm, mesoderm, elundid, vananemine, etappi, täismoonde, veri, rakukobar, lõigustumine, kõigepealt, ektoderm, diferentseerumine, histogenees, organogenees, looteks, kesknärvisüsteem, rasedus, mikrofloora, sigimisvõimeline, sigiminealgloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või
1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk: · Jaguneb pidevalt · Tekib kobarloode · Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri
käsn, minipillid, kombineeritud pillid, SOS pillid, emakasisene spiraal, hormoonspiraal, naiste steriliseerimena, meeste vasektoomia. 26) Kirjelda viljastunud munarakuga toimuvaid muudatusi esimes 7 päeva jooksul. Viljastatud munarakk pooldub mitoosi teel ja jõuab emakasse 6-7 päeva pärast, tekib põisloode, viljastumisest ja kinnitub emaka seinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. 27)Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle teel moodustub? Munaraku pooldumist mitoosi teel nim. lõigustumiseks, selle tulemusena tekib kobarloode e. embrüo. 28) Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? Loote areng algab lõigustumisega. Hulkraksuse taastamine, rakkude vaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma kindla suhte taastamine. 29) Blastotsüsti ehitus. Koosneb ühest raku kihist, tema ühel poolusel on tihedam raku kobar e. embrüoblast
vanemate- või doonorsugurakke. Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. Embrüosiidramise etapid inimesel Munarakud võetakse otse munasarjast, läbi tupe ülaosa, nõelpipetiga. Seemnerakud tavaliselt samal päeval. Viljastumine toimub katseklaasis. In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva. Emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot. Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi. Embrüot on võimalik ka külmutada. Embrüogenees Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3
Roomajad, imetajad, linnud Kahepaiksed, kalad Spermid viiakse emase munajuhas Sugurakud väljaspool munajuha Vaja on vähem sugurakke Vajalik väga suur sugurakkude arv järglased on paremini kaitstud suur osa järglasi hukkub 3. Õp. Lk 117 · Kondoom Kummikest takistab spermide sattumist naise organismi.Samuti ka ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. · Spiraal takistab embrüo kinnitumist emakaseinale.Väldib rasedust , kui paigaldatakse kuni 5 ööpäeva pärast suguühet.. · Steriliseerimine mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Kõige ebaefektiivsem rasestumisvahend on Bioloogiline välditakse suguühet ovolutsiooniperioodil. Miks? Ovolutsiooni perioodil on rasestumise võimalus kõige suurem, kuid väljaspool
sünkroonselt (täielik lõigustumine) Lõigustumisprotsessi bioloogiline tähtsus: • Normaliseeritakse tuuma-tsütoplasma suhe (spermis on see ca 1:1, munarakus 1:1000; tavalises keharakus 1:100). • Taastatakse hulkraksus ( - viljastatud munarakk on ju algul vaid üks rakk; Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket). Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. • 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst) emaka seinale. • Koorion ehk kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku => platsenta • Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale. * Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid).
vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode. Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde laguneb. Päev hiljem pesastub blastotsüst emaka limaskesta. Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine.(ENE 1988, Tallinn, ''Valgus'' k 121) Algselt koosneb karikloode ehk gastrula kahest rakukihist, mida nimetatakse lootelehtedeks. Varases karikloote staadiumis on eristatavad välimine
44. Kuidas moodustuvad isassugurakud inimesel? Emassugurakud inimesel? 45. Mille poolest erinevad emas ja isassugurakud inimesel? 46. Mille poolest erinevad spermatogenees ja ovogenees inimesel? II osa 1. Mis on embrüogenees? 2. Mis on lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? 3. Kus toimub lõigustumine inimesel? 4. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? 5. Kirjelda blastotsüsti ehitust. 6. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? 7. Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded! 8. Selgita lootevee tähtsust! 9. Selgita platsenta tähtsust! Millised on platsenta ülesanded? 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni tulemusena? 12. Millal võib embrüot nimetada looteks? 13
Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. allantois e
LÕIGUSTUB Bioloogiline tähtsus: I. hulkraksus taastatakse. II. rakkudevaheliste kontaktide teke. III. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Toimub alates 30 tundi pärast viljastumist -> kolmanda päevani Selle käigus tekib moorula e. kobarloode. Kobarlootest saab blastula e. blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht
7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.
