Kultuuri arengu põhijooni uusajal (0)

Kultuuri arengu põhijooni uusajal
Uusajal toimus kultuuri vallas suur areng. Leiutati palju ühiskonnale vajalikke asju nagu elekter , raadio ja telefon ning hulganisti edusamme tehti ka meditsiini vallas. Leiti uusi ravimeid ning võeti kasutusele desinfitseerimine bakterite hävitamiseks. Ka toiduainete säilitamiseks leiti paremaid mooduseid. Klassitsismi ajal oli valitses arhitektuuris lihtsus ja minimalistlikus.
Alessandro Volta ehitas aastal 1782 esimese elektripatarei. See viis Michael Faraday mõttele, et kui elekter tekitab magnetismi, tekitab magnet ka elektrit. Faraday ehitas katsetele tuginedes elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka esimesele elektrimootorile. See on oluline, kuna elektri kasutuselevõtt tegi elu palju lihtsamaks.
19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium. Positiivsete faktide väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mistõttu loodi laboratooriume. Positivistid eelistasid eelkõige matemaatikat ja teisi täppisteadusi ning eitasid arutlevat filosoofiat . Nad panid andsid tõuke realismile kunstis ja kirjanduses.
Kuulsaim bioloog 19.saj oli Karl Ernst von Baer , kes rajas võrdleva embrüoloogia. Saksa keemik Justus von Liebig uuris mulla ja taimede keemilist koostist ning määras kindlaks, et taimekas oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforiidisisaldusest. Seega pani ta aluse kunstväetiste kasutuselevõtule.
Antony van Leeuwenhoek avastas 1676. aastal bakterid , kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis paneb haava mädanema ja põhjustab surma, kuna kinnised luumurrud paranesid palju kiiremini kui lahtised .
Veinis leiduvaid baktereid, mis panid veini roiskuma, uurides avastas Louis Pasteur , et bakterid hävivad kuumutamisel. Seda protsessi hakati nimetama pastöriseerimiseks.
Üht hirmsat viirushaigust, marutõbe, uurides, leidis Pasteur, et marutaudi surnud loomalt on võimalik saada vastumürki nakatunud loomale, ent ta ei teadnud kas see töötab ka inimese peal. Joseph Meister oli esimene kes pääses tänu Pasteurile pärast marutõppe nakatumist.
Maalikunstnikust leidur Samuel Finley Breese Morse töötas välja mooduse teksti edastamiseks elektrivoolu kaudu. Ta võttis kasutusele telegraafi ja koos sellega morsetähestiku. 1876. aastal leiutas Alexander Graham Bell praktiliseks kasutamiseks kõlbliku telefoni.
Gugliemo Marconi valmistas traadita telegraafi, mis oli raadio eelkäijaks. See edastas morsesignaal 5 km taha. 1909. aastal sai Marconi Nobeli preemia.
Louis Jacques Daguerre 1839. aastal leiutatud aparaat , millega tal õnnestus kinnistada kujutis hõbetatud vaskplaadile pani aluse fotograafiale. Hiljem sai Daguerre kujutise ka hõbejodiidpaberile. Esimese liikuvate piltide jaoks mõeldud kinematograaf leiutati vandade Auguste ja Louis Lumiere poolt ning esimese kino avasid nad Pariis aastal 1895 .
Umbes 1800. aastaga piiritletavat aega nimetatakse ampiiriks ehk kõrgklassitsismiks. See stiil on selgesti eristatav sisekujunduses, tarbe- ja moekunstis. Arhitektuuri vallas jäädi tagasihoidlikuks , lihtsaks, sümmeetriliseks, kaunistusdetaile kasutati vähe, tasakaalukaks paigutuse osas samas üldmulje jäi monumentaalseks. Püstitati ka Vana- Rooma eeskujul triumfikaari. Hiljem tulid stiilid nagu romaani-ja gooti stiil. Klassitsistlik maalikunst oli plastiline ning rõhutas ilusat joont ja siluetti. Maalikunsti tähtsamaks kriteeriumiks hindamisel sai õige, revolutsioonile vajalik sisu. Romantismiaegsed kunstnikud huvitusid kõigest eksootilisest ja tundmatust, näiteks loodusrahvad , Idamaad, keskaeg , vabadusvõitlus ja revolutsioonisündmused. Teostes kajastus kontrasti nii sisus kui käsitluslaadis.