Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mitmekesisus, kaitseala, põlevkivi, konventsioon, keskkonnastrateegia, erosioon, kaitsealad, globaalprobleemid, toidupuudus, aasia, ulatuslikud, kõrbestumine, metsaraie, jätkus, hektarit, projektid, kasvukohad, vähenenud, keskkonnakaitse, teadmusühiskond, tehnoloogia, põhimõtetest, näljahäda, tõsisem, koondumine, vaesumise, kasvatatud, vetikado Umbes 1% taimedeni jõudnud valgusenergiast kasutatakse ära fotosünteesil ja muudetakse keemiliste sidemete energiaks. o Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. o Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutegevuseks vajaliku enegia saamiseks. o Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Ökoloogilised globaalprobleemid 20 sajand 1.5 miljardit inimest 21 sajand algus 6.1 miljardit aastal 2050 9 miljardit Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. Millest tuleb inimeste toidupuudus? o Euroopa riikide probleemiks on põllumajandussaaduste ületootmine. o Näljahäda on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. o Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. o Inimeste koondumine viljakamatesse piirkondadesse on põhjustanud
Globaalprobleemid: Inimkonna juurdekasv tekitab globaalprobleeme. Üheks põhilisemaks probleemiks on toidupuudus, teised kaks on inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ja osoonikihi hõrenemine. Toidupuudus: · Toidupuudus on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. Sellest tingituna kogunevad inimesed viljakamasse piirkonda, mille tõttu hakkab toimuma metsade ja põldude hävimine, ülekarjatamine. · Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutumine. · Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1
4)Loodusvarade kasutamine- *Taastuvad-päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu. *Taastumatud-metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(nafta, maagaas, põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks. 6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest. Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid
1. Ülerahvastumine: Inimeste arv kasvab aastaga 76 miljoni võrra.Põhjusteks on suremuse langus,teaduste areng, toitumistingimuste paranemine, heaolu kasv, religioossed ja kultuurilised tõekspidamised. Lahendamine: pereplaneerimine,teavitamine rasestusvastastest vahenditest,laste arvu piiramine, naisõiguste suurendamine, hariduse võimaldamine lastele. Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise.
Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. See hõlmab linnudirektiive ja loodusdirektiive 7. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Konventsioon loodi 1992. Aastal Rio De Janeiros, samal aastal liitus ka Eesti. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Ramsari konventsioon Nn Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Eesti ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20
küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Loodusdirektiivi ülesanne on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. 8. Tee järgmiste konventsioonide lühikokkuvõte. Millal ja kus sõlmiti? Mis on selle põhieesmärgid/sisu/õigused? Millal liitus Eesti? Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon RIO DE JANEIRO (1992) Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12 juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja kinnitati see presidendi poolt 26. mail 1994. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3. esinduslikkus 7. kultuurilooliselt väärtustatud 4. haruldaste liikide olemasolu Maastikud: 1. Haruldus 4. Looduslikkus 2. Kordumatus 5. Esteetilisus 3. Esinduslikkus 6. Kultuuriloolisus 1 2
kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud
püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp
majandus-, (maksustamine) informatsioonipõhised ( teavitamine, koolitus) , segavahendid. Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energiakriis, rahvastiku juurdekasv . Regionaalsed probleemid - Happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus ja reostumine. Kohalikud probleemid - Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus ja reostumine. Maailma rahvastik - suurem surve loodusressurssidele, US Census Bureau hinnang juuli 2010 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine. Osoonikihi hõrenemine - Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast, UV kiirguse takistamine, Stabiilne kiht, v.a. reaktsioonid freoonidega , Muutused on aeglased!
TARTU ÜLIKOOL TÜRI KOLLED Z BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON Referaat TÜRI 2009 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon võeti vastu 1992.aasta 12. juunil Rio de Janeiros ÜRO Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmisid 157 riiki, sealhulgas ka Eesti ning see jõustus 1993.aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a.
arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökotoop Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid Keskkond Agenda 21 ülemaailmne 21. Sajandi säästva arengu programm, mis on paljude riikide vastava valdkonna tegevuskavade koostamise aluseks, heaks kiidetud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodussvarade säästlikuks kasutamiseks, allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992 Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Eesti keskkonnastrateegia 2010 Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja
kõrvalkasutamine. Keskkonna reostatus Elurikkuse vähenemine – maavarad – looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. Kaevandamise negatiivne mõju – kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase tulekahjud, põhja- ja pinnavee taseme alandamine, suurtes kogustes jäätmed. Abinõud – materjalide säästmine, asendamine, korduvkasutus, kaevandustehnoloogia täiustamine, Näljahäda Põhjused – rahvastiku kiire juurdekasv, ühiskonna korraldus, asustustiheduse
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997
Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; chryssy 5 Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb
32. Ühel suvepäeval märkate, et teie kodukoha väikeses järvekeses on hakanud vohama vetikad ja veekogu ,,õitseb". Prognoosige järgnevaid muutusi selles ökosüsteemis. Mida teeksite, et ,,õitsemise" tekkepõhjustes selgusele jõuda? 1. Teen veeproove 2. Uurin ümbruskonna elutegevust Õpik lk. 33 1. Miks arengumaadele pidevalt eraldatavad rahalised toetused ja muu materiaalne abi ei likvideeri seal esinevat toidupuudust? Sealne toidupuudus ei likvideeru seetõttu, et elanikud toovad ilmale järglasi, mis suurendab elanike arvu, seega tahab juba suurem hulk rahvast kõhu täis saada ning arengumaad ei saagi arenema hakata. Üks suurimaid probleeme seal juures ongi kaitsevahendite puudus. 2. Miks ei jätku joogivett kõigile maakera elanikele? Magevesi on jaotunud ebaühtlaselt ja paljudes kohtades saastunud. Tänapäeva Tööstustehnoloogia võimaldab heitvete puhastamist, merevee destilleerimine,
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950
Ökosüsteemides toimuvad muutused. Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb. Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel.