jõuavad neist küpsemiseni. LH - (ajuripats e hüpofüüs) vallandab ovulatsiooni, soodustab kollakeha arengut. Luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni kiire suurenemine veres põhjustab Graafi põiekeses kokkutõmbeid ja põiekese lõhkemise, mille tagajärjel munarakk läbib ovaari kestad ja paisatakse munasarjast välja. östrogeen (kollakeha, folliikulid) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; emaka sisemus muutub selle mõjul embrüo vastuvõtmiseks sobivaks - emakakael avaneb, näärmed toodavad lima progesteroon (kollakeha) - vajalik raseduse säilitamiseks, inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; valmistab emakat ette embrüo vastuvõtuks, surub alla ovulatsiooni, takistab munasarjast järgmiste munarakkude eraldumist, emakakaela lima pakseneb ja moodustab korgi emakakaela ette; viib östrogeeni stimuleeritud endomeetriumi sekretoorsesse faasi, mis võimaldab viljastatud
4. Mis on lõigustumine? Ehk segmentatsioon on jagunemisviis, mis algab sügoodis. Tähtsus: hulkrakkseuse taastamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja
tõenäosus viljastumiseks ja arenguks on väiksem (kalad, kahepaiksed). Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b
käigus: sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk Embrüosiirdamise etapid: → munarakud võetakse peenikese nõelaga munasarjast → võetakse seemnerakk (tavaliselt sama päeva oma) → viljastumine toimub katseklaasis → in vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva → emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot → enne siirdamist ning pärast siirdamist saab naine hormoonravi → embrüot saab külmutada Lõigustumine → tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess → kõik loote rakud poolduvad üheaegselt (ehk täielik lõigustumine) Bioloogiline tähtsus hulkraksuse taastamine rakkudevaheliste kontaktide tekitamine
loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku. 11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott :
(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine
Fragmentatsioon - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE
Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustub 36 tundi pärast viljastumist lõigustumise teel kui sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas.Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka
a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. 20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21
(inimene) b. Embrüogenees – Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimonendiga (elussünnitajatel) , koorumisega (lindudel) või idu moodustamisega seemnes taimedel). 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – viljastunud munarakk. Põisloode – Enamiku loomade lootelise arengu varajane stadium, mis areneb kobarlootest. Gastrula – enamiku loomade(inimese) lootelise arengu varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas(kõhus). 10.Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c
Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks
(roomajad, linnud, imetajad) (kalad, kahepaiksed) Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega;
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks
·viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu ·tekib sügoot e. Viljastatud munarakk ·edasi toimub lõigustumine (mitoos) EMBRÜOGENEES Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1hulkraksuse taastamine 2rakkudevaheliste kontaktide tekitamine 3tuuma / tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib kobarloode e.moorula Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e. Põisloode. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Blastotsööl e.õõs täidetud vedelikuga blastoderm e. Kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Lootekestad: -ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e.vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e.kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e
kõikumine). Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi ehk füsioloogilisi vahendeid (eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist). Efektiivseimateks on kondoom, pessaar, minipillid, hormoonsüstid, hormoonspiraal ning steriliseerimine. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jag unema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused
ajuripatsis Enne puberteedi saabumist indutseerib kisspeptiin GnRH (gonadotropiini vabastava hormooni) sekretsiooni ajuripatsist vabanevad FSH ja LH 2.Oogenees 19. Munarakk, mida see sisaldab? Munaraku tsütoplasma sisaldab mitmeid organelle (mitokondrid, ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt. Osad sisaldavad ka kaitsemehhanisme UV kiirguse vastu, repellente munasööjate vastu ja antibiootikume Morfogeenid Faktorid, mis mõjutavad morfogeneesi – transkriptsioonifaktorid, parakriinsed faktorid Morfogenees on seotud mitmete protsessidega: 1) Rakkude adhesioon – rakkude kinnitumine üksteise ja ECM külge läbi erinevate adhesioonimolekulide (muutused
Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Minipillid toimivad emakaseinale. Hormoonsüstid, hormoonkapslid. Spiraal- takisab embrüo kinnitumist emakaseinale. Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Suguühtejärgsed vahendid: hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale, spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine.
Lõigustumine Viljastumisele järgnev protsess Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud jagunevad mitoosi teel üheaegselt. Lõigustumisel tekib Kobarloode ehk MOORULA Moorulast areneb BLASTOTSÜST EHK PÕISLOODE (umbes 7 päeva pärast viljastamist) Embrüoplast- sisemine rakkude mass, millest areneb idulane Blastotsööl- ehk õõs- täidetud vedelikuga Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskestas Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär
jagunenud või hukkunud. Viljastumisjärgselt moodustunud sügoot pooldub mõned korrad mitoosi teel juba munajuhas ja emakasse jõudes kinnitub peagi selle limaskestale (6-7. päeval pärast viljastumist) 8. Inimese varane embrüogenees ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema, mille tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula (kogu see on täielik lõigustumine). Järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest
8. Seletage mõisted ning tooge iga kohta üks näide: a. Ontogenees – organismi areng viljastumisest surmani b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas. Blastula – embrüo rakud paiknevad emakas ümber ja areneb blastitsüst, millest areneb loode ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b
hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid) 3) füüsikalised radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta. Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on amion vesikest (kõige lootepoolsem kest, koosneb 99% looteveest ja 1 % ) lootevee ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju 4) tagab stabiilse sisekeskkonna 5) joogi ja urineerimiskoeskkond (lootevesi (umbes 2 l)vahetub iga kolme tunni tagant. Allantois kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See
annaabi.ee 