1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
piisavalt ulatuslik elupaik Keskkonnaseire-keskkonnaseisundi ja mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine Keskkonnaseire ülessanded: 1) Keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine 2) Taastuvate loodusvarade ja hulga määramine 3) Keskkonda mõjutavate tegurite hindamine Kaitstavad loodusobjektid Eestis alad, kus looduse kaitseks kehtestatakse piiranguid vastavalt looduskaitse seadusele: 1) kaitsealad (biosfäärikaitsealad, rahvapargid, looduskaitsealad) 2)kaitsealused liigid (taimed-,looma-,seene-,selgrootute- ja samblikuliigid) Kaitsavad loodusobjektid eestis: 1) Kaitsealad 2) Kaitsealused liigid 3) Üksikobjektid Eesti rahvuspargid: 1) Vilsandi (saaremaa) 2) Soomaa (viljandimaa) 3) Lahemaa (Lääne-Virumaa) 4) Karula (Valgamaa) 5) Matsalu (Läänemaa) Looduskaitsealad: 1) Endla (järvamaa) 2) Alam-Pedja (Tartumaa) 3) Nigula (pärnumaa)
2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu ees (Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses) KESKKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2009 Moodustati Keskkonnaamet 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson "Hääletu kevad", Silent Spring 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents, Loodus- ja keskkonnakaitse olemus
esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa-
f. VI keskkonnakaitse etapp (1972 toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutati erinevaid probleeme mitme riigi esindajad) 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed (probleemid konkreetsed – 4-5 lausega võimalik igale küsimusele vastata) a. Rahvastiku kasvamine- Põhjused: pere planeerimatus, just arengumaades; religioossed tõekspidamised; suur suremus paneb sünnitama; arengumaades on lapstööjõudu juurde vaja. Tagajärjed: toidupuudus ja näljahädad; tööpuudus; linnastumine; loodusvarade raiskamine; nakkushaiguste levik b. Õhusaaste- Põhjused: palju kasutatakse freoongaase; palju autosid; palju tehaseid Tagajärjed: õhu saastamine; looma- ja linnuliikde hävimine (uute tehaste ehitamisel kasutatakse palju metsa ja hävitatakse loomade kodusid); inimestel haiguste tekkimine (nt astma) 4. Rahvastikuprobleemid a. Jäätmeprobleemid:
Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. Ainult bioloogilise mitmekesisuse, maakasutuse ja kliima alane jutluse pidamine siin ei aita. Rikkad riigid on tavaliselt küll heldelt oma abi lubanud, kuid kohale on sellest jõudnud märksa vähem. (Sepp 2010) 7 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Üheks tähtsamaks on Ramsari (1971) konventsioon – veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgaladesäilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsioon sõlmiti Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971ning see jõustus 21. detsembril 1975
.......................................................................... 18 TULU-KULU ANALÜÜS KESKKONNAPOLIITIKAS:....................................................................................... 18 MAJANDUSMEETMETE KASUTAMISE PÕHJUSED:.................................................................................... 18 EL LOODUSKAITSE: TAUST................................................................................................................... 18 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS:............................................................................................................. 19 LIIKIDE HÄVIMINE:................................................................................................................................ 19 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONID:................................................................................. 19 LOODUSKAITSE EUROOPA LIIDUS:.........................................................................
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor _ Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. _ 1947. aastal moodustati Ministrite Nõukogu määrusega 7 jahikeelupiirkonda (Vigala, Matsalu, Vilsandi, Kursi- Kärevere, Tudulinna, Kuressaare lahed, Voorema järved) _ 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse
Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg. Looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) - teadusliku loodushoiu algus
kliimamuutusega, ei ohustaks toiduainete tootmist ja võimaldaks majandusarengu jätkumist säästval viisil. Konventsiooni kohaselt kontrollivad 189 valitsust oma riigis toodetud kasvuhoonegaase ja annavad selle kohta aru, töötavad välja kliimamuutuse tegevuskava ning aitavad vaesematel riikidel kliimamuutusega toime tulla. Nad kohtuvad asjade arutamiseks ja järgmiste sammude üle otsustamiseks ühe korra aastas. Konventsioon kavandati raamistikuna, mis hõlmaks tulevikus rohkem meetmeid.3 III. Õhk tahked osakosed ja osoon Tänapäeval elab umbes 80% kõigist eurooplastest linnapiirkondades. Suurlinnade kiire elutempo ning tänavate ja kiirteede tihe liiklus mõjutavad olulisel määral õhu kvaliteeti ja seega ka inimeste endi tervist, tekitades erinevaid allergiaid ning hingamisprobleeme. Peamised murettekitavad saasteained on tahked osakesed ja troposfääriosoon, tänu millele
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3
annaabi.ee 
